|
Jäneda-mail on haridust antud juba 176 aastat (vt. "Põhja- Eesti südamaadel", 1997. lk. 146).
Ambla pastori A. Paulseni aruandest aastast 1861 selgub, et Jäneda Rahvakoolis oli 15 õpilast, keda õpetas Jakob Wildman. Kooli ülalpidajaks olnud Jäneda mõis. Kooliraamatuteks olid siis katekismus, uus testament ja lauluraamat.
1873. a. toimus õpetus ainult I ja II klassis emakeeles, III kl. õpiti kõiki aineid peale usuõpetuse vene keeles, õpetaja oli Jaan Lubi, kes pidas ametit 25 aastat.
1898-1939. a. töötas õpetajana August Lubi, eelmise koolmeistri poeg. Õpilasi oli 83. Õpetaja Lubi oli tuntud sõnaosava muusikamehena. Tema ajal ehitati Jäneda tee äärde Raudlasse uus valgusküllane mitme avara klassitoaga koolimaja, sest kuni aastani 1901 asus Jäneda kool mitmel pool talumajades. Hiljem ehitati hoone ümber. 1942. aastal hävis koolihoone tulekahjus. Õpilasi oli tollal 100 ringis.
Pärast seda asus kool Kalijärve äärde, kuhu 1873. a. oli ehitatud härraste jahimaja, mis 1918. a. pärast mõisa riigistamist oli mõisaproua Maria Zakrevskaja- Benckendorff-Budbergi käsutuses ja seisis nüüd tühjana.
Seal väikeses majakeses kauni Kalijärve kaldal jagasid väikestele jänedalastele tarkusi õpetajad Karin Topman (aastail 1951-1969), Leida Valk ja Virve Kuiva (1985.aastani). Direktor Karin Topman oli laia silmaringiga ja suurte teadmistega. Tema juhendamisel õppisid lapsed näitemänge, käisid matkadel ja ekskursioonidel. Sõnaosava inimesena saavutas ta, et Kalijärve kaldale ei ehitatud moodsat soome sauna ega lubatud Kalijärve metsa sõjaväelaagrit." Oma väikest kooli hoiti ja armastati. Õpilasi võis täielikult usaldada, polnud karta,et nad oma käitumisega koolile või vanematele häbi teevad. Koolis valitses ühtse pere tunne. Meilgi olid oma Tootsid ja jonnipunnid, aga nendeta oleks koolis igav." (õpetaja L. Valgu meenutused).
|
|
