Teosed
(inB/inB)
Kui te võtate
meid kätte
Peske enne puhtaks käed
Köited
pehmed on ja haprad ka
Me ei soovi kiirelt määrduda
Võite lugemata jätta
Peatüki number kolm
see on kurb ja igav ka
seda peame
tõesti ütlema
Ärge rebige me lehti
Ärge kirjutage ka
Lehe äärte peale
märkusi
Mis järgmisi võiks segada
Tehke raamat parem lahti
Leheküljelt sada kuus
Seal see koht on arvan ma
Mille pärast tasub üldse lugeda
Pärast lõpus saate aru
Lugu jääks kui pooleli
Aga ärge
muretsege siis
Teine osa juba trükiti
Kaugeneb mööda pilvi
(inB/inB)
Eesriide taga, kus olid peidus
Nägin seal saalis selle maja perenaist
Siinsamas kõrval, võibolla
kohe
Juhtumas ime, tilluke kuid tõsine
Tammepuust laual, jalaga klaasis
Segas ta käsi vette pulbrit säravat
Kuidagi võõras oli ta nägu
Hetkeks kui pöördus peeglist ennast vaatama
Avas siis akna mõlemad pooled
Kust oli näha kirsipuude latvasid
Jalaga klaasi suule ta tõstis
Naeratas korraks ja siis kiirelt tühjendas
Natuke kartlikult õhku ta astus
Seal ta nüüd läheb, üle
aia latvade
Enne kui taipasin roosakas taevas
Astub ta edasi, kaugeneb mööda
pilvi
Isade laul
(inB/Tõun)
Tere siis tulemast
meie planeedile
tilluke särasilm
vana nii minutit viis
sul on nii väikesed käed
silmades mustika värv
mis meist siis nüüd küll saab
mis meist siis nüüd küll saab
***
(inB/inB)
ma armastan sind aeglaselt
sest aega ju ei ole
põrandal kus oli vaip
tärkab
värske muru
kella vedrud seisavad
linde ripub õhus
sinu õlg
on vastu mind
mis sa praegu mõtled
sul on rahulikud käed
kogenud
ja hoidnud
möödujatel lahti suud
kuid ei ühtki sõna
surm on pannud
vikati
viltu vastu seina
üks on mõte kahes peas
vähemalt ma
loodan
kuni armastus me peal
jõgi ka ei voola
Tants
(inB/inB)
Seiran sinu samme
Tantsutuules
Keerlemas su pluus
Punased on moonid
Tantsutuules
Sinu kindlas käes
Kergelt astud üle
Tantsutuules
Põranda varjudest
Varbad tasakesi
Tantsutuules
Otsimas oma teed
Keerleb sinu pihus
Tantsutuules
Maailma tilluke vurr
Kuldsed sooviõunad
Tantsutuules
Kasvamas su puul
Ja see kõik mind
Kergelt puudutab
Peegel
(inB/Sööt)
Kui peegel läheb katki
Siis haiget sa ei saa
Vaid läbi tühja raami
Võid välja vaadata
Ja seda ära usu
Et see toob õnnetust
On õhku toas ja valgust
Mis tulnud ei tea kust
Seal igas väikses killus
On hoopis uus maailm
Sa seisa vaid ja vaata
Las
kuivaks jääb su silm
Las naeratama hakkab
Su kriipsuks tõmbund suu
Kõik väravad
on valla
Ja tee su ees on uus
Varesed
(inB/inB)
Säravad mustad varesed
Mängides sileda tuulega
Nooltena üles ja
alla
Osavad targad kavalad
Julged nii parves kui üksinda
Ajama omi asju
Vabad ülbed ja arukad
Ka siis kui nokivad prügi
Kunagi hämaral metsateel
Istus mu hobuse laudjale
Kannan sind praegugi kaasas
veel
Vapilinnuna kilbil
Õhtul te pilvena lähete
Sinna kus on teie kodu
Pesad kõik
väliselt sarnased
Erinevad on elud
Tean teil nagu minulgi on
Vahete-vahel iha
Juua värsket verd
Ja rebida elusat
liha
Pöörab tuuli...
Parzivali teekond
(T.Dorst/inB)
Juba kaks-pool aastat ratsas
Maalt maale Parzival,
Tee otse, mustal mullal,
Muld
kõrbend jalge all.
Nii oma teed läks ratsa,
Oh päev, kuu, tähed need!
Et jõuda
Jumalani
Nöörsirgelt pidas teed.
Kui vaenlane ees vastas,
Ta mõtles vaid: nii-nii,
Töö tegi mõõk,
teed jätkas,
Ei vaadand tagasi.
Ja kõik, kes teda nägid -
Oo surm, külm valgus sa! -
Nii sõitmas
teed ja naermas,
Ei seda unusta.
|