Saateks
Olev Remsu
Margit Puusaag ja tema mehed
Romaan Eesti neiu ja Lavrenti Beria filmirezhissöörist poja armastusest
Kui palju tuleb Margit Puusaagil kokku partnereid, abikaasasid ja muidu mehi? Võta kinni, ja kes teab, kas neid ongi viisakas üles lugeda, hakatakse veel väikekodanlikuks moraalijutlustajaks pidama. Ent siiski: mehi jagub tal nagu kirjusid koeri mere ääres, neidisel on peika iga sõrme ja varba jaoks. Kollektsioonis leidub metsavendi, juute, kommuniste, lastekodu direktoreid, kursusekaaslasi, arbuusimüüjaid, moslemeid, filmirezhisööre, madruseid, näitlejaid, teiste seas ka Venemaa diktaator Lenin, Vene tsaar Nikolai II ning nagu ühte isikusse sulanduvad tsaarid Aleksandr III ja Aleksandr II, Nikolai II isa ja vanaisa.
Me kõik armastame ennast petta, meie süda kuulub kinole põhjusel, et filmid aitavad meil luua eneseillusiooni, pakuvad kindlat tuge meie luuludele. Kogu looming on sündinud vajadusest pageda reaalsusest, aga kinematograafia näitab kätte tee, kuidas võimendada meie enda valitud või koguni enda leiutatud näivus enam-vähem ehtsaks tegelikkuseks, vähemalt fantaseerija enda jaoks.
Vähe sellest - filmid lausa toodavad reaalsust.
Bolshevike poolt mütologiseeritud keisriresidentsi Talvepalee vallutamise Peterburis 1917. aastal mõtles välja Sergei Eisenstein oma 1927. aastal valminud filmis "Oktoober", samast on pärit ristleja ”Aurora” kuulus kahuripauk, mida käsitleti uue maailma loomissignaalina, esimese häälena. Kaadrid Eisensteini lavastatud episoodidest olid fotodokumentideks ajalooõpikuis, justkui oleksid kaamerad mässu ajal vaata et igal tänavanurgal surisenud..
Nõukogude Liidu marssal, massimõrvar Lavrenti Pavlovitsh Beria poeg filmirezhissöör Pavel Lavrentjevitsh Beria - üks Margit Puusaagi ametlikest abikaasadest - tahab Eisensteini vägitüki ületada. Eisenstein tootis oma filmiga minevikureaalsust, Pavel Lavrentjevitsh soovib seda teha oleviku tarvis, tuua oma isa Moskvas 1953. aastal võimule lavastatava filmi "Lenini armastus" tegelikkuseks muutmise kaudu.
Kõike seda võime lugeda Margit Puusaagi päevikust.
Kas keegi oskaks öelda, pääses Margit üldse oma Räpinast välja või mitte? Aga vahest sai 1944. aasta märtsipommitamisest psüühilise shoki ning elas oma hallutsinatsioonides Tallinn-Nõmmel, kirjutas oma väljamõeldised päevikuks? Aga kust pärines siis gümnaasiumiplika ülitäpne informatsioon?
O.R.
Õigused: Olev Remsu
Võrk: Vahur Afanasjev
Statistika: