Lõuna-Norra reis 7.-14. juuli 2004.a.

Käesoleval lehel kajastan pildimaterjalidega oma viimast reisu Lõuna-Norrasse.
Reisiseltskonda kuulus 7 inimest ja 2 autot.
Kokku läbisime ca. 2600 km. maanteid.
Marsruut kulges järgnevalt- Tallinn-Stockholm-Oslo-Drammen-Kongsbergi hõbedakaevandus-Gaustatoppen- Rjukani  ripptramm-Preikestolen`i platoo-Bergen-Oslo-Stockholm-Tallinn.






Kongsberg`i lähedal asuv endine hõbedakaevandus. Hetkel on seal muuseum. Et pääseda muuseumi, peab matkaline söerongiga sõitma ca. 3 km . mäesügavusse. Kaasa peab võtma sooja jope, sest maa all on külm- ca. 6 C.Tunnelite kogupikkus on  700 km.





Gausta mäel olev parkla ja kohvik asuvad 1173 m. kõrgusel. Mäe tipp asub 1883 m. kõrgusel. Sinna viib kivine ja käänuline teerada.



Järgnev pilt on tehtud Preikestolen`i vaateplatoole viivast parklast. Preikestolen oli meie reisu üks peamisi eesmärke. Kindlasti tasub sinna kõigil minna, kel vähegi jaksu 2. tunniseks raskeks jalgsimatkaks.





Vaade maastikule, mis ootab matkalist ees.



Vaade autoparklale esimesest vaateplatformist.



Teekond jätkumas mööda käänulisi ja määnijuurikatest vooderdatud kivist maastikku.





Peale esimest rasket tõusu on õnneks mõnisada meetrit laugemat maad, kus saab vähe hinge tõmmata.



Kaart poolele teel, mis kujutab platoole viiva matkaraja tõuse ja teekonna pikkust. Matka pikkus ühes suunas 3800 m. Parkla kõrgus merepinnast 270 m. Platoo kõrgus merepinnast 604 m.



Vaade alt üles kõige raskemas lõigus.



Teekond jätkumas järjest kõrgemate mägede jalamil.



Teel olevad vaated. Siit edasi algasid väga kõrged ja hirmutavad järsakud, kust libisemine tähendaks vabalangemist ca. 100m.



Oleme jõudnud Preikestoleni platoole. Pildil olev kaljupragu ja sellest läbipaistev sügavik.



Et pildistada üle kaljuserva allolevat kuristikku, laskusid enamik turiste pikali, et mitte lasta end häirida tuulest ja muust, mis võiks kallutada matkalist üle kuristiku serva. Siiski peab mainima, et ka pikali olles tundus vaade hirmuäratav.



Vaade põhiplatoole eelnevale osale.



Preikestoleni platoo kogu oma võimsuses ja majesteetlikuses. Vaade on vaatamist väärt, eriti peale rasket teekonda.











Mõningad vaated üle põhiplatoo servade. Kaugus veepinnani on 604 m.



Mägede jalamil on kõikjal iseloomulik kidur taimestik. Pildil on väikene männike suutnud end elus hoida, vaatamata pea olematule mullakihile graniitrahnu peal.



Väga iseloomulik on Norrakate mätaskatused, mida võib kohata kõikjal.



Fjordide ületamiseks tuli teekonnal korduvalt kasutada praamisõitu.



Näide tüüpilisest mägiteest, kus kiirused on vaevu 50-60 km/h. Eriti ohtlikud on kaljurahnude vahelised kurvid. Teed on aga äärmiselt kitsad, parkida saab vaid selleks ettenähtud kohtades.



Vaade Bergeni vanalinnale.



Väga  soovitan külastada Bergeni akvaariumit, kus on esindatud kogu Norra veemaailma elukad.
Pildil pingviinike poseerimas.









Bergen on tuntud oma kuulsa kalaturuga. Saadaval on enamik mereande Norra vetest.





Vaated Bergeni kesklinnast.









Bergen on kuulus veel oma mägitrammiga, mis liigub altlinnast mööda väga järsku raudteed mäe tippu, kus asub vaateplatform linnale.
3 viimast võtet on tehtud laskumisel
linna tagasi .



Üksik jalg ( väikene trükikurat panoraampiltide liimimisel) ja vaateplatform suunaga Bergenile.













Bergeni kuulus puidust vanalinn.



Vaade vanalinnale linnaväljaku poolt.



Norras on politsei nägemine tänavapildis suur haruldus. Teedel peavad korda enamasti automaatsed kiirusmõõtjad ja kaamerad. Alles Bergenis õnnestus pildile saada ka motopolitsei.




Sõites Bergenist mööda maanteed  E16 Oslo poole, jääb matkalisele ette Norra pikim tunnel  - 24,3 km. Tunneli sees on kaks sinise valgusega peatumispaika, kus saab imetleda ka heli kaja.




Kämping Vangis. Üks kauneimad paiku, kus olen eales telkinud. Samas saab ka nüüd öelda, et käisin Norras vangis.

Norra reis. 2. osa

esilehele