Teenistuskoerad

Kaukaasia lambakoer

Kaukaasia lambakoer on üks vanemaid karjakoeratõuge. Ta on aretatud Kaukaasias ning kaitseb hästi karja. Seda tõugu koertega karjatatakse peamiselt lambaid, kuid nad sobivad ka valveteenistuseks, sest on hästi valvsad. Kaukaasia lambakoer on keskmisest kõrgemat kasvu, tugeva toore kehaehitusega, tige ja võõraste suhtes umbusklik. Ta on vastupidav, vähenõudlik ning kohaneb kiiresti mitmesuguse kliimaga.

Rotveiler

Rotveiler on Lõuna-Saksamaal aretatud karjakoer. Tõu nimetus tuleb Rottweili linna nimest. Seal pidasid, aretasid ja kasutasid neid koeri lihunikud. Seda tõugu koera nimetati algul lihunikukoeraks. Rotveiler on tige, vastupidav, vähenõudlik, võõraste vastu umbusklik. Ta sobib hästi valve-, jälitus- ja veokoeraks.

Saksalambakoer

Saksa lambakoer on aretatud Saksamaal, kus teda sajandeid peeti lambakarjade kaitsmiseks. XIX sajandil algul oli see tõug vähe levinud. Saksa lambakoer on aretatud Põhja- ja Kesk-Saksamaa madalast robustest ning Lõuna-Saksamaal Württembergi piirkonnas levinud peenema kehaga kõrgemast koerast. Et saksa lambakoeral on hundi välimus, siis nimetavad mõned teda ka hundikoeraks, mis ei ole õige. Saksa lambakoer hakkas laialt levima pärast seda, kui tema head omadused olid ilmnenud politseiteenistuses ja armees. Töös on need koerad universaalsed, hea kohanemisvõimega väga erinevas kliimas.

Tal on tugev keha. Karvad on tihedad, karmivõitu, hästi arenenud aluskarvaga. Värvus on mitmesuguse varjundiga hall, pruunikaspunane, kõrbpiirdega, must või must mustjaspruunide laikudega.

Šoti lambakoer

Šoti lambakoer ehk kolli on aretatud Šotimaal. Selle tõu n9imetus tuleb šoti mustapealisest lambast(colley). Kolli on väga tark ja allub hästi mitmesugusele dressuurile. Tal on kaasasündinud oskus karjatada lambaid. Peale karjakoera on ta ka armastatud dekoratiivkoer.

Selle tõu esivanemad olid nii eeskujulikud karja- kui ka jahi- ja valvekoerad. Elamine ja töötamine Šoti mäestiku karmides oludes karastas šoti lambakoera, arendas tal välja erakordselt hea haistmise ja kuulmise ning tegi ta vastupidavaks. Karmi kliima tõttu kujunes sellel tõul pikk tihe karvkate, mistõttu neid koeri saab kasutada mitmesugustes oludes. Šoti lambakoer on keskmisest kõrgemat kasvu, kuiva tugeva kehaehitusega, pika karva ja kerge kiirete liigutustega. Julge, hea kuulmise ja haistmisega.

Äärdeilterjer

Äädeilterjer on aretatud Inglismaal möödunud sajandi teisel poolel. Tõu nimetus tuleneb Airei jõest, mille ümbruses koera aretati. 1886. aastal tunnistati 24 esimest äärdeiletjerit puhtatõuliseks koerteks ja kanti tõuraamatusse. Praegune äärdeilterjer on üsna vastupidav koerte katkule. Äärdeilterjerid on keskmist ja keskmisest kõrgemat kasvu, ruutja kehaga, tugevad, liikuvad, energilised, mõõdukalt tigedad, hea haistmisega ja kuulmisega, vähenõudlikud pidamistingimuste suhtes ja hästi dresseeritavad.

Sportkoerad

Bernhardiin

Bernhardiini tõugu koeri pidasid mungad juba XVII sajandil Alpides Augustini ordu kloostrites valvekoertena. Nad otsisid ja pääsid ka lumetormides eksinud ja laviinide alla jäänud inimesi. Kõige kuulsam oli koer Barry, kes aastatel 1800…1812 päästis 40 inimest. Nad otsisid ja pääsid ka lumetormides eksinud ja laviinide alla jäänud inimesi. Bernhardiin on heatahtlik, peremehesse kergesti kiinduv, kuid võõraste vastu umbusklik. Bernhardiine on lühi- ja pikakarvalisi.

Bokser

Bokseri nimetus on arvatavasti tulnud tema näo välimusest, mis sarnaneb poksija kindaga või meenutab sisselöödud nina. Bokser on vana saksa koeratõug. Tänapäeva bokser on niisama võimas kui väike bullenbeisser ning ta on haruldaselt liikuv ja osav. Bokser on eeskujulik hüppaja: ta hüppab kuni 6m kaugusele. Bokser sobib kaitse- ja valvekoeraks, samuti pimedate saatjaks. Ta on väga hea sidepidaja.

Dalmaatsia koer

Dalmaatsia koer on pärit arvatavasti Dalmaatsiast, kuid on ka teisi oletusi. Selle koera tõeliseks kodumaaks võib pidada Indiat. Kindlasti on see väga vana koeratõug. Aegamööda levisid need koerad Indiast Vahemere riikidesse ja hiljem Inglismaale. Nüüd võib neid kohata mitmel pool ja ka Eestis. Väliselt tuletab ta meelde kõrgejalgset hagijat. Esialgu kasutati seda koera jahil, peatselt hakati neid aga pidama toakoertena. Dalmaatsia koer on elegantne ja ilus. Eriti peeti neid koeri aristokraatlikes perekondades ning kasutati ratsanike ja tõldade saatjatena. Dalmaatsia koer on tugev, lihaseline, vastupidav ja elava loomuga.

Dobermannpinšer

Dobermannpinšer on aretatud Saksamaal. Aretustööd alustati möödunud sajandi keskpaiku ning 1900. aastal tunnistati ta iseseisvaks tõuks. Aretamise eesmärk oli saada universaalne teenistuskoer, kes oleks tugev, julge ja tugev. Dobermannpinšer on hästi dresseeritav ja meeldiva välimusega. Tänapäeval kasvatatakse teda paljudes maades ning kasutatakse jälitus- ja valveteenistuses. Ta on vastupidav, kerge ja kiirete liigutustega, hea haistmise ja kuulmisega. Temaga võib töötada vaid mõõdukas kliimas, sest aluskarv tal puudub.

Dogi

Dogi on kreeka võitluskoertest molossidest põlvnev vana koeratõug. Neid kasutati seal majade valvamiseks, jahil ja ka sõjaväes. Veidi hiljem nihkus dogi aretamiseks põhja poole, juhtivaks kujunes taani. Hiljem jätkati selle koeratõu aretamist Saksamaal Ulmi linnas. Paljude aastasadade kestel kasutati dogisid mitmel Euroopa maal valve- ja jahikoertena metssigade, karude ja teiste suurte metsloomade jahil. Nüüdisaegne dogi on ilus koer, suurt kasvu, tähelepanelik, valvas ja kergesti dresseeritav. Kehaehituselt võimas, jõuline ja elegantne.

Njuufaundlandi koer

Njuufaundlandi koer on saanud nime Ameerika kirderannikul asuva Newfoundlandi saare järgi. Njuufaundlandi koer on aretatud Inglismaal. Esialgu kasutati neid koeri raskete kalavõrkude väljatõmbajatena. Njuufaundlandi koerad ei karda, vaid isegi armastavad vett ning on head ujujad. Sellepärast hakati neid Euroopas kasutama uppujate päästjatena – vetelpäästja. Njuufaundlandi koeral on kaasasündinud instinkt mitte ainult uppuvaid inimesi päästa, vaid ka esemeid veest välja tuua.

Toa- ehk dekoratiivkoerad

Ameerika kokkerspanjel

Spanjeleid peetakse paljudes maades. Kokkerspanjelite rühmast on ameerika kokkerspanjel kõige väiksem, väga dekoratiivne, ruutja keha, proportsionaalse kuju, kõrgema eeskehaga, kompaktne, pea ilusa asetusega ning energiline ja elurõõmus. Ta on tähelepanelik ja heatahtliku vaatega. Pea on kuplikujuline, suure lühikese koonu ja kortsus kulmudega. Pikad rippuvad kõrvad on kaetud lopsaka karvaga. Kerel on karv läikiv, pikk, sirge või kergelt laineline.

Pekingi lossikoer

Pekingi lossikoera nimetatakse ka hiina paleekoeraks. Seda väikest koera peeti palju sajandeid vaid Hiina pealinnas Pekingis keisri lossis ja aias. Õigus pidada pekingi lossikoera oli üksnes Hiina keisril. Koera levitamine väljaspoole lossi ja varastamine oli surmanuhtlusega karistatav. Kuni 1860. aastani ei olnud ükski eurooplane pekingi lossikoera näinud. Tollel aastal vallutasid lossi Inglise-Prantsuse väed. Õukonna kiire põgenemise tõttu oli maha jäänud viis pekingi lossikoera. Need toodi Eoroopasse. Pekingi lossikoeral on väike, proportsionaalse kehaehitusega, madalajalgne, originaalse välimusega, kehaehituselt tuletab meelde lõvi. Suure pea ja väga lühikese laia koonuga. Koonul ristkortsud. Suured väljendusrikkad silmad. Vaatamata väikesele kasvule on koer tugev, julge ja uhke olekuga.

Puudel

Puudel on paljude uurijate arvates üks vanemaid koeratõuge. Puudleid kasutati pikemat aega jahikoertena. On tõenäoline, et neid aretati eeskätt selleks otstarbeks. Puudel kuulub kõige targemate ja võimekamate koerte hulka. Ta allub hästi igasugusele dressuurile, on taibukas ja inimese eeskujulik saatja. Hea dresseeritavuse tõttu osalevad nad tsirkuses dressuurinumbrites. Varematel aegadel on puudlit rakendatud sõjas sidekoerana. Puudlile antakse pügamisega iseloomulik välimus.

Prantsuse buldog

Prantsuse buldog sarnaneb inglise buldogiga, kuid on väiksem. Vaatamata sellele on kahtlane, kas nad ültse suguluses on. On tõonäoline, et see tõug kujunes Prantsusmaal ja eellaseks buldog. Prantsuse buldog on tark, taibukas, rahulik ja hea majavalvur. Koer on lühikarvaline, alla keskmist kasvu, pika keha, suure pea, lühikese koonu, püstikõrvad ja lühikese sabaga.

Šoti terjer

Šoti terjeri eellasteks olid Lääne-Šoti mäestiku ja Hebiidi saarte madaljalgsed karedakarvalised terjerid. Algul kasutati Šotimaal neid koeri rebasejahil. Nüüd peetakse šoti terjerid dekoratiivkoertena, kuid neil on ka tänaseni säilinud jahikoera omadused. Selliseid koeri saab kasutada urukoertena või lindude jälgimisel. Šoti terjer on temperamentne, elurõõmus, hoidub inimese juurde, armastab mängida ja on kõigest ümberringi toimuvast huvitatud. Kasvult on väike, madal, pika kehaga, lühijalgne ning kompaktse kehaehitusega, lihaseline. Oma väikesele kasvule vaatamata on ta küllalt suur jõuline koer. Tõu eriliseks tunnuseks on suur pea ja sügavale asetatud väikesed läbitungivad silmad. Peal on tugevad kulmukaared, vuntsid ja habe. Hoiak on energiline, kusjuures kael, pea, kõrvad ja saba on pingul.

Tšao-Tšao

Tšao-Tšao kodumaaks peetakse Ida-Aasiat, kus teda tuhandeid aastaid on peetud jahikoerana. Välimuselt tuletab ta meelde lõvi, on tähelepanelik ja valvas. Tšao-Tšao paistab silma oma iseloomu ja käitumisega. Esialgu tekib mulje, nagu oleks ta nüri, ebaintelligentne koer. Kes on temaga aga kokku puutunud, sellel tekib vastupidine arvamus. Ta on tugevate närvidega, rahulik, mitteagressiivne, samal ajal aga kartmatu, ainult oma peremehele ustav ja valmis kaitsma kas või eneseohverduseni. Käitub iseseisvalt ega luba ennast vallutada dresseerimisega. Tähtis on võita tema usaldus. Siis tunneb ta instinktiivselt seda, mida omanik soovib ning käitub vastavalt sellele. Koer on üleolev ja tõsine, ei mõista naljatusi ja huumorit ega oska mängida. Ta on sellele väga hea saatja, kes armastab rahulikkust. Liikudes hoidub ta eemale mürast, tülidest teiste koertega ja tahab olla ainuld oma inimesega, täitas tema soove.

Jahikoerad

Hagijad ehk ajukoerad

Hagija töö seisneb selles, et ta otsib uluki üles ning jälitab teda kilgates, kuni jahimehel õnnestub uluk maha lasta. Hagijailt nõutakse visadust uluki jälitamisel ning nad ei tohi ajul ulukit vahetada. Hagijat peetakse jahti peamiselt jänestele ja rebastele, vähem ilvestele ja huntidele. Käesoleval ajal tuntakse maailmas paarikümment hagijatõugu, neist Eestis : vene hagijas, vene laiguline hagijas, eesti hagijas, läti hagijas ja leedu hagijas.

Hurdad

Hurdad on püüdjad jahikoerad. Nad jälitavad ulukit seni, kuni selle kinni püüavad ja maha murravad. Hurtadega peetakse jahti steppides ja avamaastikul jänestele, rebastele, huntidele ja väiksematele sõralistele. Hurtasid kasutatakse nii üksikult kui ka paari-, kolme- ja karjakaupa. Suurte avamaastike puudumise tõttu leiduvad hurdad meie vabariigis jahikoertena vähe kasutamist ning neid peetakse peamiselt dekoratiivkoertena.

Laikad

Laikad kuuluvad põhjamaade teravatipuliste, kikkiskõrvadega koerte rühma. Olenevalt kasutamisviisist nimetatakse selle koerarühma esindajaid jahi-, karja- ja veolaikadeks. Jahilaikasid kasutatakse jahipidamisel Venemaa Euroopa-osa metsavööndis, Siberi taigavööndis ja paljudes Kagu-Ida piirkondades. Laika ülesanne on uluk üles otsida ja haukumisega tema tähelepanu endale tõmmata, kuni jahimees jõuab laskekaugusele hiilida. Laikasid kasutatakse nii loomade kui ka lindude küttimisel.

Taksid

Taksid on aretatud Saksamaal juba XVII sajandil. Nende põhiülesanne on otsida urus paiknevaid ulukit. Taksi on võimalik kasutada ka muude ulukite jahil. Saksamaa standardi järgi liigitatakse takse karvkatte ja kasvu järgi. Esimese tunnuse aluseks on sileda-, pika- ja karmikarvalised ning teise aluse suured, keskmised ja väikesed taksid. Taks on madalakasvuline, pikaks veninud, kuid kompaktse keha, lühikeste jalgade ja tugeva kehaehitusega. Vaatamata lühikestele jäsemetele on taks painduv, liikuv, aktiivne ja julge, kuid tasakaalukas.

Terjerid

Foksterjerid on aretatud Inglismaal. Karvkatte järgi eristatakse karmi- ja siledakarvalist teisendit.

Karmikarvaline foksterjer on liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati tõule iseloomulik pingul keha. Ta on tugeva või kuiv-tugeva kehaehitusega, kusjuures ei tohi näida raske ega koredana.

Siledakarvaline foksterjer on liikuv, julge, kiirete liigutustega ja alati pingul kehahoiakuga koer.

……………………………kassimae@hot.ee ……………………….