Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium

 

 

 

ANSAMBEL TERMINAATORI TEGEVUS AASTATEL

                                  1987 – 2002

 

Uurimustöö

 

 

 

                             Helen Allik

                             Inna Kask

                             XII m

                   Juhendaja: õp.K.Lükk

 

 

 

 

 

 

HAAPSALU  2002
Sissejuhatus

 

Uurimustööd teemal “Ansambel Terminaatori tegevus aastatel 1987 – 2002” ajendas meid koostama isiklik huvi selle bändi vastu ning ansambli väga suur populaarsus Eesti noorte hulgas. Antud teemat on täpsemalt uurinud ka Haapsalu Gümnaasiumi endine õpilane Kai Sikemäe aastal 2000 ning Monica Tuulik samuti aastal 2000. Kuna Terminaator on üks vähestest popproki gruppidest, mis on Eesti muusikamaastikul ilma teinud juba üle 10 aasta, vajumata kordagi nn varjusurma, leiame, et see saavutus on väärt lähemat uurimist ning muusikute 15 tegevusaasta kajastamist.

 

Selles töös on käsitletud rokkmuusika valdkonda, täpsemalt Terminaatori tegutsemist ja saavutusi. Tõstatasime üles probleemi: Mida erilist on seoses selle bändiga toimunud ajavahemikus, mis hõlmab aastaid 1987 kuni 2002 ? Uurisime, millised muutused on aset leidnud antud perioodil Terminaatoris ning kuidas on suutnud need nüüdseks juba professionaalsed muusikud eesti publiku hinge pugeda.

 

Töö sisu hõlpsamaks jälgimiseks jaotasime materjali peatükkidesse paari-kolme aasta kaupa – see võimaldab samm-sammult ning eriti täpselt näha bändi arengut antud aja vältel. Uurimustöö lisade hulka panime bändi lugude sõnu, koopiad plaadiümbristest ja valiku fotodest. Oleme kasutanud ka tsitaate ja näiteid pressis avaldatud intervjuudest, et veenda lugejat kirjutatu tõesuses ning jätta talle alati esitatud faktide kontrollimisvõimalus. Juurdelisatud nimekiri kõikidest Terminaatori kirjutatud palade pealkirjadest annab hea ülevaate bändi loomingu temaatikast ning selle muutumisest aja jooksul. Paar laulusõnade näidet toob hästi esile ansamblile iseloomuliku teksti vormilise ülesehituse ( I salm, II salm, refr., III salm, refr) ning annab tõestust ka lugude autori heast keelelisest väljendusoskusest.

 

Materjale uurimustöö koostamiseks polnud eriti raske hankida, kuna nii populaarse bändi kohta on artikleid üsna paljudes meediaväljaannetes. Rohkem aega võttis aga asjassepuutuvate isikutelt teabe muretsemine ning kokkukogutud informatsiooni töötlemine.

 

Peamise vaatlusaluse kõrvalt püüdsime luua ka üldplaanilist pilti sellest, mis toimus 1987.aasta  paiku Eesti muusikamaailmas – tõime välja olulisemad tegutsenud ansamblid ja toimunud muusikasündmused. Nende abil aitame paremini mõista 1987. aastal teoks saanud Terminaatori sündi ning esialgseid võimalusi muutuda kuulsaks ja kuulatavaks tegijaks tolleaegsete konkurentide seas.

 

Töös kasutatud fotod iseloomustavad edukalt muusikute esialgset ning hilisemat imagot, mis on meie arvates üks tähtsamaid tegureid loomingu kõrval grupi arengus populaarseks saamisel.

 

Kuna tänaseni pole olnud näha veel ühtegi märki sellest, et too ansambel hakkaks lagunema või oma kõrget positsiooni kaotama, usume, et meie uurimuses vaadeldud probleem huvitab noori veel ka aastate pärast ning on ehk abiks teistelegi bändi kuulajatele vajaliku informatsiooni hankimisel.

 


1987- 1989

 

1987.aastal loodi bänd nimega Terminaator. Esimesteks liikmeteks olid Jaagup Kreem e. Jass (laul)(vt. Lisa 8.), Arno Veimer e. ARCH (kitarr), Andres Toome (teine kitarr), Tiit Must (trummid). Bänditegemise idee tuli Jaagupi sõnul soovist saada tütarlaste tähelepanu ning kui bändiga sai alustatud, tekkisidki kohe ka austajad. Keskkoolis toimus pioneeride lauluvõistlus, kus ka Jaagup esmakordselt lavale astus. Teda toetasid muusikalise poolega Hendrik Sal-Saller ja Sulev Müürsepp e.Sulliwan. Kreemi lauludebüüdiks oli lugu “Küll õpetaja kiusab mind, et elada ei saa”(vt. Lisa 12.) ( http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#1ptk).

 

Algselt taheti panna ansamblile nimeks Arena, ent siis tuli välismaine esineja Duran Duran välja samanimelise plaadiga. ARCH pakkus siis bändile nimeks Terminaator, mis tähendab valguse ja varju piiri, ning sellega oldi nõus. Bändi koosseis on küll mitmeid kordi vahetunud, ent nimi on siiski jäänud samaks.

 

Oma esimesed pillid (lubadusega hakata “suurt kunsti tegema”) sai Terminaator 10. keskkooli direktori Fred Operilt, tegemist oli ansambli Generaator M käest konfiskeeritud muusikariistadega. Kõige “kõvem sõna” poistele oli  “Musima De Lux” elektrikitarr, kuigi keegi ei teadnud veel tollal, milleks instrumendi kasutamisel pillil olevat kangi vaja on(kangi kasutatakse eriliste heliefektide tegemisel kitarriga).

Terminaatori muusikas puudus küll igasugune nõukogudevastane alge, ent neilgi tuli miilitsaga ette konflikte.  Bänd tegi proove koolimaja keldris asuvas sõjalise kasvatuse klassis, mis oli signalisatsiooni all, kuna seal asus õhupüsse täis relvakapp. Kui noored võimu põhja keerasid, kihutas miilits korduvalt kontrrevolutsiooniliste elementide relvaröövi kartuses kohale ( Xpress, Nr. 3, 1997).

 

Sama aasta  22. veebruaril andis Terminaator oma esimese kontserdi, see toimus ühes Otepää suusabaasis. Esimesest esinemisest on Jassil meeles, et laval oli playlist, millel esimesed kolm lugu olid “Vampiir”, “Terror” ja “Helk”. Bändil oli ka üks hitt, mille refrään oli umbes selline:  “…ei taha surra…”. Publikule see kõik väga meeldis ning poisid ise imestasid oma populaarsuse üle. Edu põhjuseks oli tõenäoliselt see, et ansambel mängis küll kaunis suvaliselt, kuid süldibändide “professionaalsusest” tüdinud rahvast erutas Jaagupi siiras emotsionaalsus (Raadiointervjuu Jaagup Kreemiga Haapsalu raadios “Oma Raadio”, mai, 1997). Jass kommenteeris üritust järgnevate sõnadega: “Menu oli suur. Müra, mida tootsime, veel suurem.”

 

Järgmine etteaste läks Terminaatoril veel paremini, sest kuulamas oli juba poolteist tuhat inimest ning tegemist oli Andreas Lukini poolt organiseeritud “Noortemuusaga”. Alguses tundsid poisid ka väikest hirmu, ent see läks üsna pea üle. Kokku mängiti umbes viiel “Noortemuusal” järjest. Esinemistega Nõmme rokiklubis “326” hakkas bändi kuulsusekivi veerema ja üha suuremat hoogu sisse saama. Disco-rokitaadi Riho Baumanni festivaliülevaate kaudu jõudis punt esmakordselt meediasse. Artikli pealkiri oli “Nõmme omad poisid veeretasid raskerocki ešelone” ja selles kiideti Terminaatori tugevat lavashow`d. Samal aastal võttis Andreas Lukin noored oma “kaitsva tiiva” alla, hakates ametlikult bändi mänedzheriks. Jaagup on ise väitnud ,et oli tollal paras energiapundar ja  veeres nagu molekul, elades oma maailmavalu ja -viha välja (http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#4ptk).

 

1989.aastal koges Terminaator esimest korda stuudioelamust, tehes linti lood “Alkohol” ja “Teel ära”(vt. Lisa 33.). Viimase laulu kitarrisoolo mängis sisse bändi ammune tuttav Mihkel Raud, sest Terminaatori liikmete pillikäsitsusoskus polnud tollal veel suurem asi. Rohkemate laulude plaadilemängimiseks aga ei jätkunud neil raha, kuna kontsertide eest maksti poistele kasti õlle ja pudeli viinaga. Koolis levisid ka kuskil suvalises kohas lindistatud kassetid, mis tänaseni pole suurema avalikkuse ette jõudnud.

 

1987.aastal loodud bändi liider polnud tegelikult Jaagup, vaid hoopis kitarrist Arno Veimer. Jass ja ARCH olid Terminaatoris nagu kaks kõva kivi, kes vaheldumisi leppisid ja tülitsesid kuni 1995.aastani välja, mil kitarrist lahkus bändist ( Xpress, Nr. 3, 1997).

 

Kui Jass bändiga alustas, siis muud juttu tema perekonnaliikmetelt  ei tulnudki, kui: “Mis sa sellest pillist plännid, niikuinii ei jõua sa sellega kuhugi.” Püüti selgeks teha, et tuleb korralikuks hakata ning õppimisega tegeleda. Kui Jaagup läbi häda ja viletsuse keskkooli lõpetatud sai, ei jäetud teda ikka veel rahule, kui nooruk aga kõrgkooli sisse sai, lepiti olukorraga, rahul siiski ei oldud. Kõigist teistest paremini on Jaagupit mõistnud tema ema Anni Kreem, kes on ka ise olnud lavainimene ja teab, mis tunne on saada aplause ja kogeda, kuidas rahvas “lolliks” läheb (Postimees, 10.03.97).

 

1989. aastal lahkus bändist trummar Tiit Must. Mees hukkus hiljem, aastal 1994, seepärast on talle pühendatud ka Terminaatori esimene ametlik helikandja “Lõputu päev”.


1990 - 1992

 

1990. aastal ühines Terminaatoriga uus kitarrist Sulev Müürsepp e. Sulliwan aasta keskpaigast kuni 1991.aasta alguseni mängis bändis löökpille Raimond Vahter e. My, kes samal ajal tegi kaasa ka ansamblis Kulo (mees on samuti mänginud ansamblites Freddy T. & The Broken Legs ja Nice Try) (http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=592 ja

http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=1488).

Tegevus tollal eriti aktiivne ei olnud – kontserte oli ehk mõni paari kuu tagant.

 

1991. aastal teati Terminaatorit juba üsna palju, kuna neid võis näha esinemas Noorte Muusal ja Moto Muusal. Kontserte tuli ette ka rockiklubis 326 , lisaks Lätis ja Leedus. Sellest ajast on Jaagupile meelde jäänud juhtum ühes Riia hotellis, kus Sulliwan napsutanuna hotelli peale jalutama läks ja tagasi tulles oma tuba leidmata, end lõpuks koridori vaiba sisse keeras ja uinus. Hommikul koputas koristaja Jassi toa uksele ise Sulliwanil kõrvast kinni hoides ja küsis : “Kas see on teie oma?”: Lätis ja Leedus tegid poisid hotellides rockbändi kombel muidki lollusi - keerasid laudu ümber jne. Korraldajad pidid hiljem hotelliarved kinni maksma… (http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#4ptk  ).

 

 

1991. aastal tehti linti lood “Charleen” ja “Meeletu maailm”(vt. Lisa 35.). “Meeletu maailm jõudis “Kuku raadio” edetabelisse ning sai seetõttu ka tuntuks.

 

1992. aastal 31.01 – 02.02  toimus klubides “Piraat” ja “326” üritus nimega “Rock in”, kus pidid selguma bändid, kes saavad esineda Rock Summeril. ( Meie Meel, 15.02.1992). Üritust siiski tõsiselt ei võetud ning sinna mindi naljaga pooleks. Proove ega mingeid ettevalmistusi ei tehtud. Terminaatoriga astusid lavale üles sellised tuntud bändid nagu BDÖ, Van Gogh, Aggressor ja Valge Maja, keda võita tundus poistele väga ebatõenäoline (Meie Meel, 11.07.92).  Ent tänu edukale esinemisele  pääses Terminaator siiski 1992. aasta Rock Summerile, mis toimus 10– 12.juulil ning mille pääse maksis 10 dollarit ( Meie Meel, 15.02.92) . Esimese ülesastumisega Rock Summeril kaasnes ansamblile kummaline juhtum. Oli kuum suvi, aga kui Terminaator lavale astus, läks taevas äkitselt pilve. Laulu “Torm” ajal tabas Lauluväljakut  metsik paduvihm ja, mis kõige kummalisem, see kestis kõigest 5 minutit, täpselt sama kaua, kuni bänd oma lugu mängis. Tänu sellele esinemisele, muutus poiste vanemate suhtumine oma poegade tegevusse, sest ka neile oli ju teada, et tegemist oli ühe Euroopa suurima festivaliga (Meie Meel 11.07.92).

 

Enne Rock Summeril esinemist tabas Terminaatori liikmeid õnnetus - rokiklubist “326” kadus bändi varustus, kaduma olid läinud nimelt mõned kitarriblokid. Mis neist sai, pole ansamblile siiani teada. Õnneks esinemine selle taha pidama ei jäänud, ning bänd sai tookord oma parima lavakogemuse osaliseks (Meie Meel 11.07.92).

Rock Summer oli eriline ka selle poolest, et pärast esinemist sai bänd oma esimese tasu uhiuutes eesti kroonides. Jaagup kulutas need aga tähistamise puhul  kohe pudelile konjakile. Ansambli liikmeist sai kontserdi eest igaüks 200 krooni ja see oli  tollal veel suur raha (http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#2ptk).

 

1992. aasta teisel poolel tegi Jaagup Kreem  koos Jaanika Sillamaaga ja Ivo Linnaga kaasa etenduses nimega “Jesus Christ Superstar” . ““JC Superstari”  kutsusid mind lavastaja Neeme Kuningas ja Jüri Makarov. Alguses ma ei tahtnud osa vastu võtta, kuid siis sõber Urmas Podnek rääkis mu lihtsalt pehmeks,” seletas Jaagup (Meie Meel 12.06.93).

 

1992. aastal hakkasid rahva seas liikuma jutud, et Terminaatori parimad päevad on selja taga ning bänd valmistub laialiminekuks, mis tekitas suuri rahutusi bändi fännide seas. Paanikaks polnud aga põhjust. Keskkool oli lihtsalt läbi saanud ja Terminaatorisse olid alustanutest püsima jäänud vaid Jaagup ning ARCH. Bändist lahkusid Andres ja Sulliwan(1992.a.) Sulliwan läks tagasi gruppi nimega Spanish Castle ja Andres suundus õppima. Värskust tõid ansamblisse uus bassimees Indrek Timmer(1992.a.), kes mängis paralleelselt ka ansamblis Van Gogh ja kitarrist Elmar Liitmaa(vt Lisa 9.), varem oli nendega juba liitunud trummar Eimel Kaljulaid(1991.a.)(vt. Lisa 11.). Indrek rääkis uue mehena: “Mulle pakkus see ettepanek huvi. Olen alati sellest bändist lugu pidanud. Mäletan, kui viibisin mõni aasta tagasi Moto Muusal ja nägin laval mulle tol ajal veel tundmatut Terminaatorit. Mõtlesin tookord nende muusikat kuulates, et sellisesse bändi tahaks ka ise kuuluda”  (Meie Meel, 20.01.93 ja http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#2ptk). Elmar ei liitunud aga bändiga eriti suure innuga. Bändi pakkus teda sõber kitarrist Artur Skrõpnik, kuna just oli lahkunud Sullivan. “Bändiga ei liitunud just suure õhinaga, sest arvamus Terminaatorist oli tol ajal  üsna madal .Kuna aga paremat teha parajasti polnud, mõtlesin et teen nendega mõned kontsertid. Nii see läks,” kommenteeris Elmar.

Aasta enne albumi väljaandmist oli loominguliselt rikas. Pakk uusi lugusid oli olemas, aga proove oli vähe. See oli tingitud ajapuudusest ja ka laiskusest ning võimaluste vähesusest. Tallinna Linnahalli helistuudios said lindistatud siiski lood “Armudes üksindusse” ja “Ainult sina võid mu maailma muuta” (http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#2ptk).

 


1993 - 1995

 

1993.aasta 13.augustil esines Terminaator rokifestivalil “Narva mõ s toboi”. Bändi kitarrist ARCH oli kontsertkohaga rahul, kuid   rahulolematust tekitasid korraliku lava ja helitehnika puudumine (Meie Meel, 25.08.93).

 

Jaagup plaanis teha bändis suuri ümberkorraldusi, ta tahtis muuta bändi esinemist värvikamaks rikkaliku ja huvitava lavashowga, kuhu pidid kuuluma pürotehnika, valgus jms. huvitav. Bändi solist oli valmis selle peale kulutama kogu oma isikliku raha. Plaanis oli mõneks ajaks “maa alla” kaduda, et uue materjali kallal tööd teha. Uus materjal pidi varasema loominguga võrreldes tulema karmim ja vihasem. Mingit   trashi(karm muusikastiil) polnud plaanis hakata tegema, kuid iga teine laul ei saanud ka ballaad olla. Sellega tahtis Jaagup end proovile panna, et vaadata, kas ta on selleks muutuseks suuteline (Meie Meel, 17.11. 93).

1994.aastal ilmus Terminaatori esimene kassett “Lõputu päev”(vt. Lisa 1.) ning see oli  pühendatud siit ilmast lahkunud bändi endisele trummarile Tiit Mustale. Jaagupi arvates oli selle kasseti peal eriti hästi välja tulnud laul nimega “Lõputu päev.” Peale selle meeldis talle ka lugu “Suudlused” kui kiire ja päris agressiivne laul. Eesti rahvale on antud helikandja pealt enam tuntud sellised lood nagu “Torm”, “Ainult sina võid mu maailma muuta” ja “Charleen.” Kasseti  viimane lugu “Meeletu maailm” räägib surmast ning on pühendatud Tiit Mustale. “Lõputu päeva” produtsendiks oli muusikaäris tegutsev Aarne Valmis. Temaga seoti end vaid selle kasseti tegemiseks, lahkuti ilma suuremate tülideta. Tollal oli peamiseks eesmärgiks see, et kassett ilmuks, mingist väljakujunenud muusikabusinessist oli veel vara rääkida. Terminaatori esimest albumit müüdi  6000 eksemplari, mis oli Eesti kohta piisavalt hea näitaja. Alguses anti välja 3000 kassetti, siis aga samapalju veel (Eesti Ekspress, 3.11.95). Kauamängiva 11-st loost 5 on rahulikud ballaadid, ülejäänud on rajumad ja vihasemad. Mõni kaldub isegi pungi poole. Ilusad lood on aga need, mis massidele peale läksid ja laiemat populaarsust võitsid. Vahest on sellest on tingitud ka Terminaatori kui ballaadibändi ja teismeliste neidude lemmiku kuulsus.

Küsimusele, millest oma esimesele kassetile selline nimi, vastas Jaagup nii: “Päev lõpeb õhtuga. Õhtu on samas ka surm. Lõputu päev – see peaks sümboliseerima siis surematust. Me tahtsime teha sellist kogumikku, mis annaks läbilõike bändi elust ja ajaloost. Seal on nii vanemaid lugusid – “Teel ära” ja “Alcohol” 1989ndast, kui ka päris uusi lugusid, mida veel kontserdilgi esitatud pole” (Kuum, nr.4, 1994).

 

Bändi esimene suurem hitt oli saatuslik lugu “Torm”(vt Lisa 34.), mis püsis

Raadio Kahe edetabelis “Kuraditosin” üle kolmekümne nädala. Lauludega “Suudlused” ja “Ainult sina võid mu maailma muuta “ käidi ka “7-vapras”. Viimane jäi sinna isegi püsima, põhjustades paljudes inimestes pahameelt, kuna Jaagup istus Eimeli poolt mängitaval klaveril  koos oma massiivsete saabastega (http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#4ptk).

Bändi juhtfiguur oli tol ajal seotud Tallinna Pedagoogikaülikooliga, kus ta viimasel kursusel õppis reziid ja näitejuhtimist. Sellest hoolimata esineti järjekordselt Rock Summeril, valmis video loole “Armudes üksindusse”(režissöör Kirsti Timmer) ja mõeldi isegi, et suudetakse jõuludeks uus album lettidele paisata. Paraku see ei õnnestunud. Kahjuks ei olnud see ka loominguliselt viljakas aasta.

Novembris-detsembris oli võimalik näha Nukuteatris Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna õppelava tööd: Alfred de Musset’ “Armastusega ei vallatleta”, kus tuntud bändimees mängis koguduse abeed isand Blazius’t. Ta õppis näitejuhiks, kuid ei kavatsenud kunagi lavastajaks hakata. Mehe kutsumuseks oli hoopis muusikavideode tegemine ja nii tegigi ta oma diplomitööna laulule “Torm” video (režissöör Kirsti Timmer).

1994. aastaga tuli ka üle-eestiline tuntus, kuna esineti “7-vapras” ja meedia hakkas Terminaatori vastu suuremat huvi tundma. Esimest korda esineti ka Lõuna-Eesti üritusel nimega Pühajärve Beach Party. “7 vapras” astuti esimest korda üles lauluga “Suudlused”, kuid kahjuks kukuti kohe esimeses saates tabelist välja.

 

 

Terminaatori esimene plaat “Minu väike paradiis”(vt Lisa 2.) ilmus 3. oktoobril 1995. aastal, selle  väljaandja oli uhiuus plaadifirma Seafarm Recs, kelle jaoks oli antud helikandja nö. esimeseks linnukeseks. Sama firma alt koordineeriti ka bändi edaspidist kontserttegevust  (Eesti Ekspress, 3.11.95). Plaadi ilmumise päeval ütlesid Terminaatori poisid, et "Lõbusast majast" loodavad nad oma järgmist hitti.

Plaanid uue materjaliga plaat välja anda said teoks septembri algul. Suurema osa uute lugude autoriteks olid Jaagup ja Elmar, kelle ideedele olid kõik omalt poolt midagi juurde lisanud ning lõpplahendus sai just tänu sellele tunduvalt mitmepalgelisem ja filigaarsem. Esimese stuudiosetiga lindistati seitse, teisega kolm lugu, mistõttu oli lugude helitase kohati üsna erinev. Samas oli plaat tänu sellele ka tunduvalt mitmekülgsem ja huvitavam. Loole “4B ennustati hitikssaamist.

 

Laul “Juulikuu lumi”(vt. Lisa 38.) on konkreetselt seotud kindla ajahetkega, st juulikuuga, seotud emotsioonidega. Seda lugu võib tinglikult pidada ka “uue” Terminaatori esimeseks ülesastumiseks üldsuse ees. Lugu tõusis väga kiiresti edetabelite tippu. Õige pea väsis aga loo autor sellest laulust ära. Ta oli kirjutanud seda sügavast hingepõhjast, selles tekstis oli tema sõnutsi isklik kodeering, sõnum elust ja elamisest, surmast ja suremisest. Kreem ei osanud arvata, et laul selliseks megahitiks muutub, talle tuli ka pakkumine, et võiks muusikale arvutiga “tümpsu” taha panna.  Jass oli kurb, et see lugu ära lörtsiti (Pühapäevaleht, 7.10.95). “Juulikuu lumi” on kirjutatud 1994. aastal Pärnus

(http://www.math.ut.ee/~lynx/Termika12a.html#4ptk).

 

Laulu “Isa ütles” kohta on teada fakt, et kunagi pidas Jaagup päevikut ja kui lõppes järjekordne jutuajamine isaga teemal “lõpeta see bändi tegemine, see ei vii mitte kuhugi”, sai päevik täiendust. “Neid sõnu polnud vaja isegi riimi ajada,” naeris Jaagup. “Isa ütles mulle, poeg, kas tead, et ka sinust kord mees saama peab. Ära pead sa tulevikus toitma oma pere, tööga kehast välja higistama viimse vere… jäta maha bänd ja tööle mine, oma tegudega määrida võid perekonna nime.” Jaagup võttis kitarri kätte ja oligi laul valmis. “Täiesti uskumatu,” tõdes ta. “Kirjutasin sõnad enda kontole, tegelikult on need poolenisti mu isa sõnad”(vt. Lisa 37.)  (Postimees, 27.02.02).

 

2.novembril sai alguse bändi esimese plaadi esitlustuur. Avalöök tehti “Bonnie & Clyde`s”

8.nov. esineti Tallinna klubis “Piraat”,

9.nov. Pärnus “Mai keskuses”,

10.nov. Põlva kultuurimajas  ning

11.nov. Tartus Sõbra majas.

 

1995. aastal tekitas palju kõmu ARCH-i ja Indreku bändist väljaheitmine. Põhjuseks toodi, et need mehed pole võimelised uusi lugusid ära mängima ja nii see ilmselt ka oli. Piisavalt oli neid, kes arvasid, et Arnota pole Terminaator enam Terminaator ja et nii jõhkralt ei tohiks oma bändikaaslastega ümber käia. Samas oli aga ARCH ise kunagi varem Jassile öelnud: “Kui sa tahad kuhugi jõuda, siis pead ka mingisuguseid ohvreid tooma - millestki pead sa loobuma, kui tahad edasi pürgida.” Kuidas väljaheitmisest kannatanutele teada anti ja olukord lahendati, jäi asjaosaliste südametunnistusele (Eesti Ekspress, 3.11.95).

 

Pärast  Archi lahkumist bändist kinnitas Elmar, et tema osa ansamblis oli sellega suurenenud ning ta oli rohkem esile pääsenud. Elmari arvates on “ühekitarribändid” kõige “süngemad”, sest siis saab üks kitarrist end kõige paremini teostada. Ka Eimel pidas ARCH-i bändist lahkumist õigeks, sest seoses sellega kadusid mitmesugused mõttetud tülid.(Intervjuu ETV-s, intervjueerija Kirsti Timmer, 1995).

 

Niisiis jäid bändi Jaagup Kreem, Elmar Liitmaa, Eimel Kaljulaid ja Sven Valdmann. Sven mängis ka sellistes koosseisudes nagu House of Games ja Shower.  Kahtlemata ei kaotanud Terminaator pillimeeste väljavahetamisega eriti palju, pigem võitis. Kaotas  vist ainult pisut visuaalses mõttes - enam polnud täpilise soniga mööda lava jooksvat kitarristi. See-eest oli aga hakanud ennast laval liigutama enne bändi teine ja nüüd ainus kitarrist Elmar Liitmaa.

 

Pärast koosseisu vahetust tegi Kirsti Timmer Terminaatori poistega intervjuu, mida näidati ka telekanalis ETV. Esimeseks intervjueeritavaks oli kitarrist Elmar Liitmaa, kes vastas küsimustele mõnusalt oma aias toolil lesides ning tutvustas end  järgmiste sõnadega: “Minu nimi on Elmar, elan Raplas, mängin ansamblis Terminaator. Mul on laps ja mul on pere – see ongi nagu lühidalt kõik”.

 

Küsimus: .Kas Sulle meeldib lugeda kollasest ajakirjandusest, kui kirjutatakse Sinu kohta ja kirjutatakse mitte kõige paremini? Kui kirjutataks?

Vastus: Ma vist valetaks, kui ütleks, et mind jätab külmaks, aga ega ma ei lase end siukesest asjast eriti häirida.

 

 

Küsimus: Kas Terminaator on Sinu jaoks punt sõpru või lihtsalt bänd ?

Vastus: No Terminaator on ikka punt sõpru

 

Küsimus: Tunned Sa, et ilma ARCH-ita oled Sa Terminaatoris kuidagi pääsenud rohkem esiplaanile ? Võon Sinu osa nagu tähtsustunud ?

Vastust: Loomulikult on, selle vastu ma ei vaidle. Esiteks on mul selles suhtes njuke põhimõte, et ühe kitarri bändid on kõige süngemad bändid. Űks kitarrist saab end teostada kõige paremini.

 

Jaagup vastas küsimustele oma vastremonditud toas järgnevalt:

 

Küsimus: Me istume Sinu enda remonditud ja illustreeritud toas, milline peaks välja nägema Sinu kodu?

Vastus: Minu kodu peaks välja nägema...Võimalikult vähe asju peaks seal olema ehk esemeid. Peaks olema palju kappe, kus on... Tähendab asjad peaksid kõik kapis olema, ära silma alt, ja ainult mina tean, kus need asjad on. Ja kapid peaksid olema peegelustega. Ja kõik peaks tumedates toonides olema.

 

Küsimus: Oled sa õnnelik inimene ja mis tähendab Sinu jaoks õnn?

Vastus: Ma olen õnnelik inimene. Minu arvates õnn koosneb väikestest asjadest, mis annavad sellise suure ja ümmarguse õ-tähega õnne kokku. Mul on vanemad, kellega ma hästi läbi saan, mul on olemas sõbrad, mul on olemas fännid – see teebki inimese õnnelikuks.

 

Küsimus: Millise muinasjutu kangelasega sarnaned?

Vastus: Vankumatu tinasõdur.

 

Kolmandana vastas küsimustele bändi kõige noorem liige Sven Valdmann:

 

Küsimus:  Svennu, miksa Sa tulid Terminaatorisse?

Vastus: Ma ei tea, lihtsalt tuli ettepanek, kuna nagu House of Gamesiga eriti  aktiivset tegevust ei ole, mõtlesin, et energiat võib ka muud moodi rakendada, teise bändiga tehes 

 

Küsimus: Terminaatoril on uus stiil täielikult, on see Sinu stiil ja oled Sa ise midagi kirjutanud? Või on Sul plaanis?

Vastus: Kui ma sinna bändi läksin, siis mulle just see meeldiski, et just taoline musa oli neil tehtud, mullle just selline stiil istub nagu need Elmar ja ARCH on teinud, see oli ka võib-olla üheks aiendiks, miks ma hakkasin nendega tegema

 

Alkoholipoes vastas küsimustele rõõmsameelne Eimel:

 

Küsimus: Eimel, Sa oled trummar ja trummid on alati kuidagi tagaplaanil bändis. Kas Sind nagu kadedaks ei tee, et Sa paistad kõige vähem välja?

Vastus: Ei miks...Asi on selles, et näiteks kontserdil, see, kes tahab trummarit vaadata, siis ta näeb teda iga nurga alt. See ei ole tähtis, et vend peaks ümber trummide jooksma ja kätega vehkima. Või kui ma ise mängin, siis mul on omad nipid selleks, mingid keerutamised ja värgid.

 

Küsimus: Kommenteeri bändi koosseisu vahetust

Vastus: Tähendab võib öelda, et nüüd me oleme neljakesi bändis ja igaüks mängib oma rida ja pole sellist mõttetut sebimist nagu enne oli. Neli on kõige õigem bändi koosseis.

 

Küsimus: Kellega Sa sarnaneksid muinasjutu kangelastest ?

Vat sellele ma ei oska vastata ...See oli nii ammu, kui ma lugesin neid muinasjutte. Vastus: Kindlasti ühega nendest pöialpoistest...

 

 

5.novembril tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori tempokas lugu “Lõbus maja” ning saavutas seal neljanda koha punktisummaga 3.22 (ETV, “7 vaprat, 05.11.95).

Juba järgmisel nädala läks lugu aga edetabelist välja, jäädes seitsmendaks ning olles kogunud 2.79 punkti (ETV, “7 vaprat”, 12.11.95).

 

24.detsembril toimus ETV-s “7 vapra” eri, kus valiti möödunud aasta 7 edukamat bändi või esinejat. Terminaator saavutas selles tabelis viienda koha, jäädes alla Must Q-le, Nancyle, Vennaskonnale ja Ummamuudule ning edastades The Tuberkuloitedit ja Maarja-Liisi (ETV, “7 vaprat”, 24.12.95)

 

1995.aastal panid Raadio Kahe” kuulajad esimest korda kokku edetabeli “Aastahitt”. Terminaatori laul “Juulikuu lumi” saavutas esimese koha, olles kogunud 1132 häält, 17. Oli “Lõbus maja”, 29. “Hoia mind”, 78. “Minu väike paradiis”, 80. “Torm” (http://www.r2.ee/aastahitt95/hitt-e.html).

 

Samal aastal võis Terminaatori-poisse näha veel ühes üsna tavatus kohas – nimelt ajalehereklaamis, kus Jaagup, Sven ja Elmar esitlesid Yamaha kitarre. Reklaami lööklauseks oli: “Rohkem soundi, rohkem feelingut.”

 


1996 - 1997

 

28.jaanuaril tuli Terminaator “7 vapra” edetabelisse oma looga “4b” ning saavutas seal teise koha punktisummaga 3.92 (ETV,“7 vaprat”, 28.01.96). Lugu püsis tabelis 12 nädalat ning langes sealt välja 14.aprillil, olles jäänud kuuendaks ning kogunud 3.20 punkti (ETV,“7 vaprat”, 14.04.96).

 

21.veebruaril sai “Meie Meele” ajakirjanik Üllar Ende kokku Terminaatori kitarristi Elmar Liitmaaga  ühes Tallinna muusikariistapoes, kus vesteldi uutest lugudest “4B” ja “Lõbus maja”. Ilusal ballaadil “4B” on Jaagupi sõnad ja Elmari viis. Kuidas kõik täpselt sündis, Elmar ei mäletanud. Mingil hetkel oli viis olemas, sõnad tulid hiljem. “Kui ma selle Jaagupile ette mängisin, siis tuli viisiosa pisut ümber teha, sest tal on niivõrd omamoodi laulmise stiil, et mõningaid asju ei oska ta nii laulda, nagu mina ette kujutan. Seda tuleb arvestada. Kui hakkasin peale suruma, et nii ja mitte teisiti, siis ei kõlaks laul loomulikult,” kommenteeris muusik. “7 vapra” videos näidati aeg-ajalt ka laulu viisi autorit, tavaliselt on esiplaanil ikkagi solist. “Mul ei ole sellist kompleksi, et tahaksin olla sama kuulus või isegi kuulsam kui Jaagup. Loomulikult pole mulle ükskõik, kas minuga arvestatakse või et kõik tunnustus läheks kellelegi teisele...Aga minu meelest on praegu kõik täiesti normaalne, nii nagu olema peab. Ja ma ei loe, mitu korda kaadris olen. Loomulikult on laulja see, kes annab informatsiooni edasi ja on aktiivsem,” arvas Elmar. Tema meelest on ka “Lõbus maja” väga hea lugu ning see prooviti ka “7 vapras” ära, kuid paratamatult kuulatakse sellist rajumuusikat tunduvalt vähem kui ballaade (Meie Meel, 21.02.96).

 

11.-13. juulil esines Terminaator  Tallinna lauluväljakul toimunud järjekordsel Rock Summeri festival . Veel astusid lavale sellised tuntud ansamblid nagu East 17, Babylon Zoo, H Blockx, Shaggy, Kelly Family, Paul Young jt. Korraldajate sõnul taheti seekord eesti bändide poolt pearõhk asetada just noorematele ja vähemtuntud kollektiividele. Erinevalt varasematest aastatest kestis Rock Summer vaid kolm päeva (seni oli olnud neli). Algselt planeerisid korraldajad festivali isegi kõigest kahepäevaseks, põhjuseks kuu aega enne Summerit toimunud Bryan Adamsi kontsert.

Kogu festivali pileti sai juunis osta 400 krooni eest, juulis maksis see juba 500 (http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?src=web&query=rock+summer&expand=1)

1996.aasta suvel hakkas bändi helitehnikuks Rene Liitmaa.

 

15. augustil astus bänd üles Kärdla laululaval, kontserdil nimetusega Hiiu Suverock`96.

 

30.augustil esines Terminaator Viljandi laululaval ürituse “Rock Ramp” raames.

 

3.novembril tuli Terminaator “7 vapra” edetabelisse looga “Ütle miks”(vt. Lisa 39.) ning saavutas kolmanda koha punktisummaga 3.65 (ETV,“7 vaprat”, 03.11.96).  Laul püsis tabelis kokku 17 nädalat ning langes sealt välja 23.veebruaril, olles saavutanud kuuenda koha punktiseisuga 3.08 (ETV,“7 vaprat”, 23.02.97).

 

Sügisel tekitas pressis suurt ärevust kõmujutt, et Terminaator hakkab laiali minema, kahtlust süvendas veelgi see, et “7 vapra” saates esitasid laulu “Ütle, miks?” ainult Jaagup ja Eimel. Ansamblist lahkusid kitarrist Elmar Liitmaa ja vastne klahvpillimängija Harmo Kallaste. Siiski õnnestus Svenil ja Eimelil veenda Jassi bändi mitte laiali saatmast. Vabanenud kitarristi kohta pakuti Sulev Müürsepale (Sulliwan), mille viimane ka vastu võttis. Sulliwani sõnul muutus seoses koosseisu vahetusega veidi ka bändi muusika - uued lood olid leebemad ja raadiosõbralikumad (Meie Meel, 06.11.96).

 

Aastal 1996. töötas Jaagup Kreem Raadio 2-s, kus juhtis üksinda saadet “Rock Off”.

 

“Raadio Kahe” “Aastahitt” edetabelis saavutas Terminaatori “Ütle, miks?” kuuenda koha, kaheksandaks jäi  kaheksa ja poole minutiline ballaad “Ingli puudutus”, kahekümne kolmandaks jäi “4B”, kahekümne seitsmendaks “Muinasjutumets”. “Juulikuu lumi” hoidis enda käes seitsmekümne kuuendat positsiooni.

(http://www.r2.ee/aastahitt96/eestitop100.html).

 

1997.aaastal sai Terminaator 10.aastaseks. Nii kaua koos püsimise saladuseks on Jass pidanud seda, et keegi bändi liikmetest ei taha täiskasvanuks saada. Kuigi Terminaator on nii kaua vastu pidanud, keelduvad mehed end veteranansambliks nimetamast – “Vara veel,” ütlesid nad.

Seoses ansambli juubeliga, ilmusid Jaagupi poolt kirja pandud 8 fakti Terminaatori kohta, milleks on:

  1. 100% rock’n’toll
  2. Terminaator ei ole teismelistele beibedele mõeldud bänd
  3. Teised teevad, mida oskavad, meie teeme, mida tahame
  4. Kuulujutud meid ei kõiguta
  5. Muusika tegemine on vaieldamatult parim elatise teenimine
  6. Kõik, mille kohta ütleb ühiskond, et see on väga halb, võib tegelikult olla väga hea
  7. Me ei saa kunagi vanaks
  8. Elame päev korraga

 

Kevadel ilmus Terminaatori teine kauamängiv “Pühertoonia”(vt. Lisa 3.), mida anti esialgu välja vaid 700 tükki. (Võrdluseks “Lõputu päev” tiraaziga 6000)  Seda, mida nimi täpselt tähendab, teavad vaid bändiliikmed ja neile lähedased inimesed. Plaadil on nii  rahulikumat rokkmuusikat kui ka  pungilaadseid lugusid. Kui bänd stuudiosse plaati tegema läks, oli kõik materjal juba valmis. Algselt oli plaanitud salvestada 17 lugu, ent otsustati, et kõike plaadile siiski ei panda. Järgi jäi seega kolmteist laulu. Kuna plaat anti välja firma Seafarm Recs all, kes oli stuudio valdaja, said poisid asja rahulikult võtta. Kui tunti, et pole õige päev musitseerimiseks, siis mindi lihtsalt ära. “Pühertoonia” on Terminaatori sõnutsi pühendatud neile, kes on suutnud jääda vabaks. Plaadil on lugu “Onnelik 37”, mis räägib inimesest, kes on vägivaldselt õnnelik :  ta on juba nii õnnelik, et ei saa enam selle heaks rohkem teha. Lugu “Kui kuningas nutab”(vt. Lisa 40.) on sellest, et kuningale on kõik lubatud, aga ta annab tütre võõrale mehele ning tema poeg peab minema lahingusse, kus ta surma saab. Kuningas tahaks olla ka võib–olla keegi teine…elu üle mõtlema panevate sõnadega on lugu “Kes Uskus”(vt. Lisa 41).Plaadile on salvestatud ka Terminaatori trummari Eimeli esimene lugu “Kristallkülmas öös.” Eimel oli juba ammu tahtnud oma lugusid plaadile panna ning “Pühertooniaga” see tal ka õnnestus. Helikandja peal olevatest lugudest on paljude sõnum Jaagupi üks lemmikteema – mõtlemine elu ja surma üle. Uutes lauludes on palju ka viha (Meie Meel 96.11.97).

 

13.aprillil tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori laul “Kristallkülmas öös” ning saavutas viienda koha punktisummaga 3.27 (ETV, “7 vaprat”, 13.04.97). Lugu püsis edetabelis kokku 9 nädalat ning langes sealt välja 8.juunil, olles saavutanud kuuenda koha punktisummaga 2.94 (ETV, “7 vaprat”, 08.06.97).

 

Samal aastal esines Terminaator neljandat korda peetaval muusikafestivalil Pühajärve Beach Party, mille peaesesinejaks oli legendaarne grupp Smokie ja tantsumuusika esindaja Austraalia päritolu Gina G. Festival toimus 6. ja 7. juunil. Kahel päeval esines ka Eesti muusikute paremik, nagu Singer Vinger, Rock Hotel, jt.

Smokie esines festivali esimesel päeval ja 1996.aastal Eurovisioonil esinenud Gina G teisel päeval. Lauljatar sai kuulsaks lauluga "Just A Little Bit.” Festivalipiletite müük algas 1. mail. (Õhtuleht, 22.04.97)

 

7.juunil andis Terminaator kontserdi Pärnu Vallikäärus suvetuuri “Kõigi nähes!” raames. Kroonika kirjutas tuuri kohta järgnevat: “Margus Turu korraldas suvetuuri Kõigi Nähes!” artistidele ja ajakirjanikele lõbureisi Naissaarele. (-) Muusikuid sõidutati rongiga, viidi 200.aasta vanusele kalmistule ja näidati iidset puukirikut. Piknikule panid punkti Jaagup ja Sulliwan asnamblist Terminaator, kes pidasid maha korraliku kisma.” 

Terminaatori jaoks oli see kontserttuur esimene üldse. “See oli tõeline elamus – ühest kohast teise ja nii kaks nädalat järjest,” on arvanud Jaagup.

 

25.juulil esineti Pärnus “Sunset Clubis”

 

1997. aasta 4.septembril esines Terminaator Tallinna lauluväljakul Alo Mattiiseni mälestuskontserdil, mis oli kõigile külastajatele tasuta. Üritusel astusid üles veel sellised tuntud tegijad nagu Rock Hotel, Ultima Thule, In Spe ja Black Velvet. Esinejate rohkuse tõttu esitati ainult kolm lugu: megahitiks saanud “Juulikuu lumi”, “Muinasjutu mets” ning kontsert lõpetati tempoka kaveriga Troggsi loost  “Wild Thing.”

 

28.septembril tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori laul “Kui kuningas nutab” ning saavutas teise koha punktisummaga 3.75 (ETV, “7 vaprat”, 28.09.97) Lugu püsis tabelis neli nädalat ning langes sealt välja 19.oktoobril, olles saavutanud kuuenda koha punktisummaga 2.98 (ETV, “7 vaprat”, 19.10.97).

 

Sügisel andis Terminaator  välja “Kuld”(vt. Lisa 4.) nimelise kogumikplaadi, millega tähistati bändi kümmet tegevusaastat. Plaat sisaldab kolmteist rahvale eriti omaseks saanud ballaadi, mis pärinevad aastatest 1987 – 1997 ning on salvestatud Seaside Music Agency stuudios. Jaagup Kreem oli  alguses üldse vastu mõttele lasta välja kogumikplaat. Asi sai sellest hoolimata teoks ja pundi enda välja valitud palad, need kõige südamelähedasemad, mängiti uuesti stuudios sisse. "Kullal" leiduvatest ballaadidest peab Kreem kõige õnnestunumaks Saaremaal kirjutatud "Ainult sina võid mu maailma muuta" ning rõhutab ka pala "Sina oled kõik" (valminud 1987. aasta alguses, räägib esimesest armastusest) tähtsust. Enim löögijõudu omavatest lauludest ei puudu "Torm", "Ütle, miks?", "Juulikuu lumi" ja "Ingli puudutus". Terminaator suutis ka üllatada veidi kantriliku looga "Kaitseta", mida aitab esitada Evelin Samuel. Bändi kitarrist Sulliwan  leiab koguni, et tegemist on parema plaadiga kui "Pühertoonia", sest saundid on tugevamad ja mainitud albumi tipplood on siingi kaasatud (Öhtuleht, 20.12.97).  “Kuld” on läbi aegade olnud Termika suurim projekt ja ka kõige suurem õnnestumine. Andreas Lukini sõnul on see olnud vaieldamatult kõige rohkem müünud ja ka kõige populaarsem rokkplaat Eestis (TV1, Katusekontsert, 1999).

Seoses "Kulla" ilmumisega andis Terminaator täispika kontserdi ööklubis “Decolte”, kuid pikemat esitlustuuri siiski ei tulnud. Decoltes mängis bänd “täie rauaga”, esitades kõike, alates pungilikust loost "Minu väike paradiis" ning lõpetades "Tormi" ja teiste ballaadidega. Kogu ülesastumine kulmineerus esindusliku ja reipa "Wild Thingiga". Päeval väljareklaamitud väide, et tegemist tuleb Eesti suurima lavashowga, pidas seekord paika, sest lisaks kõikvõimalikele valgusefektidele kaasati ka parasjagu pürotehnilisi vahendeid - "tossupommid", lahvatav tuli jne. ( Ōhtuleht, 20.12.97 ).

Aasta lõpus, 14.detsembril tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori laul “Kaitseta”, olles saavutanud esimese koha punktisummaga 4.10 (ETV, “7 vaprat”, 14.12.97). Lugu püsis stabiilselt esimesel kohal 11 nädalat. Esimesel märtsil jäi “Kaitseta” aga neljandaks, olles kogunud 3.28 punkti. 8.märtsil langes laul edetabelist välja, olles saavutanud kuuenda punktisummaga 2.14 (ETV, “7 vaprat”, 08.03.98).

 

1997.aastal korraldas ajakiri “Xpress” oma lugejate seas küsitluse, selgitamaks välja möödunud aasta edukaimad järgmistes valdkondades: parim kodumaine bänd, laul ja album. Terminaator saavutas võidu esimeses kategoorias, edestades seega ansambleid Caater ja Black Velvet. Parima kodumaise loo valimistel saavutas Terminaator teise koha lauluga  “Kaitseta”  (jäädes alla Sandra  “Up to the sky”-le) ja viienda koha looga “Ingli puudutus” (jäädes alla Black Velveti palale “17” ja Maarja “First in line”-le). Parima kodumaise albumi kategoorias hõivas Terminaator kolmanda koha plaadiga “Kuld” ja neljanda positsiooni helikandjaga “Pühertoonia”, eespoole mahtusid Maarja “First in line” ja Caatri “II” (Xpress, nr.1,1998).

 

“Raadio Kahe” “Aastahiti” edetabelis olid Terminaatori saavutused järgmised: “Kaitseta” saavutas 4. koha, 10. oli “Kuningas nutab”, 28. jäi “Juulikuu lumi”, 32. oli “Muinasjutu mets”, 39. “Kristallkülmas öös”, 40. “Kes uskus”, 58. jäi “Valge liblika lugu”, 64. “Shaakali päev” ( http://www.r2.ee/aastahitt97/97eesti100.html).

 

1997.aastal jätkas Jaagup raadiosaate “Rock Off” tegemist, talle tuli aga seltsiks Andres Oja ansambel Kolumbus Krisist.


1998

 

 

Terminaatori singel “Aja teenija” (autor Jussi Hakulinen) tõusis kevadel ETV edetabelisaatesse “7 vaprat” 24.mail ning saavutas koheselt ka esimese koha, olles kogunud 4.38 punkti (ETV, “7 vaprat”, 24.05.98).

 

10.aprillil mängis Terminaator oma lugusid Audrus “ Kuldlõvi” trahteris.

 

1992. aastal hingusele läinud ja 1998.a  uuesti sündinud kesk-eestlaste juulikuus toimuva megaürituse Kaiu Rocklaagri(vt. Lisa 15.) peaesinejad olid Vennaskond, Terminaator, Compromise Blue ja Caater.

 

Terminaator osales suvetuuril “Kõigi nähes” koos ansamblitega Bläck Rokit, Rumal Noorkuu, Click OK, 6-Pack ja Kuldne Trio. Sven Valdmanni asendas Terminaatoris ajutiselt Sven Roosa(vt. Lisa 13.), kes mängis kontsertidel basskitarri.

 

25.juulil toimus Haapsalus esimest korda ilutulestikuvõistlus “Firenight”, millel astusid üles Kuldne Trio, Mati Nuude, Justament, Kuldsed Lindid, Rumal Noorkuu ja peaesinejana väljakuulutatud Terminaator.  Kuigi Elmar Liitmaa Terminaatori koosseisu tol perioodil ametlikult ei kuulunud, mängis mees siiski Haapsalus toimunud pidustustel laval kitarri Sulliwani ja Valgu kõrval. (http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?r=&id=24750)

 

Suvelõpu supertuuril "Topeltlöök", mille tookord korraldasid ühiselt  "Bermuda", "Hitivabrik" ja "Elwood-Muusik", esinesid ansamblid Terminaator, Smilers, Kuldne Trio, Rumal Noorkuu ja Black Velvet. Tuuri vaieldamatult parim show tuli Terminaatorilt. Paigas olid sound ja valguspark, sekka ka natuke pürotehnikat.  Bänd ei piirdunud pelgalt oma hittidega nagu “Torm” ja “Juulikuu lumi”, kuulda sai ka ballaadiliku “Sinu juurde tagasi”, mida esitati sel tuuril esmakordselt. (http://www.sloleht.ee/sisu/arhiiv.asp?p=21.08.1998)

 

1998.aasta augustikuu Xpressi kaanefotol oli Jaagup Kreem. Paarileheküljeline intervjuu oli sisukas ning andis fännidele kindlasti palju mõtlemisainet. Ansambli eesmärgi sõnastas Jaagup tookord järgmiselt:

“ Terminaator tahab panna inimesi mõtlema asjadele, mida kohtab elus iga päev. Meid ju ümbritsevad sünd ja surm, armastus ja viha kogu aeg, igal sammul. Viha ja andeksandmine peavad olema, siis on elul mõtet.” Nagu tolles artiklis, on ka mujal väljaannetes mitmeid kordi ära mainitud  tüdrukut, kes tahtis enesetappu teha, kuid siis hakkas Termikat kuulama ning leidis uue elu mõtte. Paljud teisedki fännid on olnud nö lootusetus seisundis, ent on leidnud selle bändi lauludes sõnumi, mis aitab neil edasi elada (Xpress, nr.8, 1998)

 

29.augustil toimus kontsert Kuperjanovi pataljonis, pealkirjaga “Kõik sõduri heaks”. “Ürituse eesmärk on lähendada kaitseväge eraisikutele ning pakkuda ajateenijatele tugevat positiivset elamust,” ütles lahingukooli ülem leitnant Raivo Tamm. Tamme sõnul valisid esineja ajateenijad ise. Vastuseks küsimusele, kuidas ohvitserid suhtuvad Terminaatori laulu “Ajateenija” esitamisse, ütles leitnant Tamm: “Minu teada on laulja Jaagup Kreem veel kaitseväe teenistuse eas. Ehk jääb ta väeossa pikemaks, tutvub sõdurieluga ja võib-olla sünnib siis uue sõnumiga lugu.” (http://www.epl.ee/leht/artikkel.php?ID=39657)

 

Terminaatori katusekontsert tõi ühel reedesel augustikuu õhtul Välisministeeriumi ette kokku tuhandeid kuulajaid. Paljud olid tulnud peredega, kaasas liikmeid läbi kolme põlvkonna. Ülesastumisega  tähistati välisministeeriumi 80.sünnipäeva, üritus algas kell 9 õhtul ning sulges Tallinnas Rävala puiesteel liikluse. Eestis ainuke peaaegu stiilipuhas ja tasemel “traadibänd” mängis tõepoolest, nagu eelnevalt lubatud, poolteist tundi järjest, esitati palju uut repertuaari. Rahva vaimustus tõusis aga tõeliselt taevani, kui vanu häid ja tuttavaid lugusid sai kaasa laulda. Nii toetasid tallinlaste ühendkoorid Jaagupit lahkele ilmataadile pühendatud “Tormis” ja üldiseks lemmikuks kujunenud “Aja teenija loos”. “ Ūtle, miks?” sai lauldud nii võimsalt, et tõi paljudele isegi pisarad silma. “See maja siin on lõbus maja,” kinnitas solist Jaagup välisministeeriumi kohta tänulikult ning pühendas ministeeriumile laulu “Lõbus maja.”

Terminaator ei esitanud siiski oma muusikat päris katuselt ehk ministeeriumihoone kümnenda korruse pealt. Nii poisid ise kui ka muu kraam olid tõstetud vaid peaukse kohale varikatusele. Kontserdi kohavalik oli õnnestunud – kõik, kes tahtsid, mahtusid ära nii kuulama kui nägema. Kuigi Välisministeerium oli mures oma laguneva maja pärast, ei peljanud ta oma varikatusele kutsuda esinema rokkansamblit, sest kontserti ei peetud hoonele ohtlikuks. Pealegi astus bänd üles kiivritega, mis küll show käigus üsna varsti kõrvale heideti.

 

“Võiks ju arvata, et meie kommete kohaselt tähendab tasuta kontsert võimalikult väheseid vahendeid ja pingutusi, kuid Terminaatori kiituseks võib öelda, et nad olid välja läinud täispangale. Ei mäleta, et mõni meie bändidest oleks ainult oma kontserdi tarbeks organiseerinud sellise värvimängu ja ilutulestiku,” märkis Signe Lahtein augustikuu Õhtulehes.

 

Muusikute etteaste oli muret valmistanud mitmele vanemale naisterahvale, kes käisid soundchecki ajal bändi sõimamas ning käskisid neil see “jama ära lõpetada” (TV1, Katusekontsert, 1998). “Maailmas pole eeskirju, mis määraksid ära rokk-kontsertide helitugevuse ja Eestis helivõimendust, mis helirõhuga elumaju ohustaksid, õnneks ei ole. Kontserdi võimendus pole üle lubatud piiri,” kinnitas ansambli esindaja Andreas Lukin.

 

16.septembri “Meie Meel” rääkis Jaagupiga tema suvest ning uuest oodatavast plaadist. “Esiteks on bänd hästi edasi arenenud. Ja ei jõudnud üldse mootorratta selga istuda, sest terve suvi on olnud väga töine. Kui me just ei tuuritanud, siis olime kogu aeg stuudios,” jutustab Jass. “Materjal [“Singapuril”] on hästi tugev ja hästi läbi mõeldud. Praegu teeme selle kallal tööd. Ei tea veel, milline tervik välja tuleb, aga seni oleme iga looga kõvasti rohkem vaeva näinud ja ajas üle läinud, sest tahame, et plaat tuleks väga hea”(Meie Meel, 16.09.98)

 

7.novembril astus bänd üles Pärnu lähedal Audrus trahteris “Kuldlõvis”.

8.novembril tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori laul “Sinu juurde tagasi”, olles saavutanud esimese koha punktisummaga 3.89 (ETV, “7 vaprat”, 08.11.98). Lugu püsis tabelis 13 nädalat ning langes sealt välja 31.jaanuaril, olles jäänud setsmendaks ning kogunud 2.91 punkti (ETV, “7 vaprat”,31.01.98).

 

Terminaatori plaat “Singapur”(vt. Lisa 5.) ilmus 1998.a. 10.novembril. Plaadil olevate lugude stiil on seinast seina – tehnopungist kuni ballaadini,  nii nalja kui mõtlemisainet peaks jätkuma kõigile. Kauamängival  on 12 lugu. Materjal on tugev ja hästi läbi mõeldud, iga laulu kallal on nähtud palju vaeva ning seepärast lükkus ka kogumiku turuletulek veidi edasi. Plaadi peal olevate lugude sõnad on kõik Jaagupi kirjutatud, meloodiatest on kaks Eimeli oma: “Surmav suudlus” ja “Alatud valed”(vt. Lisa 43.). Avalauluks on eesti rahvale hästi tuntud lugu “Aja teenija”(vt. Lisa 42.), mis on olnud eriti populaarne 1998.a. suvel. Plaat sai nime läbi mitmete küsitluste – nimelt uuris ansambel oma tuttavate käest, mis neile tolle sõnaga meenub, ning kuna vastuseks saadi “kirevus, värvid jms”, siis otsustatigi pealkirja “Singapur” kasuks.

 

Termikate sõnul on peale lugude mitmekesise stiili eriline seegi, et nad said kolm kuud stuudios olla ja teha seda, mida hing ihkab. Elati seal ja tassiti sinna ka endale toitu, oldi omaette, vaid vahel jõuti koju patja “leigeks magama”. Plaadil on lugu                                  “Televiisorimees,” mille tekkimise kohta pajatas ansambel järgmist: laul mängiti sisse ning seejärel mindi koju magama Ööseks stuudiosse jäänud Eimel ja helitehnik Rene olid laulu põhja masinatega ümber teinud ja nii ootaski hommikul teisi bändiliikmeid ees üllatus. Muudatused sobisid, sest “Televiisorimees” on kitšimaiguline disko, poolnaljakas lugu mehest, kellel pole muid sõpru peale televiisori. Bändi kitarrist Sulliwan peab eriliseks ka seda, et bändi sound on muutunud veidi pehmemaks – see talle meeldib. Palju asju sai ühekorraga sisse mängida ning kitarristid ei pidanud kogu aeg oma soolosid uuesti välja mõtlema. Kui fänn kuuleb lugu “Baarman teab” , siis teadku, et Sulliwan mängis selle algusest lõpuni selili olles, mingi lina ja pappkarbid pea all. Selles loos pole kasutatud trumme, basstrummi asemel on kitarrikohver; rütmi annavad krediitkaart ja tikutops (Meie Meel, 16.11. 98). Seoses uue plaadi ilmumisega korraldati ka pidu Tallinna pubis “Guitar Safari”, kus kõigile külalistele anti “Singapuri” kassett ning torti, mille Jaagup isiklikult lahti lõikas (vt. Lisa 7.).

 

“Terminaator on oma reale kindlaks jäänud. Isegi liiga, arvavad mõned põhjendatult, sest rühma uuemad laulud kipuvad üksteisega liialt sarnased olema. Kuid pole häda, ühte soositumat kodumaist rokkpunti ostetakse niikuinii ja kõrge koht koduedetabelites on tagatud. "Aja teenija", "Surmav suudlus" ja indiaaniteemaline "Preeriatuul" pälvivad igatahes kiidusõnu. Kaasas käib ka inforikas voldik, sellelt leiab pilte ja laulusõnu,” arvas bändi vastilmunud plaadist detsembrikuine Õhtuleht.

 

Uut kauamängivat esitles ansambel ka Haapsalus, 21.novembril klubis “Africa”.

28.novembril esines terminaator Otepää ööklubis “Night Club(vt Lisa 18).

 

1998.aastal saavutas Terminaator Eesti Muusikaauhindade jagamisel 2 kuldplaati: kauamängiv “Kuld” oli aasta enimmüüdud plaat ning bänd ise tituleeriti aasta edukaimaks ansambliks. Jaak Joala andis auhinna kätte sõnadega: “Need noored pole oma jonni jätnud, vaid ainult edasi rühkinud.” Eri Klas lisas edukaima albumi “Kuld” auhinna üleandmisel: ”Noorte muusika jääb mulle alati südamelähedaseks”. Kuigi Termikas on aastate jooksul  mitu korda koosseisu vahetanud, jõuti ikkagi tippu. “Olen jäänud alustanutest ainsana püsima ,” muigas Jass tollel üritusel ja tänas südamest kõiki fänne. "Mina olen muusikategemist alati tõsiselt võtnud". "Kui me kümme aastat tagasi alustasime, siis ei teadnud ma täpselt, mispidi kitarri käes hoitakse. Nüüd tunnen end juba professionaalina" (ETV, 31.12.98)

 

Jaagup Kreem, Juhan Kreem, Indrek ja Kaarel Tarand viisid 1998. aastal Tilsi lastekodusse omapoolse jõulukingituse – 19 jalgratast. Nad laulsid plaadile oma onu Juhan Viidingu laule ja kogu sellest saadud tulu anti lastele, ostes rattaid.. Jass räägib,  kui mõni pank teeb kellelegi annetuse, siis pannakse see kohe suure kella külge: “Näe, meie andsime.” Nemad aga ei rääkinud oma kinkimisest kellelegi, ei andnud ka ajakirjandusele teada. Seda polnud vaja, sest see kinkimise tunne ise oli mõnus ja jäi nende hinge. “Talvel tuleb kaitset ja sooja anda neile, kes on nõrgemad,” arvab Terminaatori solist. Lisaks kinkimisele saab mees oma sõnade kohaselt tuge ja sooja sõpradelt, kellega ta kogu aeg koos on, sest just  nemad soojendavad teda läbi terve aasta (Intervjuu Jaagup Kreemiga, 26.02.02)

 1998.aastal mainis Jaagup ühes intervjuus ja soomekeelset plaati, mida kavatsetakse teha. Samuti olevat neil valmis üks ingliskeelne laul.

 

“Raadi Kahe” edetabelis “Aastahit” saavutas Terminaatori laul “Aja teenija” 4.koha, 6. “Sinu juurde tagasi”, 13. “Kaitseta”, 36. “Surmav suudlus”, 27. “Preeria tuul”, 48. “Singapuri Lu”, 54. “Baarman teab”,  66. “Maantee põletaja”, 78. “Televiisori mees”, 98. “Ingli puudutus” ja “Koera elu” (http://www.r2.ee/aastahitt98/ah98e.html).
1999.aasta

 

 

1999.aasta algas Terminaatori jaoks järjekordse koosseisuvahetusega – seltskonnast lahkusid Tõnu, Sulliwan ja Margus, nende asemele tuli bändi kunagine kitarrist Elmar Liitmaa. Jaagup selgitas koosseisuvahetust järgmiselt: “Lahti ei ole midagi, läksime lihtsalt tagasi oma juurte juurde. Isiklikku viha ja suurt tüli ei tekkinud. Pärast viimase plaadi ilmumist jooksis aju täiega kinni ja bändi oli värsket verd vaja.” Kurva sõnumi pidid asjaosalistele edastama Sven Valdmann ja ansambli helitehnik Rene Liitmaa. Jaagupi sõnul mingit nõudelõhkumist ei olnud, asjasse suhtuti mõistvalt, kuigi kindlasti oli lahkumine neile valuline (Kroonika, 1999, nr.1)

 

1999. aasta jaanuaris alustas Joosep Lepiku eestvedamisel tegevust               Terminaatori fännklubi. 30. jaanuaril toimus bändi austajate kokkutulek hotellis “Trap”, kus tutvustati uut klubi ning soovijad said sellega liituda. Ürituse kavas oli ka viktoriin, milles kontrolliti fännide teadmisi bändi ajaloo kohta, esines ka bänd nimega Maria de Mona, kes esitas põhiliselt oma loomingut, sekka ka paar Terminaatori lugu.

Eelmise aasta lõpul saadud 2 Kuldplaati ning sellega kaasnenud suur tunnustus andsid ansamblile juurde indu ja edasiminemisjõudu. Juba 27. jaanuari “Meie Meel” otsis üles Terminaatori liidri Jaagup Kreemi ning pühendas talle terve A3 – suuruse lehekülje. Eelnevalt oli välja kuulutatud võistlus lehelugejate vahel, mis seisnes Jassile toimetusse küsimuste saatmises. Auhindadeks lubati Terminaatori heliloomingut ning autogrammidega plakateid. Küsiti väga mitmesuguseid küsimusi, põhiliselt olid need seotud laulja enda arvamusega maailma asjade suhtes. Siinkohal võib tuua ka paar näidet:

 

Küsimus:  Kas Sulle on mõne fänni kingitud asi väga südamelähedane?

Vastus:  Mul on väike mõmmide kogu. Kõige armsam kingitus oli vahest hästi tore karumõmm, mille külge oli pandud silt “See on minu lemmikkaru, nüüd on see sinu oma. Hoia teda hästi!”

 

Küsimus:  Kuidas tuleb  muuta seda haiget maailma?

Vastus: Tuleb üles leida kõik positiivne, naeratada inimestele ja öelda neile ilusaid sõnu. Ei tohi lasta heidutada ennast kõigest jamast, mis toimub. Tuleb mõelda positiivselt.

 

Küsimus: Kas armastuses on vanusevahe tähtis?

Vastus:  Vanusevahe ei ole tähtis. Armastus ei tunne eapiire.

 

 

3.veebruari “Meie Meeles” jätkub intervjuu pealkirjaga “Jaagup vastab teie küsimustele”. Küsimused-vastused on analoogilised eelmistele, mõlemad artiklid on lugejatele edastanud Üllar Ende. Näide 3.veeruari küsimustikust:

 

Küsimus: Mida Sa mitte mingi hinna eest ei teeks?

Vastus: Ma ei suuda tappa inimest ega mängida pornofilmis.

 

Kevadel tuli Terminaator “7 vaprasse” oma uue looga “Baarman teab”. Loole oli tehtud omapärane video, kus bändi liikmed istusid mugavalt,  jalg üle põlve diivanil ning nende taga mängisid pille noored neiud.

 

20.märtsil ja 30.aprillil esineti Audrus “Kuldlõvis.”

 

15.mai  ajalehes “Õhtuleht” ilmus artikkel perekond Kreemidest, mille põhirõhk oli tookord taas Anni, Juhani ja Enn Kreemi kõrval asetatud Jaagupile. Selles intervjuus tunti eelkõige heameelt omavaheliste soojade suhete ning usalduse üle. Noorem põlvkond, kes on alles avastanud enda jaoks ansambli Terminaator, saab sellest lehes ilmunust artiklist jälle midagi uut ja huvitavat teada. Üleüldse on too kirjatükk “Õhtulehes” üks väheseid, kus on mainitud bändi liidri perekonda ning ema-isa-venna elukutseid. Ka ema kommentaar poja tegevusele on suhteliselt eriline nähtus – harilikult on meediaväljaanded edastanud pigem Jaagupi arvamust oma sugulaste kohta. Niisiis – see intervjuu on mänginud üsna olulist rolli Terminaatori ning eelkõige Jassi tutvustamisel oma kodupubliku nooremale generatsioonile (Ōhtuleht, 15.05.99).

 

 

 

Juunis sõitis Terminaator koos Rumala Noorkuu, Kala, Bläk Rokiti ja Kuldse Trioga läbi kõik Eestimaa suurimad linnad 28.mail alanud suvetuuri “Kuldse Trio hõbepulm”(vt. Lisa13.) raames, mille tarvis tegi iga bänd kaveri ühest juubilari loost. Terminaator tegi oma variandi laulust “Kes ei tööta, see ei söö.” 5.juunil esineti aga kahes kohas: päeval anti kontsert festivalil “Beach Party,” õhtul aga astuti “Kuldse Trio hõbepulma” raames  üles Pärnu Vallikäärus.

 

Üritusel Rock Piknik ( toimumisajaga 11.06.99), mille piletimüügist saadud tulu pidi minema Kosovo laste abistamiseks, oli ette nähtud esinema 15 ansamblit, sealhulgas kodumaise traadimuusika lipulaevad Terminaator, Ultima Thule, Magnetic Band jpt. Kontsert jäi siiski toimumata, sest korraldaja Toomas Vahter ei maksnud helimeestele raha välja ja nood keeldusid tööd tegemast. Siis hakkasid ka bändid järjest ära ütlema (Ōhtuleht, 14.06.99).

 

Kuuldavasti oli Vahteril raskusi toetajate leidmisega. Magnetic Band oli ainus, kes tol õhtul jõudis pealavale astuda, väiksel laval jõudis esined punkansambel The Belka. 100-krooniste pileti hankijad korraldasid suurejoonelise mässu, mille käigus loobiti turvameeste pihta klaastaarat ja lõhuti lähedalolevate majade aknaid. Mässajatele astus vahele Pärnu politsei (Ōhtuleht, 16.06.1999) .

 

Ansambli Terminaator trummar Eimel Kaljulaid kommenteeris tolle õhtu sündmust järgmiselt: “Tulime pika maa oma bussiga siia, tee peal läks isegi sõiduvahendil kumm katki, ja nüüd tuleb välja, et meile ei tahetagi esinemise eest maksta. Näete, lavagi võetakse juba maha…” Jaagup Kreemil oli aga lihtsalt kahju, et inimesed, kellel puudub igasugune eelarve, soovivad bändide abil raha teenida.

 

20.juunil esines Terminaator Jaanikese krossinädalal Valgas.

 

31.juulil anti kontsert Põltsamaa lossihoovis ürituse Jõgeva treff  “Motoshow `99” raames. Esinemine oli nii bändile kui ka publikule väga nauditav, kuna ilm oli meeletult ilus ning nii mootorrattureid kui ka muusikakuulajaid oli Põltsamaale kogunenud hulganisti. Mängiti ca 13 lugu, sealhulgas laivina vähemängitud “Isa ütles”. Kontserdi lõpetas Troggsi “Wild thing”. Peale Terminaatori astus näiteks üles veel ka Erik Meremaa ansambliga House Of Games jt.

 

13.-20.augustil tuuritas mööda Eestimaad ringi iga-aastane kontsertsari “Topeltlöök”. Sellest suvetuurist võttis Meie Mehe, Black Velvet, Smilersi, Push Upi  kõrval osa ka Terminaator.

 

Selgitamaks välja, kuidas näeb välja Terminaatori tavaline kontsertpäev, tegi noorte ajakiri Xpress bändiga kaasa kontsertreisi Pärnus Nooruse Majas toimuvale kontserdile.

 

15.00 sõitis Pirita parklast välja sinine mikrobuss, millel peal bändi solist Jaagup Kreem.  Meriväljalt tulevad üüribussile peale trummar Eimel Kaljulaid, kitarrist Elmar Liitmaa. Enne Tallinnast väljumist osteti Jaagupile uued kitarrikeeled ning Mustamäel sisenes bussi basskitarrist Sven Valdmann.

  Enne iga kontserti viib Terminaaator läbi mitu rituaali.Üheks tavaliseks on pokkerimäng raha peale bussis, teel kontserdipaika.Kindlaks tavaks on saanud ka enne kontserti jalgpalliga “Nelja ruudu” mängimine. “Nii kui kohale jõuame, tõmbame jooned maha ja hakkame palli taguma,” selgitas Jaagup.

  Selle järgnes soundcheck.. Kui pillid hääldes ning kõri “puhtaks” laudud, võisid bändimehed end natuke puhata.

  Enne iga kontserti valib ansambel välja lood, mida esitatakse. Vaidlus viiakse läbi bändiruumis ja ilma rusikateta. “Teem “Isa ütles”,”tegi Sven ettepaneku. “Ei tee, keegi ei saa sellest aru,” põikles Jaagup vastu. Vaatamata kartusele, et publik ei mõista sõnumit, mängiti lugu siiski rahvale ette.

  Pärast kontserti on bänd väsinud, aga rahul. Üdini enesekriitiline Elmar ei läinud oma elemendist välja ka nüüd: “Ma pole rahul, poole kontserti peal olin purjus.”

  Pärast väsitavat, õlle- ja longdringiküllast tagasiteed ning ohtraid metsapeatusi jõudis Terminaator Tallinnasse. Jaagup magas väikebussi tagumises reas, Elmar õõtsus bussi rappumise rütmiskeskmisel pingil. Juhi kõrval istmel istus Terminaatori suurim fänn ja fännklubi esimees Joosep, kes paari tunni pärast pidi Haapsalu maanteele hääletama minema. Varakult alanud päeva lõpul esines Terminaator Saaremaal (Xpress, nr.8, 1999).

 

Augustikuu Xpressis oli juttu ka teistest bändi liikmetest, kes tavaliselt jäävad Jaagupi varju:

 

Eimel: Eimeli Käsivarsi katavad tätoveeringud, osa neist on lõpetamata. Eimel ei põe. Üks väheseid asju, mis teda end ebakindlalt tundma paneb, on tema kehaline pool. Eimel vastab küsimustele kehakaalu kohta sõnadega “stabiilne”, “vahelduv”. “Eks ma natuke ülekaaluline ole, aga ma loodan talvega täitsa vormi saada.” Selleks plaanis trummar talvel jõusaali külastada ja sõpradega saalijalgpalli mängida. Varemalt oli eimel sportlikult aega veetnud ujulas ja korvpalliplatsil.

  Vaimselt on Eimel suurepärases vormis, ta on üks neist inimestest, kes arvab, et ta ei ole elus midagi suurt saavutanud. “Üldisemas plaanis” Eimeli kõige suuremaks saavutuseks on poeg Richie.

  Eimel tahab pürgida “edasi”. Eesmärgiks omaette võiks olla, et inimesed ka vääljaspool Eestit teaks Terminaatorit. “Kui pakkumine tehakse, siis poleks mingisugune raskus hakata inglise keeles tootma.”

  Kuigi Eimel on lisaksTterminaatorile teinud kaasa Sveni ja Tamur Marjasooga trash metal-bändi Shower ning “tootnud” muusikat koos Kate’i ja Kadi Toomiga, ei tähenda muusika tema jaoks kõike. Eimeli jaoks kõige olulisemad märksõnad on kodu ja sõbrad.

   Vaatamata sellele, et Eimel teeb muusikat väga hea meelega, ei oleks ta nõus seda tegema iga hinna eest. “Mingi hinna eest ei hakkaks ma Maie Parrikuga bändi tegema.” Muusikuametist elatuv Eimel on varem töötanud alkoholikaupluses müüjana. “Tavaliselt on nii, et muusikud on lavapoisid või poes,” kommenteeris ta.

 

Elmar: Kontserdil, kui lugu mängitud, läheb Elmar lava tagumisse otsa, Eimeli juurde. Näib, et Elmar tahab mõista anda: “Ma olen oma töö teinud ja ma tean, et hästi.”

“Kuna ma pean end muusikuks, siis pean oma saavutuseks seda, et ma mängin Eestis neis bändides, mis mulle tõsiselt meeldivad. Ma arvan, et olen saavutanud ka mingisuguse positsiooni, minu kui muusikuga arvestatakse.” Viimane on elmari jaoks eriti tähtis. See ei tähenda aga seda, et ta suuremad saavutused ees ei oleks.

Elmar tahab end oma erialal teostades hästi elatada. Ta on veendunud, et “töö ja tunnustus ja raha käivad koos.” “Mulle meeldib, kui kõik sujub: siis saab teha tõhusalt, pingsalt ja hästi.”

Elmari jaoks on muusika midagi sellist, millest ta ei loobuks mingi hinna eest. Ta ei kujuta ette, mis võiks teda muusikutee paugupealt pooleli jätma sundida. “Mingi raske sigastus ehk, mis ei laseks pilli mängida.?” arutles ta.

Siiski pole muusika ainus, millega Elmar tegelenud on: Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi haridusega mees on olnud paar kuud treial, kolm aastat Päästeametis, aastaid tegelnud müügitööga.

Elmari näiliselt väga karmi koore all tundub peituvat hea süda.

 

Sven: Sven on Terminaatori kõige tagasihoidlikum liige. Isegi pärast kes-teab-mitmendat õlut ei hakka ta lärmama nagu mõnel muidu vaiksel inimesel kombeks.

Suurem osa Sveni lausetest lõd parasiitsõnaga ‘rai’. Kolmandikule küsimustest vastas ta: “Raske öelda.” Sven ei oska öelda, mida tähelepanuväärset ta saavutanud on. “Ausalt öeldes mitte midagi mainimisväärset, rai.”“Mida Pead oluliseks? “Kuidas öelda nüüd? Ausust ja seda, et keegi kellelegi sitta ei keeraks, rai.” Miks lõikas Sven pikad juuksed ära?- “Ära tüütas.”

 

21.augustil esineti Pärnu ööklubis “Sunset Club”.

 

16.oktoobril , 27.novembril ja isegi 31.detsembril anti kontsert Pärnu lähedal Audrus “Kuldlõvis”.

 

31.augustil algusega kell 20.30 andis ansambel Terminaator Rävala puiestee 9 asuva Välisministeeriumi hoone katusel oma järjekordse tasuta kontserdi.

 

Terminaatori katusekontserti võib nimetada juba traditsiooniks, millega ansambel alustas 1998. aastal. Tol aastal oli kontserdil pisut teistsugune mõte,  tookord tähistati välisministeeriumi 80. sünnipäeva. 1999.a. kontserdi põhjusi oli aga  rohkem – viis aastat täitus Vene vägede Eestist väljaviimisest, algas kool ning need, kes ei näinud Terminaatorit eelmisel aastal, said seda suurejoonelist sündmust näha nüüd.

 

Koos rokkaritega musitseerisid lauljatar Evelin Samuel, kes koos Terminaatoriga esitas populaarset pala “Kaitseta.” Veel oli külalistena katusele näha ka Harmo Kallastet (klahvpillide taga), Ivo Linnat (lauluga “Ma lähen alla”) ja Mihkel Rauda ( esitamas ansambli REM lugu “Everybody hurts”). Katusekontserdi kava koosnes umbes 25 laulust. "Juulikuu lume", "Muinasjutumetsa" ja teiste ballaadide kõrval kõlas ka rohkem rokilikumaid lugusid. Näiteid igalt ansambli albumilt, mida on kokku viis, sekka paar päris uut pala. Ja loomulikult "Kes ei tööta, see ei söö", mis ei puudunud üheltki Terminaatori tolleaegselt  kontserdilt. Kõige suurema õhina publiku seas teenis aga "Ajateenija". Bänd on alati pürotehnikast lugu pidanud ja ka sel kontserdil lendasid raketid taeva poole. Lisaks kattis Välisministeeriumi hoone seina üks suur videoekraan, kust nägi katusel toimuvat kaugemalegi. Kontsert algas teisipäeva õhtul kell 20.30, otseülekande katusekontserdist tegi ka kanal TV1. Kontsert oli tasuta ja seega üdini heategevuslik ettevõtmine. Terminaator tahtis  katusekontserti muuta iga – aastaseks traditsiooniks ning on selleks puhuks asutanud firma Terminaator Music.

 

1999.a. 31.augustil antud katusekontsert oli vägev punkt bändi menukale suvele.

 

1999.aasta sügisel sai avalikkusele teada Terminaatori solisti kohta üks seni varjusolev fakt – nimelt väitis Jaagup, et  ta olevat leidnud oma elu tõelise armastuse ning elab juba pikemat aega koos Kristiina Neudorfiga. Arvatavasti oli see üsna kurvaks uudiseks paljudele noortele staarijahtijaile, kes ansambli lauljasse salaja armunud olid.

 

Sügisel tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori uus ballaad “Jää”. Lugu oli tabelis viis nädalat ning pääses seega kevadisse saatesse “Vapramatest vapramad”(Uute reeglite järgi pääseb iga viis nädalat tabelis vastu pidanud lugu kevadisse saatesse, kus selgitatakse välja hooaja parimad laulud).

 

1999. aasta “RaadioKahe” aastahiti edetabelis saavutas Terminaatori pala “Jää” 782 häälega neljanda koha. Kokku avaldas oma arvamust 3852 raadiokuulajat, esikolmikusse valiti vastavalt Caater, Smilers ja 2Quick Start (http://www.r2.ee/aastahitt99/ah99e.html ).

 

Sama aasta lõpus valisid Uuno raadio kuulajad sajandi  parimaks Eesti lauluks Terminaatori loo “Juulikuu lumi.”

 

Jaagup Kreem ja Terminaator haarasid Eesti muusikute seas peale kõrgeima edetabelipositsiooni veel teisegi rekordi. 2000 laulu hulgas oli koguni 19 Terminaatori oma. Mõnes mõttes pole see üllatus, sest Uuno peatoimetaja Laur-Leho Kaljumetsa  sõnul sai see ansambel Uuno viimasel sünnipäeval ka tolles raadios enimmängitud bändi auhinna.(SL Õhtuleht, 21.12.99)

 

Aasta lõpetas Terminaator suurejoonelise kontserdiga trahteris “Kuldlõvi”. Vaatamata kõrgele piletihinnale(200 krooni), võttis üritusest osa väga palju rahvast, kelle vanuseks oli üle tavalise klubides käiva rahva omast, kuna koht juba on natuke vanemate inimeste jaoks (seda juba ka oma hinnaklassilt). Kohal olid siiski ka mõned

nooremad inimesed, kaasa arvatud. Bänd esines kahes setis(enne keskööd ja pärast seda), esitades selliseid lugusid nagu “Lõbus maja”, “Ma lähen alla”, “Torm”, “Klaustrofoobia”, “Ütle miks” ja “Wild Thing”.

 

 


2000

 

Aasta 2000 oli eelkõige oluline bändi laulja Jaagup Kreemi jaoks, kes sai isaks  7. aprillil kell 5.25.  Tütre sündimisel nuttis Jass nagu väike tüdruk. Ta on alati perekonda tähtsaks pidanud ning juba 1994. aastal antud intervjuus Kirsti Timmeriga kinnitas ta, et juhul, kui ta peaks lapse saama, hoolitseb ta nii tema kui ka oma naise eest. Nimi oli lapsele pandud ansambel Mr.Lawrence’i parima loo “Annabel” järgi. Jass hoiatas juba varakult, et ta ei hakka oma tütrega eputama ja seltskonnafotodel poseerima. Tema arvates peab lapsel olema perekonnas sõnaõigus ja  niikaua, kuni Annabel pole suuteline ise otsuseid vastu võtma, teevad neid vanemad. (Õhtuleht, 10.04.00) Jaagupile meeldib väga idamaine filosoofia, mille kohaselt suhtutakse lapsesse peres kui heasse külalisse. Pärast tütre sündi on Kreem hoogu maha võtnud, päris hulle tükke ta ei tee, mitu päeva kodust ära ei käi. Põhiloomuselt on ta aga endine, harrastab ekstreemsporti ja ta naudib ohtlikke olukordi. Jassi elukorraldus peale lapse sündi pole samuti muutunud. Kui ta kusagile läheb, võtab naise ja lapse kaasa.

 

Järgmisel päeval (8. aprillil) pärast tütre sündi andis Terminaator tasuta kontserdi Stockmanni kaubamajas(vt. Lisa 20.). Bändi heast tujust andsid märku kiired laulud ning kaval naeratus meeste nägudel. Mängiti selliseid lugusid nagu “Ma tahan sind,” “Muinasjutu mets,” “Charleen,” mis ei puudu peaaegu üheltki Terminaatori kontserdilt, “Kaitseta;” esmaettekandele tuli laul nimega “6 jalga niisket maad.” Samal õhtul anti kontsert Audrus asuvas trahteris “Kuldlõvi”.

 

Kevadel tuli “7 vaprasse” Terminaatori uus laul “Tee”, mis ei pidanud saates viite nädalat vastu ning seega ei pääsenud ka kevadisse saatesse.

Aastal 2000 hakkas ilmuma uus muusika ajakiri “Nael”,  mille esimeses numbris tegi väljaande peatoimetaja Mihkel Raud intervjuu Terminaatori kitarristi Elmar Liitmaaga:

Küsimus: Minu esimene mälupilt Sinuga seoses pärineb kusagilt kaheksakümnendate lõpust. Olid siis väga noor ja väga pikkade juustega...?

Vastus: Kitarri hakkasin mängima juba varem ja lühikeste juustega. Esimene bänd kandis nime “Refleks”. See tegutses Raplas, mina käisin Tallinnast nendega proovi tegemas. Hakkasin tegelikult päris hilja mängima –13aastaselt. Kui enne seda poleks üldse pillimänguga tegelnud, oleks asi hull olnud. Mina olin selleks ajaks juba oma tubli 6 aastat akordionit mänginud.

 

Küsimus Oli see mingi konkreetne bänd või lugu, mis Sind lõõtsa juurest kitarri juurde ajas?

Vastus: Hurriganes. Neid esimest korda kuuldes olin kummuli. Kraapiv saund ning õelad soolod läksid kõvasti hinge. Päeva pealt oli kõik selge. Seitsmekeelselt vene pannilt sai üks keel maha võetud ning häälestamisest tuhkagi teadmata läls kohe lahti.Eestis oli suurim iidol Viktor Vassiljev “Fixist”. Isu oli suur ja nii ma läksingi kitarritundi Pioneeride Majja. Käisin seal umbes 3-4 korda, kuivõrd ägeda rock’n’rolli asemel tegeldi seal klassikalise muusikaga

 

Küsimus: Millist “suurt” kitarristi Sa kuulasid?

Vastus: Üldiselt räägitakse sellistes olukordades alati Jimi Hendrixist. Kuni väga hilse ajani ei saanud ma aru, mida temas leitakse. Minu meelest mängis hendrix koledalt, mustalt ja igavalt. Enam ma nii ei arva, kuid siis meeldisid mulle puhtama tooniga vennad – Albert Järvinen, hiljem heavy metal –Accept, Dio jne. Kaheksakümnendatel hakkasidki tulema need kitarristid, kes mull imponeerisid.

 

Mais saavutas Terminaatori laul “Jää” “Vapramates vapramad” edetabelis teise koha, jäädes alla Mr. Lawrence’i “Dinosor’ile”.

 

8 kuud pärast Annabeli sündi, neljandal detsembril, tegi Eesti Päevalehe ajakirjanik Kaire-Külli Kuldbek Jaagupiga intervjuu selgitamaks, kuidas on lapse sünd rokkari elu muutnud.

 

1.Küsimus: Kas lapsevanem olla on raskem, kui sa arvasid?
Vastus: Vastupidi. Hoopis raskem on olla poissmees. Kurb on ju, kui pole kellegi juurde minna ning pead sülle panna ja ütelda: kõik on läbi. Ja muidugi kui on lapsed, siis on kellegi eest hoolt kanda.


2.Küsimus:  Kas vahetad juba pimesi mähkmeid?
Vastus: Jah, muidugi, see ei ole probleem.


3.Küsimus: Kas sa õhtuti unelaule laulad?
Vastus: Ei laula. Vahest laulan talle niisama. Talle meeldib väga, üritab kitarri käest kiskuda. See ju tore kiiskav asi.

 

4.Küsimus: Kardad sa, et võid lapse ära hellitada?
Vastus: See on reaalne oht. Ei ole asja, mida ma tema nimel ei teeks. Tuleb lihtsalt maast-madalast selgeks teha, et näiteks telekapult ei ole lapse mänguasi. Peab olema fleksibiilne, paindlik. Mõned asjad on muidugi nii, et ei tohi ja kõik. Aga ka keelud tuleb alati ära põhjendada. Iga asja saab ju arutada.


5.Küsimus: Kui sul oleks võimalik midagi soovida, siis mis see oleks?
Vastus: Kõike ülejäänut saab osta, aga lapse armastust ja õnne mitte. Ja mul on need kaks asja olemas…

 

2000.aasta kevadel tuli trummar Eimel välja oma sooloprojektiga(Vaata Lisa). Mõningal määral sai tuntuks ning jõudis ka edetabelitesse lugu “Sel Hommikul”. ETV saates  “7 Vaprat” läks laul kohe esimesel nädalal tabelist välja, olles kogunud vaid 2.72 punkti. Omaalgatuslikku projekti seletas trummar sellega, et kõik lood, mis ta kirjutanud on, ei sobi Terminaatorile ning ta ei taha, et need niisama sahtlisse vedelema jääksid (TV3, Filter, 2000).

Juunis esines Terminaator seitsmendat korda peetaval Pühajärve Beach Party’l, kus astusid üles sellised  maailmatuntud bändid nagu Bomfunk MCs ja Alice Deejay. Eesti esinejatest sai näha Claires Birthday’d, Blindi, Super Slinky’t, Blacky’t. Vanemale generatsioonile pakkusid nostalgiat Propeller ja Turist, rokisõpradele Mr. Lawrence. Ürituse piletid tulid müüki 2. mail ja maksid 349 krooni. 8. mail kallines pilet 399 kroonini ning 5. juunil maksis kahepäevapilet 490 krooni. Kohapeal tuli päevapileti eest välja käia 300  krooni (SL Õhtuleht, 29.04.00 ). Kõige nähtavamaks uuenduseks oli kolmas lava, millel sai mängida seltskonnamänge ning kuulata loomingulist kollektiivi Lehmakommionud. Muusika kõrval köitis külalisi neli tonni taevast kukkuvat vahtu,  lisaks said hulljulgemad peolised proovida närve benji-hüppel või katapuldil. Transporti pakkusid helikopter ning hobused. Liiva veerele kerkisid Tivoli Tuuri karussellid (SL  Õhtuleht, 5.06.00).

22. juunil esines Terminaator Pärnu Vallikäärus “Suurel suve avalöögi” peol. Tegu oli umbes kuus tundi kestnud üritusega, millest võtsid osa sellised tuntud esinejad nagu Kuldne Trio, Marju Länik, Boriss Lehtlaan. Näha sai ka välismaiseid esinejaid Brainstorm ja Paradisio.

Joosep Lepiku poolt asutatud Terminaatori Tallinna fännklubi  tegevuse soikumise tõttu alustas 2000.aasta suvel tegevust uus klubi eesotsas Margit Kamenjuki, Terlin Kadarpiku ja Pirjo Suokasega. Ühinguga liitus umbes 20 inimest, kellest noorim oli 9-aastane. Liikmemaksuks oli tollal 100 krooni, mille eest saadi klubikaart, soodustusi Terminaatori plaatide, bändi logoga kleepsude ja embleemide ostmisel. Suvel toimus ka klubiliikmete kokkutulek, kus saadi tasuta süüa ning kleeps ja embleem.

 

Augustikuu ehmatas paljusid tolle rokkansambli fänne uudisega, et Jaagup Kreem on ära lõiganud oma helepruunid poolde selga ulatuvad juuksed. Pikad juuksed tüütasid Jaagupit ära, pealegi arvab ta, et aeg-ajalt on vaja ka stiili muuta.. “Lühike soeng käib minu praeguse elustiiliga kokku, nii on ka lihtsam olla. Need fännid, kes kuulasid ja vaatasid meid pelgalt pikkade juuste pärast, pole õiged fännid,” arvas laulja ise.

Augustis võttis Terminaator osa ka traditsioonilisest suvetuurist “Topeltlöök,” mis kestis 13.-20. augustini. Üritusel tegid kaasa  sellised tuntud eesti bändid nagu Push Up, Genialistid ja Smilers. Sõideti läbi kõik Eestimaa suuremad linnad,  alustades Valgaga ning lõpetades Raplaga. Toilast tehti ka otseülekanne “Raadio Kahe” vahendusel (13ndal oldi Viljandis, 15ndal Võrus, 16ndal Tartus, 19ndal Pärnus ja 20ndal Tallinnas).

 

2000. aasta septembrit alustas Terminaator koos oma sõpradega tavapäraseks saanud katusekontserdiga välisministeeriumi tiival, Islandi väljakul. Rohkem kui kahetunnine tasuta rokietendus tõi vaatama–kuulama tuhandeid tallinlasi. Hulk rahvast tuli kontserdile otse Eesti–Portugali jalgpallimatšilt  : veel näomaalinguis, trummide ja viledega. Silma järgi oli raske öelda, kuid vahest oli tõesti 15 000 inimest, nagu Jaagup Kreem ise optimistlikult lootis. See- kord oli Terminaatori tarvis ehitatud kahetasapinnaline erilava kahe hiiglasliku videoekraaniga, mis lubas katusekontserti varasemast paremini nautida. (SL Ōhtuleht, 4.09.00). Nagu eespool mainitud, võtsid suurepärasest rokishowst osa ka mitmed bändi sõbrad. Keelpillikvartett Noobel Nelik ja Pearu Paulus esitasid Terminaatori laulu “Valge liblika lugu”, kitarristi elukaaslane Lea Liitmaa esitas laulu “Alatud valed”,  “Kaitseta” kõlas Maarja–Liis Ilusa ja Koit Toome esituses. Mihkel Raud esitas seekord Mr.Lawrence`i tuntud laulu “Annabel”.

Katusekontserdil TV3 poolt salvestatud videomaterjali põhjal panid Jaagup ja Elmar kokku video loole “See ei ole saladus” (TV3, Filter, 2000).

Kurvaks uudiseks oli aga see, et aset leidis võib-olla viimane katuseshow, kuna pole teada, kas õnnestub säilitada Jaagupi tädipoja Indrek Tarandi, ministeeriumi kantsleri, kaudu tekkinud sidemeid, samuti on raskusi sponsorite leidmisega.

 

Septembris tuli “7 vapra” edetabelisse Terminaatori uus lugu “See ei ole saladus”, mis pidas saates vastu viis nädalat ning läks seega kevadisse saatesse.

 

“See ei ole saladus” oli väga edukas ka “Raadio Kahe” edetabelis “R12”, kus lugu oli sees 40 nädalat ning siis läks ta lihtsalt tabelist välja, kuna iga laul saab tabelis olla maksimaalselt 40 nädalat.

 

12.septembril anti kontsert Tartus ööklubis Atlantis.

 

Plaat ja kassett “Head Uudised”(vt. Lisa 6.) jõudis rahva ette ülemaailmsel aidsivastasel päeval - 1. detsembril 2000. aastal; samal päeval toimus  ka Cafe Amigos  uue plaadi presentatsioon. Jaagup ei varjanud, et oli värske helikandja ilmumise pärast uhkust täis. “Muidugi tahan, et kõik albumit kuulaksid ja arvamust avaldaksid,” kommenteeris ta. “Olen veendunud, et plaadi sisu ja heli on väga head ja kujundus vahva.” Plaadi nime seletas Jass järgmiselt: “Maailmas on nii palju halba, lootsime bändiga, et toome rahvale hea uudise oma uue plaadi näol.” (TV3, Filter,  2000). Uuel helikandjal on nii rahulikke ballaade kui ka karmimaid rokilugusid, nende seas on suurteks hittideks saanud “See ei ole saladus”(vt. Lisa 43.), “Jää”, “6 jalga niisket maad”. Pisut teistsugune on laul nimega “Head Uudised”(vt. Lisa 44.), mis erineb tavapärastest Terminaatori lugudest, meenutades natuke industriaalmetalit. Plaadil on ka nö. väike üllatus: Kuldse Trio pala “Kes ei tööta, see ei söö” kaveri näol. “Head Uudised” oli Terminaatori kuues album ja esimene, mille oli välja andnud bändi liikmetele kuuluv firma Terminaator Music. “Tahtsime näha, palju plaadi tegemine tegelikult maksab ja palju seda tegelikult müüa on võimalik,” põhjendas Kreem oma firma tegemist. Iga müüdud plaadi pealt annetab bänd ühe krooni AIDS-i ennetuseks(vt. Lisa 21.). “Oleme 14 aasta jooksul saanud eesti rahvalt nii palju positiivset energiat, et tahtsime omalt poolt midagi ilusat teha,” selgitas ta (Eesti Päevaleht, 02.12.00).

 

8.detsembril esineti Tartus klubis Auditoorium, 16.detsembril  Kuldlõvis ning 29.detsembril Tallinnas Panoraamis aastavahetuse soojendusüritusel.

 

“Raadio Kahe” kuulajate poolt kokku pandud “Aastahiti” edetabelis saavutas Terminaatori laul “See ei ole saladus” teise koha, jäädes alla Eda-Ines Etti “Once in a life time`le”. Veel saavutas Terminaator 5. koha looga “6 jalga niisket maad”, 33nda koha looga “Tee”, 49.koha looga “Head Uudised”. 65. jäi “Portselanist tüdruk”, 95.

oli “Raudteejaam” (http://www.r2.ee/aastahitt00/ah00e.html).
.

 


2001

27.jaanuaril toimus Lastedisco Tallinnas Decoltes, kus esines ka Terminaator. Samal päeval astuti üles ka nn Suurtediscol.

10.veebruaril esines Termikas Tartus Auditooriumis, 2.märtsil Café Amigos ürituse On The Road raames.

3. märtsil 2001.aastal andis Eesti Fonogrammitootjate Ühing ööklubis Decolte 2000. aasta Eesti muusika paremikule kätte muusikaauhinnad kategooriates: Aasta Meeslaulja, Naislaulja, Uus Tulija, Ansambel, Džässi-/ bluusiartist, etno-/ folgi-/klassikaartist, Muusikavideo, Albumikujundus, Raadiohitt, Tantsuhitt, Plaadifirma, Panus Eesti Muusikasse ja Aasta Muusikatoetaja. Auhindade jagamisel saavutas Terminaator kolmanda koha Aasta Ansambli kategoorias, jäädes alla Claire’s Birthdayle ja Dagöle.

3.märtsi õhtul anti kontsert Tallinnas Flamingos,

14.aprillil esineti Raplas “Linnapea Juures”,

28.aprillil Jõhvis Valges Hobus.

Aasta 2001 oli Terminaatorile eelkõige oluline seetõttu, et tehti kaasa suve ühes enimvaadatumas etenduses “Risk”(vt. Lisa 22., Lisa 23., Lisa 24., Lisa 25., ). Uuslavastuse väljatoomiseks allkirjastati 25. aprillil  kahe miljoni kroonine toetusleping. Toetusraha tuli sellistelt eraettevõtetelt nagu “Tallinna Kaubamaja”, “Balbiino”, “Uuno Raadio”, “Postimees”, “Hollywood”, “TV1”, “Stiina”, “Soov” jpt. Kultuuriminister Signe Kivi ja Tallinna linnapea Jüri Mõis asetasid samal päeval lavaehitusele nurgakivi, millele skulptor Rait Pärg raius sõna “risk” (Eesti Päevaleht, 25.04.01).

 

“Riski” libreto kirjutas teatri kunstiline juht Andres Dvinjaninov, kes on ka tüki lavastaja. Muusika lõi Elmar Liitma ja laulusõnad Jaagup Kreem, etenduse ajal mängis  muusikat ansambel Terminaator laiendatud koosseisus (lisaks Terminaatori poistele mängis kaasa Vahur Vessart) (Eesti Päevaleht, 26.04.01)


Eesti Riikliku Nukuteatri  suurteos “Risk” esietendus 2001. aasta 7.juunil . Etenduse tarvis oli Nukuteatri siseõu   äratundmatuseni ümber ehitatud. Muusikali mängiti selleks spetsiaalselt ehitatud laval, mis oli 10 meetri kõrgune ja 44 meetri laiune ning mille püstitamiseks sõlmis teater eraldi sponsorlepingu. (http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=174433)  . Suvetraditsiooniliselt oli Nukuteater kutsunud osadesse lisaks omadele ka külalisnäitlejaid “Estoniast”, “Vanalinnastuudiost” ja “Von Krahli” teatrist. Peaosalist laulis-tantsis-mängis üks Eesti väheseid rajataguse muusikalikogemusega näitlejatar Kärt Tomingas, musti jõude kehastasid Tõnis Mägi, Jassi Zahharov või teatrijuht Andres Dvinjaninov ise. Etenduses mängisid veel Liina Vahtrik, Marika Barabantšikova, Jaagup Kreem, Eva Püssa, Andres Roosileht, Veikko Täär, Hendrik Toompere - kokku tegi kaasa 124 inimest (SL Õhtuleht, 26.04.01).

 

Muusikali tegevus toimub 10c klassis, algab peale suvevaheaega ja kestab terve õppeaasta. Etendus on noorte otsingutest oma mina leidmisel, eneseteostusplaanide, unistuste ja salasoovide täitmisel. Noorte ellu on saabunud aeg: “Kogu maailm on avatud just mulle! Mine ja riski – oodata ei saa!” Võitlus enda seesmiste tunnetega on vastandunud julgusega riskida valdkonnas, mille sügavus on tundmatu -  müstikas, maagias, Tiibeti religioossetes uskumustes on võlu ja kutse. Risk on nauding ja ahvatlus, liiga pimestav, et näha tagajärgi enne, kui need on käes.

 

Nukuteater oli noortemuusikali loomisel lähtunud just noortest ja kirjutanud teose mõeldes neile, peegeldades lavalt nende maailma ja arusaamist põhjuse-tagajärje seaduspärasusest (“Riski” lendleht).

 Teatri suveõuel 24 korda mängitud muusikali käis vaatamas rekordiline arv publikut, tuues juba ühel õhtul korraga teatrisse üle 700 vaataja. Need, kellel  ei õnnestunud etendust sellel aastal näha, saavad seda teha 2002.  aasta juunis.

Muusikalis kõlanud lugudega anti välja ka CD(vt Lisa 7. ja Lisa 46.). Olemas on ka videokassett, mis aga pole veel müüki jõudnud, kuna videomaterjal kuulub pankrotistunud telekanalile TV1.

 

 

 

Arvustus

Väljaandja: Terminaator Music
Postimees Arter 15.09.01
Arvustas: Marek Kallin

Nüüd kindlasti ütlevad, et tegemist on isikliku vihaga vms. Midagi banaalset. Et üks kirjutas midagi ja teine ütles mujal vastu ja käib kraaklemine. Arvata võib kuidas tahes. See plaat avas silmad. Tegi selgeks, et Terminaator võib olla täiesti tore ja mõnus, mitte küll eriti originaalne aga kunstiliselt arvestatav rockigrupp juhul kui… Seal poleks isikut nimega Jaagup Kreem. «Risk» on muusikaliplaat. Praktiliselt kogu muusika on kirjutanud kitarrist Elmar Liitmaa, kes muidu eriti noodiõigust ei saa. Ja muusika on hea. Mitte küll eriti originaalne, kuid säravaid momente on piisavalt. Segamini on Rannap, Ehala («Johnny» & «Protsessi» mõjud) ja Steinmann koos veidi tobeda pseudo-oriendiga ning kiiksult kõlava räpi/kräpiga. Seadetega võiks veel tööd teha, aga pole viga. Ja eriti vinge on kuulata, kuidas Veiko Täär, Kärt Tomingas jt seda esitavad. Eluisu tuleb tagasi. Ja kõik rikub ära asjaolu, et mingil hetkel viskub sisse tüüp nimega Jaagup Kreem. Kui ta oma geniaalsest sugulasest, luuletajast ja näitlejast paremini ei laula ja palakest ei komponeeri, siis võiks ta suu pidada

 

4.mail esines Terminaator Tartu klubis “Atlantis,” kuhu raadio Sky Plus oli kutsunud Eesti poppmuusikute koorekihi, tähistamaks oma neljandat sünnipäeva. Lavale astusid veel sellised tuntud nimed nagu Tanel Padar, Koit Toome, Caater ja Hannah. Esinejate vahetumise ajal  mängisid puldis plaate DJ-d Alari Kivisaare ja Kristjan Hirmo. Järgmisel päeval toimus sama üritus Tallinnas (Eesti Päevaleht, 07.05.01).

 

10.mail esineti Café Amigos,

25.mail Tallinna Tivolis.

26.mail esines Terminaator festivalil Nõmme spordikeskuse basseinide ääres.

 

Muusikasaade  “Seitse Vaprat” lõpetas oma  hooaja kontsertidega Tartu laululaval (28. mail) ja Tallinna Lauluväljakul (29. mail). Tagamaks head elamust oli üles seatud suur lava, mida toetas võimas valguspark. Ürituse algus oli kell 20.00 ning seal esinesid sellised tuntud ansamblid nagu Terminaator, Smilers, No-Big-Silence , Genialistid, Massix, Sequence ja The Tuberkuloited, kes olid möödunud aastal saates vastu pidanud viis nädalat. Terminaator esines ligikaudu 45 minutit ning esitas selliseid lugusid nagu “Imelikud soovid”, “See ei ole saladus”,  “Portselanist tüdruk”, “Hall maailm”. Õhtujuhid olid Sepo Seeman ja viimased kaks aastat saadet juhtinud Kirsti Timmer. “Idee saate hooaja lõppkontsert korraldada oli meil juba eelmisel aastal,” kommenteeris “Seitsme Vapra” produtsent Kaia Häelme. “Sel aastal on bändide tase märgatavalt tõusnud ning tänu rezissöör Kalev Lepikule on saate pildiline kvaliteet oluliselt paranenud” (Eesti Päevaleht  29.05.01).

 

  1. juunil esines Terminaator järjekordsel Pühajärve Beach Party Festivalil, kus lavale astusid üles mitmed maailmanimed ja populaarsed Eesti muusikud, nende hulgas Him, Guano Apes, Vengaboys, Caater, 2Quick Start, Smilers, Blind, Claire's Birthday, No Big Silence, Psychoterror, Genialistid, Massix, Kala, Tanel Padar & Speed Free, Bläck Rokit Unplugged, Hannah, jt. Seekord pandi püsti neli esinemislava ning üks suur telk, mis muutus dance club’iks. Ürituse piletimüük algas 3.mail ning selle hind oli 3. juunini 475 krooni  (Eesti Päevaleht, 03.05.01).

 

23.juunil esines Terminaator Pärnu rannapargis jaaniõhtu-kontserdiga.

 

4.juulil toimus Tallinna Lauluväljakul festival “Õllesummer”, kus astus ka Termikas üles.

 

14. juulil esines Terminaator Haapsalu Paralepa rannas toimunud kolmandal rahvusvahelisel ilutulestikufestivalil “Firenight”(Festival toimus 13-14 juulil) (vt. Lisa 26., Lisa 27., Lisa 28.), kus muusikalist meelelahutust pakuti kolmel laval , üles astus kokku 20 esinejat ja kollektiivi. Reedel musitseerisid pealaval Genialistid,  Tõnis Mägi ja Ultima Thule, maiuspaladena aga kell 21 funky-muusika alustala Kool & The Gang. Laupäeval esinesid pealaval The Hobos, Terminaator, Wheatus ja kell 23.30 Robert Plant, kes sai tuntuks juba 60. aastate lõpul Led Zeppelini lauljana. Plant astus üles ansambliga, mille koosseisu kuuluvad kultusbändide The Cure ja Portishead liikmed. Terminaatori ametlikuks esinemisajaks oli 18.00 – 19.00, ent rahva aktiivse kaasaelamise tõttu esitati ka paar lisalugu.

Augustikuu oli Terminaatori jaoks väga kiire. Esineti tuuril “Topeltlöök,” mis algas 4. augustil ning kestis 20 augustini. (Kontserdipaigad ajalises järjestuses olid: Valga, Rakvere, Viljandi,  Tartu, Tallinn, Toila, Pärnu, Võru, Rapla)

Kohe järgmisel päeval pärast suvetuuri lõppu alustati taas “Riski” etenduste näitamist Eesti Riikliku Nukuteatri siseõuel. Muusikali viimane etendus toimus 2.septembril.

21.septembril astuti üles Café Amigos,

12.oktoobril Tallinnas Panoraamis,

30.novembril Tartu XS-is,

8.detsembril Pärnu Sunset Clubis,

21.detsembril Otepää Comebackis,

22.detsembril peeti kontserdiga Valgas klubi Yes sünnipäeva.

“Raadio Kahe” kuulajate poolt kokku pandud “Aastahiti” edetabelis saavutas Terminaatori laul “Hall maailm” 12. ja “6 jalga niisket maad” 13. koha, 15. positsiooni hõivas pala “See ei ole saladus”, 17. “Portselanist tüdruk”, 27. jäi “Tänapäeva muinaslugu”, 37. oli “Raudteejaam”.

Aasta lõpetas Terminaator Olümpia hotelli ööklubis Bonnie & Clyde aastavahetuspeol “Armulaev”, kus toimus ka Andres Dvinjaninovi lavastatud samanimelise muusikali ettekanne nimekate Eesti artistide osavõtul (teiste hulgas Hanna-Liina Võsa ja Jakko Maltis). 5-12aastaste peopilet maksis 300 krooni, täiskasvanu oma 1800; koos majutusega kaheses toas ja hommikusöögiga kahele maksis peopilet 5500 krooni.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2002

 

Lea Liitmaa ja Jaagup Kreemi esitatud eurolaulu “What If I Fell”(vt. Lisa 45.) rokkiv sound ning Lea ja Jaagupi mõnus feeling laulu esitamisel olid peamiseks põhjuseks, miks sai antud loost eesti rahva lemmik ( lugu oli internetihääletusel tõusnud teisele kohale ning kogus 22,12 protsenti häältest). Loo videos pilku püüdnud Jaagupi punased püksid, millega harmoneeruvad Lea veripunased saapad on rahva seas tekitanud väga vastastikkuseid arvamusi : ühed ütlesid, et loo esitajate riietus on fantastiline ning et nad on  kõige stiilsem paar, teised sõimasid aga Lea nabapluusi ja Jaagupi pükse. Paari stilistiks oli Maret Sepp, ent  tegelikult tegid kõik kolmekesi omavahel koostööd - ei olnud nii, et stilist ütles, mida selga panna. Lea kostüüm tuli täiesti juhuslikult: lauljanna nägi pükse, mis talle meeldisid, ja õnneks leidis ta ka samasuguse riide, millest sai tagi tehtud, Jaagupile aga lihtsalt hirmsasti meeldisid  punased püksid. Lea  saapad, mis olid spetsiaalselt välja valitud ning  pintsli abil punaseks värvitud täiendasid Jaagupi pükse ning  lõid stiililise terviku.

 

Esialgse mõtte järgi pidid  laulu esitama Koit Toome ja Maarja-Liis Ilus  ning Tanel Padar ja Eda-Ines Etti, et oleks nagu Eesti ABBA. Kuna loo autor Elmar Liitmaa ei saanud aga lauljaid nõusse, tegi ta ettepaneku oma naisele Lea Liitmaale ja bändikaaslasele Jaagup Keemile. Nii salvestatigi lugu ära ning lõpptulemusega oldi enam kui rahul. Pehmed hääled nagu Koidul ja Inesel ei oleks loole tegelikult  sobinud, seega jäi autor lõppkokkuvõttes rahule.

 

Jaagup Kreem laulis esimest korda elus inglise keeles, mistõttu oli Jassi päris raske nõusse saada seda laulu esitama Algul oldi päris lootust kaotamas - sellepärast, et mees oli  kümme aastat rääkinud, et ei lähe kunagi Eurovisiooni lauluvõistlusele laulma. “Projektis Eurolaul osalemine.....Minu jaoks põhimõtteliselt vahet ei ole. Laulmine on laulmine ja “What if I fell” on piisavalt rokilik lugu ning pole päris estraad. Ma elan selle üle,” seletas Jaagup. Siiski on  ta endiselt seisukohal, et kunsti ei saa mõõta kilodes ega meetrites. Ei saa öelda, et üks laul on parem kui teine, igale autorile on just tema oma laul kõige armsam ja kõige parem. Samamoodi arvab Jass ka nende laulu kohta, et see oli kümnest kõige huvitavam. (SL Ohtuleht,24.01.02).

 

Jaak Joala kommenteeris laulu järgnevalt: “Kitarrisoolo ning pärast seda tulev jututuba on  puhas aja raiskamine ning eurovisiooni loo puhul täiesti mõttetu. Űlejäänud loo osa on aga kõige efektsemaks lavanumbriks – kaks vastassoost inimest omavahel suhtlemas on alati olnud suur tõmbenumber.” Kokkuvõtteks peab Jaak Joala aga Jaagupi ja Lea eurodebüüti õnnestunuks  (Eesti Päevaleht, 19.01.02).

 

Lugu oli tegelikult kirjutatud Nukuteatri uuslavastuse tunnuslooks.  Lepingus, mis oli Nukuteatriga sõlmitud septembris, oli kirjas selline punkt, et lugu peab jõudma “Eurolaulu” finaali. Mingeid sanktsioone lepingus ette nähtud ei olnud - et mis siis saab, kui see lugu kümne parema hulka ei jõua -, aga nüüd, kui laul sinna jõudis, vaadatakse lepingud Nukuteatri kasuks uuesti üle (SL Ohtuleht, 24.01.02).

 

“7 vaprasse” tuli Terminaator oma uue ballaadiga “Raudteejaam”. Lugu pidas tabelis vastu 4 nädalat ning pääses seetõttu ka kevadisse saatesse “Vapramatest vapramad”(Uuute reeglite järgi pääseb  saatesse “Vapramatest vapramad” see lugu, mis on tabelis vastu pidanud 4 nädalat).

 

8.veebruaril andis Terminaator kontserdi Tallinna ööklubis Panoraam Beach Party peol. Esineti kahes jaos ning kontserdi kogupikkuseks oli umbes poolteist tundi. Esinemiskavasse kuulusid sellised lood nagu “Koera elu”, “Portselanist tüdruk”, “Baarman teab”, “6 jalga niisket maad”(vt. Lisa 30.). Sünnipäevalapsele Meelis Paile oli pühendatud kaver Afroman’i  loostBecause I got high”, mida publik aitas aktiivselt esitada. Kontsert lõpetati “Wild Thingiga”.

 

22.veebruaril toimus 2002. aasta Kuldse Plaadi  auhinnajagamine, kus Terminaatori solist Jaagup sai Aasta Autori auhinna (SL Õhtuleht, 23.02.02).

 

Järgmisel päeval (23.veebruaril) andis Terminaator kaks tundi kestnud sünnipäevakontserdi Tallinna ööklubis “Decolte”. Kahetunnisel showl sai näha videomontaaže ning kuulda 26 Terminaatori vanemat lugu, mida tavaliselt kontsertidel ei esitata, nagu näiteks “Teel ära”, “Isa ütles”, “Valus vesi”, “Saatus”, “Meeletu maailm” jne(vt. Lisa 31.). Lavale astusid ka mõned bändi kunagised liikmed- Sulliwan, Andres Toome, ARCH, My. Sünnipäeva puhul pakuti külalistele tasuta viina ja torti.

 

2002. aastal võttis Terminaator nõuks võita soomlaste südamed ning alustas soomekeelse plaadi lindistamist. Juba 2001. aastal rääkis ta “7 vapra” kontserdil ETV-le, et soovivad panna end proovile ka väljaspool Eesti piiri. Soomes väideti, et selline muusika võiks rahvale meeldida küll, ent mehed peaksid sellisel juhul oma lood soome keelde ära tõlkima. Nii ka tehti. Esimestena valmisid sellised laulud nagu  “Se ei ole salaisuus”, “Harma maailma”, “Sinun luokses’ takaisiin”, “Kristallityttö”. “Läbirääkimised soliidse Soome plaadifirmaga “Edel” on lõppjärgus ja praeguste plaanide kohaselt ilmub Terminaatoril detsembris 12 looga soomekeelne album,” kinnitas Jaagup 27. veebruaril Eesti Päevalehele. “Ma väga loodan, et me lööme Soomes kõvasti laineid” ei püüdnud Kreem tagasihoidlik olla. “Ma ei näe põhjust, miks me ei peaks ka soomlastele meeldima. Ma ei hakkaks just ennustama, et jõulude-aegne number üks singel Soomes on meie lugu, aga me teeme küll kõik selleks, et saaksime seal võimalikult palju tööd ja publikut,” rääkis ta. Jaagupi meelest kõlab Terminaator soome keeles väga hästi, ta väitis, et on üle saanud kartusest, et teda kodumaa reeturiks pidama hakatakse. “Kõik kirjanikud ja luuletajad tahavad ju, et nende tekste tõlgitaks võimalikult paljudesse keeltesse, see lisab neile väärtust,” arutles Kreem. “Mina ei leia, et inglise keel on ainus mõeldav keel pärast kodukeelt. Kui ma soome keelt oskan ja mulle soome keel meeldib, miks ma ei võiks selles keeles laulda. Soome keeles on palju vingeid väljendeid ja keel iseenesest on väga huvitav.” TASSi korrespondendist isa töökohustuste tõttu neljandast seitsmenda eluaastani Soomes elanud Kreem tõlkis oma laulud põhjanaabrite keelde ise. “Tõlkimine on kättevõtmise asi, kui suudaks keskenduda ja pühenduda, tõlgiks kaks-kolm lugu päevas,” väitis ta. Abiks oli Jaagupile sõber, populaarse soome rockbändi Neljä Ruusua laulja Ilkka Alanko, kes vaatas tõlked üle ja kõpitses ka hääldust. Usun, et fännid ei hakka meid kodumaa reeturiteks pidama,” lootis Jaagup. Soome vallutamine? «Üritame vähemalt, ega muidu ju teada ei saa,» muigas Jaagup. Üritamiseks on põhjust. Kui omaaegne hitt “Juulikuu lumi” sattus Radiomaffia playlist’i - eestikeelsena ja just sellise saundiga nagu ta tollal oli -, soovitanud Lauri Laubre, et tehku Terminaator seda lugu soome keeles. Bänd ei viitsinud. “Me pole hiljaks jäänud,” tähendas Jaagup. “Meil on piisavalt lavakogemust ja hullumeelsust, et võtta kätte ja täiega anda - ses bändis on energiat” (Eesti Päevaleht, 27.02.02).

 

27.beeruaril andis Jaagup vastuse fänne kaua vaevanud küsimusele: kuidas ta paneb  kirja oma lood, kui ei tunne noote?

 

Panen oma süsteemi järgi paika. Märkidega. Rist-rist-punkt-kriips… võtan selle lahti ja saan kohe aru, millest jutt,” seletas Jaagup, kelle  piltkirjaline süsteem on nii keeruline, et bändikaaslaste kinnitusel on tavaline noodisüsteem palju lihtsam. Sama kergelt kui piltkirjaline salakeel tulevad ka laulutekstid. “Hea tekst tuleb nii, et kirjutad seda sama kiiresti kui lugu kuuled. Tuleb järjest, pastakat käest ei pane.” Kõige lihtsam on tema sõnul toota kergelt klišeelikku tavalist poprocki teksti, raskeim aga kirjutada lugu, millega midagi tõeliselt öelda tahaks.

 

 

1.märtsil jagati Saku Suurhallis Eesti Muusikaauhindu, kus Terminaator sai Aasta Artisti preemia, mis anti välja rahvahääletuse teel. Inimesed said veebruarikuu jooksul hääletada oma lemmiku poolt telefoni teel (119), lühisõnumi saatmisega (lühinumbrid 1505 või 12554) või Internetis (www.everyday.com). Bändi liider Jaagup Kreem auhinna vastuvõtmisele tulla ei saanud, auhinna võtsid vastu seega Elmar Liitmaa, Harmo Kallaste, Eimel Kaljulaid ja Sven Valdmann (Eest Päevaleht, 02.03.02)

Eimel astus taas eesti muusikamaastikule üles ühe enda uue looga – laulu nimi on “Saatuse tahtel”.

 


Teiste muusikute arvamus Terminaatorist

 

Pärast 1994.aasta Rock Summertit kommenteeris üks eesti tuntuim rokkar Gunnar Graps Terminaatorit järgmiselt: “Lahe bänd, kuid miks nad eesti keeles laulavad?”

 

Terminaatorisse suhtub Ivo Linna positiivselt. "Jaagupil on päris häid lugusid. Imetlen, et ta on oma vagu ajanud juba kümmekond aastat, jäädes kindlaks oma stiilile. Ma ei keera kunagi nuppu ära, kui Terminaatori laulud raadiost tulevad, sest see on ikka väga hea bänd!"

Leides end ülistamas bändi, kellega ta koos laulma pidi, lisas Iff kähku: "Ma ei räägi seda mitte sellepärast, et ma siin täna nendega koos esinen. Ta on ju ikka läbi aegade olnud üks eesti rokkmuusika lipulaevakestest"
(Eesti Päevaleht, 20.04.01).

 

Mihkel Raua esimene kokkupuude Terminaatoriga oli umbes 12 aastat tagasi, kui nad olid vähe tuntud noorte ansambel. Kui Mihkel neid esimest korda vaatamas kais, jättis talle sügava mulje see, et rokkbändil polnud bassimängijat. Mingil põhjusel sattus ta Linnahalli stuudiosse, kus poisid salvestasid oma esimest kassetti ning mängis sisse 2 kitarrisoolot ja laulis backvokaali teiste Terminaatori jõmmidega (99, katusekontsert TV1, sept).

 

Kui Terminaatoril ilmub uus plaat, kuulab Mihkel Raud selle alati läbi, sellepärast, et teda huvitab see, kuidas nad on muusikaliselt arenenud võrreldes eelmise plaadiga. Teisalt huvitab teda see, kui kaugele või millise piirini nad on nõus minema, sest selline popkultuur ja Terminator nö. Eesti särava tähena peab vaieldamatule olema ette valmistatud kompromissideks. Mihklit huvitab ennekõige see, kui kaugele nad on nõus neid piire lükkama. Mihkel Raud peab väga oluliseks ka seda, et üks rokkansambel on suutnud oma sõnumi anda mõistetavaks väga suurele rahvagrupile, mis on tema arvates märkimisväärne.

1999.a. katusekontserdil astus M.Raud koos Terminaatoriga ka lavale. Nendega koos laval olles, esimene asi, mis talle silma torkas oli see, et nad on vaieldamatult paremini mängima hakanud. Mingit pabinat või hirmu ei olnud, kõik sujus väga hästi ja mehed mängivad tema arvates väga hästi” (TV1, Katusekontsert,  september, 1999).