Esmamainimine

Valjala ehk Waldele on üks viiest kihelkonnast, mis oli Saaremaal teada juba muinasaja lõpust. 1227. aastal, kui Mõõgavendade ordu andis viimase hoobi Eestimaa ja ühtlasi Saaremaa iseseisvusele, oli Valjala maalinn see koht, kus ristiti viimased saarlastest paganad.

Valjala külade loetelu on jälgitav Taani ajast ning üks vanimaid neist on Jööri küla.

Jööri küla on kirjalikult esimest korda mainitud 1570. aastal. Arvatavalt sai küla oma nime mõisniku nime järgi, mis võis olla von Jöhr. Ka on arvatud, et praegune Jööri küla on kokku pandud kahest varasemast väiksemast külast, Jöörist ja Arustest. Jööri mõisast on praeguseks alles vaid umbekasvanud tiik ja mõned põlispuud. Aruste mõisa täpne asukoht on teadmata, kohanimi on säilinud Jööri küla taga asuva Aruste metsa nimes.

Jööri mõisa kujunemine

1570. aastal läänistas hertsog Magnus Elme valitsejale Johannes Wedwes’ile temalt saadud 2800 marga ja talle tasumata palga eest Karja kihelkonnast 12,5 adramaad ja Valjalast Lööne vakusest 9 adramaad. 1573. aastal tagastas asehaldur Klaus von Ungern kõik läänistatud maad ning andis 1574. aastal Johannes Wedwes’ile kuninga loal Lööne vakusest 3,5 adramaad ja 1 üksjala ning Karjas Ratla vakusest 4 talu 5 adramaaga ja 1 üksjala. Lisaks sai Wedwes veel 3 adramaad Valjalast. Nii tekkiski Jööri mõis.

Uurimistöö Jööri küla ajaloost

Jööri külast ja tema arengust alates esmamainimisest kuni tänapäevani on valminud ka uurimistöö. Tegemist on 38 leheküljelise uurimisega, mida saate endale meie koduleheküljelt vabalt tõmmata.

Uurimistöö Jööri küla ajaloost leiate siit

Autor: Roman German
Juhendaja: Luule German