Diogenes Sinopest
Diogenes Sinopest (u 404-323 e.m.a) oli küünik. Küünikuteks hakati nimetama neid filosoofe, kes viisid oma vajadused miinimumini ning meenutasid koeri (kr kyon 'koer').
Järgnevad mõned pärimused Diogenese kohta.
- Diogenese ütles, et nähes valitsejaid, arste või filosoofe, tundub talle, et inimene on kõige targem elusolendite seas. Kuid nähes unenäoseletajaid, ettekuulutajaid või inimesi, kes neid usuvad, või neid, kes uhkeldavad kuulsuse ja rikkusega, siis tundub talle, et inimene on kõige rumalam olevus.
- Sageli kordas ta: "Tarvis on omada mõistust, või – kui seda ei ole – siis silmust ümber kaela."
- Kord olevat Diogenes rääkinud tähtsatest asjadest, kuid keegi ei kuulanud. Siis aga hakanud ta linnu kombel siristama ning kohe kogunesid inimesed ümberringi. Diogenes häbistas neid: mingi jama pärast jooksevad kokku, aga tõsisele jutule ei pööra tähelepanu.
- Kord olevat keegi Diogenese suursugusesse majja toonud ja keelanud maha sülitada. Diogenes köhatanud korra ja sülitanud siis tollele näkku, lisades, et ei leidnud sobivamat kohta.
- Kord olevat Diogenes hüüdnud: "Hei, inimesed!" Aga kui mõned lähemale jooksid, hakanud ta neid sauaga peksma, karjudes: "Ma kutsusin inimesi, mitte jätiseid!"
- Diogenes tuli saunast. Keegi küsis, kas saunas oli ka palju inimesi. Diogenes vastas, et vähe. Küsimusele aga, kas saunas oli ka palju rahvast, vastas ta, et palju.
- Platon oli kuulus oma inimesemääratlusega: "Inimene on kahejalgne ilma sulgedeta loom." Diogenes kitkunud siis kukelt suled ära ja näidanud, et see ongi Platoni järgi inimene. Siitpeale lisas Platon määratlusse veel, et "lamedate küüntega".
- Päeval olevat Diogenes lambiga ringi käinud, seletades, et otsib inimest
- Diogenese käest küsiti, millal tuleks hommikust süüa. Vastus: "Kui oled rikas, siis millal tahad; kui oled vaene, siis millal saad."
- Keegi rääkinud, millises luksuses elab Makedoonia Aleksandri õukond. Diogenes kommenteeris: "See on küll tõesti õnnetu, kes isegi hommikust sööma ja lõunastama peab siis, kui Aleksander seda tahab."
- Küsimusele, miks atleedid nii nürimeelsed on, vastas Diogenes: "Sellepärast, et nad koosnevad sea- ja härjalihast."
- Kui Platon seletas, et lisaks näiteks lauale ja kausile on olemas veel laua ja kausi ideed, ütles Diogenes: "Lauda ja kaussi näen, aga laua ja kausi ideesid ei näe." Platon kommenteeris: "Selge: selleks, et näha lauda ja kaussi, on sul nägemine; selleks aga, et näha laua ja kausi ideesid, puudub sul mõistus."
- Küsimusele, miks inimesed annavad raha kerjustele, kuid filosoofidele mitte, vastas Diogenes: "Sellepärast, et nad teavad: lombakaks või pimedaks võivad nad veel saada, filosoofiks aga ei iial."
- Diogenesele öeldi: "Paljud naeravad su üle." Diogenes vastas: "Aga nende üle võib-olla naeravad eeslid; kuid mis loeb neile eeslite arvamus. Nii ka mina: mis loeb mulle nende arvamus."
- Diogenes ütles, et nii nagu teenijad on orjuses oma isandate käes, on rumalad inimesed orjuses oma tahtmiste käes.
- Küsimusele, millist veini ta joob kõige meelsamini, vastas Diogenes: "Külas pakutavat."
- Keegi ütles Diogenesele: "Ise oled rumal, aga filosofeerid!" Sellepeale vastas Diogenes: "Isegi tarkuse simuleerimine on juba filosoofia."
- Diogenesele meeldis korrata, et ainult jumalad ei vaja midagi; jumalasarnased inimesed aga vajavad vähe.
- Räägitakse, et isegi Makedoonia Aleksander ütles: "Kui ma poleks Aleksander, tahaksin olla Diogenes."
- Küsimusele, mida kujutab endast Diogenes, vastas Platon: "Peast põrunud Sokratest."
- Diogenes rääkis, et tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. Ilma selleta ei too isegi kuld mingit kasu. Kui inimene nukrutseb vähese või palju pärast, siis ei saa teda enam õnnelikuks pidada – ta on õnnetu.
Kord olevat päikese käes mõnuleva Diogenese juurde astunud Makedoonia Aleksander ja öelnud: "Palu mu käest, mida iganes tahad!" Diogenes vastas: "Ära varja mu eest päikest!"
Kirjandus
- Filosoofia ajalugu. I. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu, 1947, lk 172–177.
- Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.