inBoil - kitarr, laul
Jaan Sööt - kitarr, laul
Alari Piispea - bass
Meelis Unt - saksofonid, klarnet
Tiit Kikas - elektriviiul
Tiit Kevad - trummid TAMA ja SABIAN
Margus Tammemägi - löökriistad
|
|
| Paljajalu Asfaldil (inBoil) Väljas oli juuni pärnad tilkusid mett |
Kõik On Võimalik (inBoil) Sinul on ühe võõra lille nimi Mis minu aias pole kasvanud Sinul on sinu elu ja su maailm Mida minu käed ei ole puutunud Minul on see kõik mis mul on olnud Kuid vahel ma tunnen et kõik on võimalik Mina räägin ikka ainult sulle Mõtlen siis et mõtlen mõtlen mõtlen Kuid vahel ma tunnen et kõik on võimalik |
 |
Kaks Tüdrukut (inBoil) Kaks tüdrukut lähevad puiestee tänaval Kus te küll käisite kellega laulsite Mispärast ometi mööda must läksite Ma olen viimastel päevadel halvasti Puiestee tänaval ongi üks puiestee Mis teie nimed on ilusad tüdrukud |
Sina said uue elu (H. Kalle - R. Ahas) Sina said uue elu Mina elan kui vanasti Siin on üks väikene tüdruk Kelle pärast ma muretsen Tema silmis on päeviti huvi Kui me luurame kohvikuis Tema silmis on õhtuti iha Kui juhus meid kohtuma viib Tema näol pole väsimusvagu Elu elamist näitavast ööst Tema huultelt loen aastatetagust Ehk vahel ju seegi on trööst Sina said uue elu Ma sinule pärast veel räägin |
| Ja Puud On Punased (inBoil) Ma lähen su juurest ära Väljas on sügis Ja taevas on lehti täis Ja puud ja puud ja puud ja puud on punased Ma lähen su juurest ära Nüüd mõni aeg Sa mind ei näe Ja päev ja päev ja päev ja päev on selge Ma tean et sa ei muretse Kiri on kummutil Võtsin sult natuke võlgu Ja toon ja toon ja toon ja toon kõik tagasi Palun üks pilet Kohver on kerge Istungi vagunis Ja tee ja tee ja tee ja tee on jahtunud Ja tee ja tee ja tee ja tee viib edasi |
Nahkhiire Lend (J.Sööt-A.Barkalaja) On öö linna suigatand unne Lööb kell kuskil eemal pool kolm Ei kao minust joobumustunne Kui käin saapail päevane tolm Kui püüdmatu nahkhiire lend Must möödud hääletut naeru näen Veel viivuks näitad sa end Ja siis jällegi kaod - haihtud öös Õhk täis udust küllastund lõhnu Kui klaas särab loikude pind Säält näen palgeid kirglikke kõhnu Mu õhtuste ulmade hind Kui püüdmatu nahkhiire lend Must möödud hääletut naeru näen Veel viivuks näitad sa end Ja siis jällegi kaod - haihtud öös |
 |
 |
Unenäovabrik (H. Kalle-R. Ahas) Tule siia astu läbi Kalasilmadega neid Olen oodanud sind kaua Proovinud ja läbi näind Unenäo vabrikust Astu maha õhulaevast Unenäo vabrikust... Sa launelmate piiga Unenäo vabrikus Unenäo vabrikust... |
Aeglaselt Ja Raskelt (inBoil) Kõik vahel tundub sulle tühi ja igav Pead katab pettumus kui räpane rätt Võib vahel tunduda et parimgi sõber Ei anna kohtudes sul suud ega kätt Ei jäägi üle muud kui vaadata välja Kus üle katuste läeb varese tee Oh kuis nii suured küll on õhtuti tähed Kas toimub unes kõik või ilmsi on see Aeglaselt ja raskelt mööduvad päevad Laisad loomad kellel aega on küll Aeglaselt ja raskelt ujuvad laevad Mil koormaks mineviku hallikas tüll Aeglaselt ja raskelt veerevad kivid Laeb aastatuhandeid kui nendest saab liiv Aeglaselt ja raskelt puudutab piiri Üks käsi millel jõudu avada riiv |
| Karussell (J.Sööt - inBoil) Karussell tiirutab pargis kõrgele Kilkavas kirevas ringis taevasse Tore ja pidulik tunne Ükskord aeg saab otsa istuma siis jääda enam sa ei saa Ei tohi ei tohi ei tohi Järgmine kes luigel ratsa sõita tohib võtab kindlasti Su koha su koha Nööpaugus närtsinud aster punane Ainiti vaatavad silmad kaugele Pileti müüb mees ka mulle Miks sa muigad kui ma luigel istet võtan karussellimees Ei tohi ei tohi ei tohi Liigutuse teeb su habras valge käsi ja siis terve ilm Käib ringi käib ringi Muusika lõpeb ja hajub vaikusse Keegi põletab prahti aedades Pühapäev lõpuks saab läbi Vihmad viivad viimaks lauad liimist lahti kinni hoida neid Ei jõua ei jõua ei jõua Roostetavad pidur hammasrattad kett ja terve karussell Kaobära kaob ära |
 |
| Teater (inBoil) Sellel õhtul tõstab teater mustad purjed Jälle valudes ja naerus paindub ruum Mustad kajakad on minu eilses taevas Aja möödumises ongi meie tuum Kurvalt peidame end sinisesse rüüsse Siis kui surma saab me tulilind Papist lõke keset kurbi kummist roose Ä rkamisega sai makstud une hind Õhtul põlevad meis lambid nagu templeis Päeva väsimus jääb väljapoole valgust Hiljem tuleb see kel halastust ei ole Ja näed muiates sa iseenda algust Lumevärv (H.Kalle-I.Hirv) Kui lumevärv mu silmades on kustunud Kuid taevas keerleb keerleb lund Kui tule värv on mu unistustes tuhmunud Kuid süsi hõõgub tuld Siis sinu suu on kogu külm on kogu kuum Kui taeva värv kord mu unistustest unub Kõik nii või naa ükskord on muld Kui mere värv kord mu mälestustes tuhmub Kas miski katkestab veel und |
Kuu (J.Sööt/A.Raag-S.Kuntu) Ma tihti mõtlen sinust ikka kui vaid viivust Kui hetkest ilusast mis kaob kui möödub päev Ja tihti öösiti ma vaimustun su ilust Kui äratab mind kuu et sind enda kõrval näeks Kuuvalgus täidab toa ja sindki minu kõrval Näib nagu mõistate te kaks nii hästi teineteist Siis äkki pöörad end ja sosistad mu kõrva Et oli tema see kes nägi sinus esmakordselt naist Ma püüan aru saada ühest mõistatusest endas Kõigest muust ma loodan tõesti aru sain Kus olen mina siis kui lähed Kuud sa kannad endas Seepärast paaril korral end ma päris purju jõin |
| Kuritöö (J.Sööt-inBoil) Nagu tuline liiv settis kirg minu hinge Oma tunnete eest ma ise pidin pagema Olin üksi kui hunt kelle kaaslaseks koerad Kallis kodus kui vang mul ringi tuli kõndida Kui hunt hunt keset keskööd Sinu käed ja sinu nägu sinu tuba sinu voodi sinu jutud Sinu huuled sinu keha sinu mängud isemoodi Minu tuba minu laud minu valu minu süda Kõik on sinu kõik on sinu kõik on sinu Naine nuttis kui hull kui ta kuulda sai kõigest Minu jaoks aga kõik jälle pidi algama Läksin lahti jäi uks ja põrandale killud Minu taga üks sild oli põhjalikult põlemas See tund tund enne keskööd Juba pikka aega olen ärkvel oma maailmaga Tunnen iga päev su külma pilku oma selja taga Kõik mis oli oli tähtis sinu pärast pöördus minust ära Jättis maha jättis maha jättis maha jättis maha Tunnen oma pihus sinu kaela nagu pehmet vaha Üksisilmi vaatama jäid lakke minu selja taha Tunnen oma pihus sinu kaela nagu pehmet vaha Üksisilmi vaatama jäid lakke minu selja taha See tund tund enne keskööd |
 |