|
Sündinud 1955.a. Õppinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist ja Tartu Ülikoolis ajalugu.
Alates a. 1984 töötab Georg Särekanno Jänedal. Ta lülitus kohalikku seltsiellu ( juhendanud näiteringe, kinoklubi, muusikaklubi jms); osales koos õpilastega muinsuskaitseliikumises, kuulub Eesti Kodu-uurijate Seltsi juhatusse. Tema rajas Jäneda lossi Jäneda muuseumi, mis kajastab viimase mõisahärra Hans von Benckendorffi ja tema proua Maria (Mura)Zakrevskaja - Benckendorff-Budbergi elu. Georg Särekanno on koostanud mitmeid põllutöökeskooli ajalugu kajastavaid ekspositsioone ja on juhendanud arvukalt ekskursioone. Tema initsiatiivil puhastati Jäneda Linnamägi võsast ja sinna ehitati väiksed vaatetornid. Tema ideekavandi alusel on püstitatud monument Eesti esimesele põllutöökeskkoolile ja ta toimetas Lehtse valla infolehte. G. Särekanno on avaldanud ka ülevaatlikke artikleid kohalikust ajaloost, koostanud paikkondlikke matkaradade kirjeldusi, tema tometusel ilmus 1993.a. Jäneda Põllutöökooli juubeliks ülevaatlik kogumik "Eesti esimene põllutöökeskkool 75" ja 1997.a. Ambla kihelkonna kirjanduslik-kodu-loolise antoloogia "Põhja-Eesti südamaadel" Jäneda küla ajaloo osa.
Georg Särekannot võib nimetada Jänedal asuva Musta Täku Talli ristiisaks. Seal on tema stsenaariumide alusel on aastaid toimunud Elmari simmanid ja üle- maalised külapillimeeste kokkutulekud, ühtlasi on Georg Särekanno ka Jäneda Aia-ja Lillepäevade idee autor ja vigursaagimisvõistluste organiseerija. Tema on ka "Piibe maantee - suvemaantee " mõtte algataja ja projektijuht.
|
|
