Thomas Hobbes

Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) on ühiskonnafilosoofia klassik. Tema kõige kuulsam teos "Leviathan" ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles (autori enda tõlkes).

Kuidas elasid inimesed siis, kui riiki ei olnud? Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemate värvidega, nimetades seda looduslikuks seisundiks (ingl the state of nature, ld status naturalis).

Inimesed on Hobbes’i arvates looduse poolt võrdsed. Kui ka üks inimene on füüsiliselt või vaimselt teisest üle, siis lõppkokkuvõttes ei anna see kellelegi olulisi eeliseid. Füüsilist nõrkust saab kompenseerida salakavaluse või teiste inimeste abiga. Vaimsete võimete suhtes võib Hobbes'i arvates samuti täheldada võrdsust, kui jätta välja eeldused teaduslikuks tegevuseks, milleks niikuinii on vaid vähesed võimelised. Oma vaimsete võimetega (nt arukusega) on igaüks rahul ning Hobbes'i arvates just see tõestabki, et neid võimeid jaguneb kõigile võrdselt. Inimeste võrdsusest tuleneb ka lootuste võrdsus. See viib aga olukorrani, kus kaks või enam inimest soovivad üht ja sama asja, mida nad korraga ei saa omandada ning muutuvad seetõttu vaenlasteks. Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund.

Tingituna surmahirmust, soovist omada head elu soodustavaid asju ning lootusest omandada neid oma tööga tahavad inimesed lõpetada sellise sõja. Mõistus ütleb, millistel tingimustel on võimalik rahu ning kokkulepet saavutada ning neid tingimusi nimetatakse loomulikeks seadusteks.

Hobbes loetleb 20 sellist seadust, nimetagem 2 esimest:

1. Iga inimene peab taotlema rahu ning säilitama seda; kui see aga ei õnnestu, siis kaitsma end sõjas kõigi võimalike vahenditega.
2. Inimene peab loobuma õigusest asjadele sel määral, kuivõrd see on rahu ja enesekaitse huvides ning rahulduma sellise vabadusega teiste suhtes, mida ta lubaks ka teistele iseenda suhtes. Kuni inimesed lubavad endale teha kõike mida tahavad, ei lõpe sõda. Seepärast peavadki inimesed lähtuma Evangeeliumi seadusest: tee teisele seda, mida tahaksid, et nemad sulle teeksid. (Vt Mt 7: 12)

Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kired sõjani:

"Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad, mis ei suuda garanteerida inimeste julgeolekut."

Riigivõim peab kaitsma inimesi võõraste sissetungi eest ning üksteise eest. Et see nii oleks, tuleks kogu võim koondada kas ühe inimese või inimeste kogu kätte. Riigivõimu kehtestamiseks on vaja, et inimesed määraksid ühe inimese või inimeste kogu oma esindajaks. Selle ühe esindaja kaudu ühineb suur hulk inimesi nagu üheks tervikuks.

Kirjandus

1. Hobbes, T. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud. – Tekste poliitikateaduse klassikast. Tartu, 1990, lk 27–50.
2. Meos, I. Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
3. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu IV. Uusaja filosoofia II. Tallinn, 1997.
4. Wolff. J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 22-32.

Interneti allikad

1. Hobbes