|
Herbert Georg Wells
Teaduslik-fantastiliste romaanide autor H. G. Wells sündis 21. septembril 1886. a. Londoni lähistel ja suri 13. augustil 1964. a. Londonis.
Tema tuntumad teosed ilmusid 20. saj. algul ja tõid lugejani tolle aja aktuaalsemad teaduslikud ja tehnilised probleemid. Ta oli üks esimesi, kes juba sajandi algul ennustas aatomienergiale suurt tulevikku, nägi ette lennunduse tähtsust, püüdis aimata selle arenemisteed. Nii näiteks arvas ta, et suurte kiiruste jaoks tehakse lennukite tiivad noolekujuliseks, ennetades seega lennuki konstruktoreid. Ta mõtiskles kosmoselendudest, aga kõige rohkem huvitas Wellsi küsimus, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele.
H. G. Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid on "Ajamasin" ("The Time Machine", 1895; eesti keeles 1924), "Doktor Moreau saar" ("The Island of Doctor Moreau", 1896), "Nähtamatu" ("The Invisible Man" 1897, eesti k. 1913 ja 1966), "Maailmade sõda" ("The War of the Worlds", 1898; eesti k. 1911 ja 1929), "Esimesed inimesed Kuul " ("The First Men in The Moon", 1901, eesti k. 1929), "Õhusõda" ("The War in The Air", 1908; eesti k. 1914).
Tema romaanides antud pilt on sünge ja pessimistlik. Teaduslikud avastused ja tehnika saavutused pöörduvad inimese ning kogu inimkonna vastu.
H. G. Wells on kirjutanud ka "Lühikese maailima ajaloo" (A Short History of the World", 1922).
1920. a. Külastas H. G. Wells Venemaad, mille tulemusena ilmus publitsistlik teos "Venemaa pimeduses" ("Russia in the Shadows", 1920).
Venemaad külastades tutvus ta Jäneda mõisaproua Maria Zakrevskaja Bencendorffiga, kes määrati talle tõlgiks. Neist said lähedased sõbrad.
Et Jäneda mõis 1919. aastal riigistati ja siia toodi Eesti Põllutöökool, anti mõisaprouale endine jahimaja Kalijärve ääres. 1919.aastal tapeti ka mõisahärra Hans von Bencendorff. 1934. aastal külastas H. G. Wells Jänedat ja veetis Kalijärve talus mõned suvenädalad. Mariast ja H. G. Wellsist olid saanud elukaaslased. Koos lahkusid nad Maria lastega Londonisse.
|
|
