|
Eesti esimene põllutöökeskkool
Põhja-Eesti Põllutöökeskkool oli esimene põllumeestele keskharidust andev kool, mis jäi pärast asutamist püsivalt tegutsema (samal ajal Tartus loodud kool likvideeriti sõja puhkedes). Kool alustas tööd Tallinnas 16. oktoobril 1918. a. ja toodi pärast maareformi jõudmist Jäneda mõisa.
Esimeseks kooli juhatajaks sai hilisem TartuÜlikooli õppejõud, mullateadlane Anton Nõmmik.
Sõjas karastunud I lennu õpilased lõpetasid oma koolitee Jänedal pärast suvist praktikat. Neist said edukad talupidajad, põllumajanduskonsulendid (instruktorid), pedagoogid, teaduste doktorid ja ühistegelased.
Tugev algus sai väärika lisa järgnevatel aastakümnetel. Üle 2000 Jäneda kooliharidust saanud agronoomi seas oli palju eesti avalikkusele tuntud nimesid, kes on juhtinud Eestimaa põllumajandust, tegelenud teadustööga ja teinud ilma teisteski eluvaldkondades. Olgu siinkohal mainitud vaid mõned neist - Karl Viileberg, Helmut Raig, Artur Jaama, Ilmar Jürisson, Adolf Mölder, Karl Kaarli, Harald Männik, Ervin Talpsepp, Jüri Heinsoo, Lembit Länts, Arnold Sau, Arnold Rüütel, Ülo Läänemets, Alari Ainumäe, Ants Käärma, Endel Lilleorg jne.
1933.-1943.a.a töötas Jänedal ka piiritusemeistrite eriklass, kus said ettevalmistust 51 piiritusmeistrit.
1981.a. peale hakatiJänedal ainsana vabariigis koolitama maastikukujundajaid. Avalikkusele on vast enam tuntudI lennu vilistlase, kauaaegse Tallinna pea-haljastaja Kaia Sarneti nimi.
Esimestel sõjajärgsetel aastatel, kui tuli vahepeal suletud kool uuesti tööle rakendada, juhatas kooli Tartu ja Berliini ülikooli kasvandik, kauaaegne (1938-67) aianduse ja mesinduse õppejõud Ado Lamson, kelle väärikat elutööd hinnati teenelise õpetaja aunimetusega. Aasatail 1942-1959 töötas siin eesti keele õpetajana kirjanik Veera Saar.
1964.a., kui tehnikum liideti sovhoosiga ja uued tuuled põllumajanduspoliitikas võimaldasid elu maal paremale järjele sada, määrati Jäneda ST direktoriks Artur Reino, kelle elutööks võib pidada tänapäevase Jäneda välja-ehitamist ja suurejoonelist haljastustegevust. 1979. a. jätkas A. Reino poolt alustatud Jäneda tehnikumi 33. lennu vilistlane Endel Lilleorg. Tegeliku koolielu korraldamise ja õppetöö küsimusega tegeles 1964. aastast peale 30 aastat järjest õppedirektor Eedi Kõverjalg - suurepärane pedagoog, taimekaitseõpikute autor.
1991.a. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud muutused tõid kaasa vajaduse korraldada ümber ka põllumeeste koolitamine. Kool ise struktureeriti õppe- ja nõuandekeskuseks.
Selle ülimalt raske ülesande teostasid direktorid Toomas Kaukvere, Hannes Aamisepp ja õppedirektor Evald Teetlok. Tänaseks on põllumeeste pidevõpe Jänedal lõppenud, viimane lend lõpetas 2000 aastal. Koolitööd meenutab mälestusmärk Jäneda pargis.
|
|
