X
JA
Y

Kaarina Ormio Paide tegevuskunstifestivalil
"Aeg.Ruum.Liikumine". 


Kas see üldse leidis aset?



1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.

 +

1. KUKUPUU. 1997.

    Tihti leidub väikesi tüdrukuid,
kes unistavad muinasjutuprintsessist,
kuid vanemaks saades on nad
sagedasti muudel radadel.
Mida nad väikestena õieti unistasid,
selle nad unustavad.
*
Tundmatust ilmub keegi tuntud maailma.
Piisavalt tahet ja rumalust selleks:
liigutused,
mille tulemus on trauma.
*

    Nõnda on Paides lossipargi puuokstesse kinni jäänud keegi naine, ise juba umbes kolmekümne aastane, kes ilmub meile muinasjutuprintsessi kujul. See on allakukkunud printsess: tähe juurest alla kukkunud, nagu tema nimi Printsess Algieba (Lõvilakk) hakkab hiljem ütlema. Ta on olnud seni oma tähe juures varjul.

*

    Muinasjutt on siin muistne lugu ka tänapäeva taustal: Printsessina puuokstesse ilmunul jääb ära kodanluse ja sotsialistide kristlikult moraalne rituaaliprotsess hulgakesi ja enesevaevamise kaudu oma kõlblikkus saavutada ja seejärel alatasa seda energiavaru kinnitada (kas siis vastavalt kodanluse klantsi steriilsuse või proletariaadi romantilise inetuse kaudu).
    Primus ja capere, see on see, kes "võtab esimesena". Kas Printsess võtab täna ja siin koha teiste seas või võtab ta eelkõige iseenda?

*

    Läänemere ümbruse pikaajalises patriarhaadis on võinud juhtuda, et inimesest on midagi kaduma läinud. Juhul, kui on nii, siis on mehed minetanud kauase eelisõigustatuse tõttu palju sellest, mida nad teavad end eelisõigustatult kandvat -- väärikusest. Seda, mille olemasolu naiste puhul pole miskiks peetud, sümboliseerib Printsess.
    Aadel on ühiskondliku jõuna ammu kaotanud tegeliku võimu, kodanlust naerdakse moodsas maailmas välja. Naeravad sotsialistid. Eks katsu vaielda näiteks Soome või Saksa kunstnike või haritlaste sotsialistliku maailmavaate eelisõigustatuse vastu! Nemad on väikekodanliku klantsi vastu, nemad on nii anti-väikekodanlased ja nemad on nüüd eelisõigustatud. Nad ei tee täiskasvanud  muinasjutuprintsessist väljagi, kuna see ei sobi nende anastatud reeglitega kokku. Aga see ei tähenda, et nad laseksid sellisel muinasjutuprintsessil oma võimupositsioonist mööda vaadata.

*

    Nii et kas siis Printsess võtab koha teiste seas või võtab ta eelkõige iseenda?
    Ei, populaarseks ta selle teemaga küll ei saa. Pööbel ei taha mõttemänge, vaid ajaviidet ja investeeringuid.
    Parim ajaviide on see, mis kutsub esile tundepuhangud, sest isegi pööbel vajab sümboli suhtes mõneti distantsi, kuna liig kauane maailma kahemõõtmelisena nägemine kulutab jõuvarud ikka ära küll.
    Siiski, sümbolitasemel redutamine jääb pööblile võimsaks kaitseks hirmuäratava ja ihaldatava tundmatu suhtes. Tundmatusse ei suhtu pööbel kunagi "liiga tõsiselt", nagu öeldakse. Kuidas siis suhtuda tänapäeva Soomes ja Eestis naisterahvasse, kes on riietunud Printsessiks ja väidab olevat kukkunud kaugelt tähelt, mille nimi on Algieba, puu otsa? Eestis läheb see veel kuidagiviisi läbi, sest paha etendab siin edaspidigi mõnda aega venelaste pealesunnitud "sotsialism". Haihtunud kohalik saksa aadel ning printsess ei huvita suurt kedagi. Soomlastele aga toob printsessi sümbol kohe meelde aastasadade vältel põlatud rootslased. Milleks siis istuda Printsessina Paides puu otsas kvartali kaugusel Arvo Pärdi sünnikohast, milleks reisida täiskasvanud muinasjutuprintsessina ümber Läänemere? Nüüd on ju lõpuks ometigi võimalus kaugete Soome või Eesti laante tagant investeerida otse suurde maailma, otse harjumuspärasel viisil ja rohujuuretasandil, teha seda lihtsate ja heade rahvaliikmetena otse kunstikeskustesse Suures Maailmas, näiteks  Saksamaal?

*

    Teatud sarnasustest hoolimata on eri keelte sümbolisüsteemid ümber Läänemere erinevad ja samad sümbolid ei tähenda eri keeltes tihti just täpselt üht ja sedasama. Kas Printsi ja Printsessi sümbol on piisavalt tugev, et sobiks ümber Läänemere sümbolitasemelt taandumise allegooriaks? Sest paistab, et kõik sümbolid, mille anastamisega on saavutatud tegelik ühiskondlik võim, on inflatsioonis, pidades silmas väärikust. Veel seitsekümmend aastat tagasi irvitas Vene aadel Baltikumi iseseisvuse üle. Perspektiivikalt on see tänapäeval rikas läänemaine kodanlaste-sotsialistide võim, mis napirahaliste eestlaste viletsavõitu korraldatud  iseseisvuse peale garanteeritult ülevalt alla vaatab. Eestlased lasevadki ennast sel meeleldi alandada, sest nad käsitavad seda investeeringuna tulevikku.
    Printsessi sümbol on tänapäevaks aktuaalsest ühiskondlikust ja alistavast võimust väljas sellest hoolimata, et Euroopas on kolmekümne vabariigi kõrval veel kaksteist monarhiat. See sümbol on deflatsioonis.
    Inimesed on enamjaolt alistava sümboli orjad ja sellega seoses käsitan Printsessi tänapäeval kui vabaduse allegooriat. Eks ole, võib kergesti ilma skandaalita ette kujutada puu otsa kukkunud muinasjutuprintsessi. Aga puu otsa kukkunud naissoost muinasjutukodanlane? Puu otsa kukkunud naissoost muinasjutusotsialist? Ei, need kaks sümbolit on praegu liiga alistavad selleks, et olla  vabad. Nende kahe sümboli esinemist kunstifestivalil puu otsas märgiks täna ainult koomika lihtsaim variant -- iroonia.

www.hot.ee/jaanparnamae/suurintaide.htm


 +

    2. PEOLAUD. 1998.


    Veel pole teada, kes on asunud Paide vallikraavi taha sohu elama, kuid väikesed märgid on kellestki laukaveel pisikesel parvel järel. Selles nähtamatus elus ei saa publik osaleda, oodata tuleb järgmise aastani.
    Eelmisel, 1997. a. festivalil, on taevas jalataldadesse jäänud ka Elin Tanding Sørensenil, kes on pärit oma peidutähe juurest, mille nimi on Bellatrix, nagu hiljem sümbol kinnitab. Ta ühineb järgmisel aastal avalikult projektiga "Prints Betelgeuze, Printsess Algieba ja Printsess Bellatrix reisivad ümber Läänemere", nagu seda teen ka mina Prints Betelgeuzena, et toetada neid naisi.


 +

    3. PIDUSÖÖK. 1999.


    Kas Printsessid võtavad esimese koha teiste seas pidusöögil vallikraavi taga soo veerel? Jah, kuid kõik muudki soovijad on oodatud pidusöögile.
    Prints Betelgeuze (tähenimi seegi: Sõdalase Kaenlaalune), kes ühineb nüüd projektiga, hilineb söömaajale ning jääb apla publiku vahendusel kõhumõnudest ilma, kuna Printsesse hedonismis kahtlustav publik peamiselt ongi juba pidusöögi alla neelanud. Kaks õrna Printsessi ei suuda Printsile hedonismihimulises külalisteseltskonnas torditükkigi säilitada. Pidusöögi lõppedes leiavad Printsessid ja Prints, et keegi on publiku hulgast enamiku veiniklaasidest katki teinud.
   Liigutused ja sümbol on peaaegu sünkroonis.

www.hot.ee/timespace/1999

www.hot.ee/timespace/1999

www.paide.ee/yritused/arl/1999/printsess.html


 +

    4. BALL. 2000.


    Kas Printsess Algieba võtab esimese koha ballil kultuurimajas? Jah, ta teeb muuseas avatantsu. Aga muusika katkestub ja tants jääb pooleli. Pärast elektrikatkestusi hakkab muusika ja tants jälle algusest pihta.
   Liigutused ja sümbol ei ole õieti sünkroonis.

www.hot.ee/timespace/2000/kaarina.htm


 +

    5. AKEN. 2001.


    Publik ootab enamasti hedonistlikku söömaaega või romantilist balli võõrkeelse tantsumuusika saatel Printsesside ja Printsiga, kuid seda ei tule. Printsessid on kultuurimaja akna vahendusel eraldatud koos mõne Paide pargis tuiava veidrikuga publikuringist välja. Publik on kultuurimajas.
    Vahe on ühelt poolt normaalsuse ja teiselt poolt vabaduse vahel.
   Liigutused ja sümbol ei ole sünkroonis.

www.hot.ee/timespace/2001/kaarina.htm

www.hot.ee/timespace/2001/parnamae.htm

www.hot.ee/timespace/2001/parnamae1.htm


 +

    6. PRINTSESSI KIRJUTAMISEST. 2002.


    Algieba sümboliline printsess on eraldatud imaginaarsest Printsessist ühes isikus. Rumal fantaseeriv Printsess on targa ja ilma igasuguse fantaasiata printsessi-sümboli vastand. Sümbol on sotsiumi väärtustav kokkulepe ning tarkusepuudusest liigutunud imaginaarse Printsessi asemel nõuab sotsium taga selgelt arusaadavat ühiskokkulepet, sümbolilist printsessi, mida Algieba püüab liigutustega välja kirjutada. Kuid selleks, et sümbol oleks vaba igasugustest segavatest muutustest, tuleks Algiebal liigutustest tarduda.
    Mis printsess see ikka on! See pole päris! Mõnel pool ja ajal pole printsesse ega printsi tarvis, öeldakse.
    Vahe on ühelt poolt normaalsuse (printsess) ja teiselt poolt vabaduse (Printsess) vahel.
   Liigutused ja sümbol ei ole sünkroonis.

www.hot.ee/timespace/2002/kaarina.htm

www.hot.ee/jaanparnamae/ehi.htm/#Uhisest


 +

    7. KAS SEE ÜLDSE LEIDIS ASET? 2003.


    Printsess Algiebast on jäänud ainult märk maha -- pildid postkaartidel. See on pelk sümbol.
    Nii nagu Läänemere ümbruse kaardil on selle projekti järgi siin edel üleval, kirre all, kagu vasakul ja loe paremal, on Printsessid ja Prints fotodel primaarsemad konkreetsete paikade suhtes ümber Läänemere, kus need postkaardifotod on pildistatud. Pildistatu, joonistatu ja kirjutatu puhul on küll tegu pelkade sümbolitega, kuid nende kokkuleppelist (harjumuspärast) struktuuri on segatud ja ümber pööratud, kui kaart on "tagurpidi" ja paigad piltidel ümber Läänemere ebaolulised Printsesside ja Printsi taustal. See jätab ruumi potentsiaalsele liikumisele.
   Turistid lasevad endast pilti teha vaatamisväärsuste taustal, et oma kahanemakippuvat väärtust üldteada "õigetpidi" väärtustega alalõpmata tankida, kuid Printsessid ja Prints kannavad oma väärtust ise kaasas. Ka "tagurpidi" pööratud Läänemere kaart on vaba "õigetpidi" olemise kokkuleppelisest kohustusest.

www.hot.ee/jaanparnamae/ehi.htm/#Vaba

www.hot.ee/jaanparnamae/foucault.htm


Jaan Pärnamäe
25.07.03
Tallinn
Kristiine



   Kaarina näitus projektist "Prints Betelgeuze, Printsess Algieba ja Printsess Bellatrix reisivad ümber Läänemere" 2003. a augustis pärast A.R.L-i Tammsaares (Vargamäel) Järva maakonnas, mille pealinn on Paide.
   Fotod tegi Tammsaares Sonnich Jensen.

Arvustus Kaarina Tartu-näituse puhul '2003: www.folklore.ee/Tagused/nr23/tutvustus.pdf
haldjas.folklore.ee/tagused/nr23/prtsess.htm

+