Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (1788-1860) oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus.

Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile.

Schopenhauer võttis omaks Immanuel Kanti mõtte, et tuleb eristada asja iseeneses ja asju meie jaoks. Erinevalt Kantist väitis Schopenhauer, et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses – mitte küll mõistuse või intellekti abil, sest viimane on mõeldud vaid nähtuste tunnetamiseks. Inimesel on aga olemas ka n-ö sisemine tunnetus, võime süüvida iseenesesse. Ainult iseennast me võime tunnetada kahte moodi: meelte kaudu (analoogselt asjade tajumisega) ning n-ö sisemiselt. Viimasel juhul me kogeme ennast kui tahet. Seega, Schopenhaueri arvates tarvitseb meil vaid süüvida iseendasse ning me mõistame, et meie olemuseks on tahe. Asi iseeneses, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe

Asi iseeneses on Tahe, kuid maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (asi iseeneses) meile nähtub, st asju meie jaoks. Maailm selles tähenduses on kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne.

Schopenhauer sai kuulsaks ka oma pessimismiga (ld pessimus 'halvim'). Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile (1646-1716) väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Kuulake, mida ta on kirjutanud:

• Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia.
• Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega.
• Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab.
• Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida.
• Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud.
• Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida.

Alloleval karikatuuril on kujutatud Schopenhauerit
jalutamas oma puudliga.

Kirjandus

1. Schopenhauer, A. Elutarkus. Tallinn, 1994.
2. Botton de, A. Filosoofia lohutus. Tallinn, 2003, lk 153-180.
3. Durant, W. Lood filosoofia ajaloost. Tallinn, 1998.
4. Loog, A. Arthur Schopenhauer. – 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu, 2009.
5. Meos, I. Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
6. Tanner, M. Schopenhauer. Tallinn, 2000.

Interneti allikad

1. The Philosophy of Arthur Schopenhauer