Jeremy Bentham

Inglise ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832) on utilitarismi (ld utilitas 'kasu') rajaja. Selle arusaama lühim väljendus on loosung Suurim õnn suurimale hulgale!

Bentham kirjutas:

"Loodus on andnud inimese kahe isanda võimu alla - need on nauding ja kannatus. Ja ainuüksi nende määrata on see, mida me teeme ja mida me peaksime tegema."

Asjade ja tegude väärtus seisneb nende võimes pakkuda naudinguid. Bentham rõhutab seejuures, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 e.m.a). Utilitarismi printsiip on Benthami sõnutsi põhimõte,

"mis hindab mistahes tegu selle järgi, kuidas see suurendab või vähendab vaadeldava subjekti heaolu".

See põhimõte kehtib nii indiviidi käitumise kui ka valitsuse tegevuse puhul. Utilitaristlik lähenemisviis nõuab iga teguviisi poolt põhjustatavate naudingute ja kannatuste (ebameeldivuste) kokkuarvamist. Bentham kirjutas sellise kalkulatsiooni kohta:

"Ma oletan, et mulle on teadmata kõik kaasaegsed arusaamad heast ja kurjast ja ma asun vaatlema kõiki inimlikke tegusid nende poolt põhjustatud heade ja halbade tagajärgede aspek-tist. Ma avan kahekordse arve: ma kannan kasumi poolele kõik naudingud ja kahjumisse kõik kannatused. Ma kaalun kõigi asjasse puutuvate isikute huve. Niihästi see pool, keda arvatakse olevat paheline, kui ka see, keda loetakse vooruslikuks, on minu ees võrdsed. /.../ Nii kujuneb mul teatav kataloog sellest, mida tuleb kaitsta ja mida tuleb keelata."

Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis - milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi:

1. Intensiivsus (ingl intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad.
2. Kestvus (ingl duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad.
3. Tõenäosus (ingl certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid nau-dinguid.
4. Lähedus (ingl propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid.
5. Viljakus (ingl fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks ilukirjanduse lugemine on selles mõttes viljakas: lugemisega kaasneb nauding (kui kaasneb - oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada.
6. Puhtus (ingl purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda n-ö mittepuhtaks. 
7. Ulatus (ingl extent): kui mingi teguviis puudutab ka teiste inimeste huve, siis tuleb arvesse võtta inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud.

Kannatuste võrdlemisel on kalkulatsioon analoogne - muidugi selle erinevusega, et kui kannatused näivad olevat vältimatud, siis tuleb eelistada käitumisviisi, millega kaasnevad kannatused oleksid vähemintensiivsed, vähemkestvad jne.

Utilitarismi seisukohalt tuleb Benthami arvates korraldada ka seadusandlus. Seadusandluse loomise eesmärgiks peab olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang (õnn, nauding jne.) Kriminaalkaristusest kirjutab ta järgmist:

"...Iga karistus iseenesest on pahe, kannatus. Seega utilitarismi põhimõttest lähtudes tuleb karistust rakendada üksnes siis, kui see osutub vältimatuks, üksnes selle nimel ja üksnes sel määral, mil see võimaldab ära hoida veel suuremat pahet ja kannatusi."

Kirjandus

1. Gräzin, I. Jeremy Bentham. Tallinn, 1990.

Interneti allikad

1. Jeremy Bentham