Zenon Eleast
Zenon Eleast (490-430 e.m.a) sai kuulsaks apooriatega (kr aporia 'väljapääsmatu olukord') - argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Üldse oli apooriaid 45, meieni on jõudnud ainult 9. Toome näiteks kolm apooriat, mis on seotud liikumise mõistega.
- "Dihhotoomia" (kr dicha 'kaheks osaks', tome 'lõikus'). Enne kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on eelkõige jällegi vaja läbida pool sellest poolest ja nii edasi lõpmatuseni. See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab, pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine, s.o liikumine.
- "Achilleus ja kilpkonn". Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale.
- "Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat – ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi.
Aga võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda.
Kirjandus
- Filosoofia ajalugu. I. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu, 1947, lk 71–92.
- Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
- Meos, I. Apooria – Horisont, 2004, nr 3
- Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992.