KRISTLASED
Viimati muudetud: november 2011
Kes me oleme? Sisukord Kontakt: cedrus@hot.ee

"Pane tähele iseennast ja õpetust....."

(1 Timoteosele 4:16)

Valeõpetuste ohtlikkusest

Käesolevast kirjutisest võid lugeda, miks me usume ja kuidas mõistame, et Jeesuse õpetus on Jumala tõde.
Kel on vale õpetus, see ei teeni Jumalat. Valeõpetused on nagu vähktõbi ja viivad eksiteele..


Jeesuse Kristuse isikus on defineeritud, mis kristlus on: mida kristlased usuvad ja mida loodavad. Kes iganes õpetab Jeesuse õpetusest erinevalt, ei arvesta tema autoriteeti, st. Jumala autoriteeti. Sellest küljest vaadates saab valeõpetajate ülbus ilmseks ja mõistame, miks kasutatakse Uues Testamendis (UT) nende vastu nii tugevaid väljendeid.

Tänapäeval arvavad paljud teoloogid, et hulk jutustusi Jeesusest on kõigest legendid ja et enamik tema sõnadena edasi antut on tema pooldajate vaga fantaasia vili. Nii on neil "hea" põhjus mitte võtta Uut Testamenti tõsiselt, et mitte kuuletuda pühakirja sõnale, rajades nii omaendi religiooni.

Kuigi nn. liberaalteoloogid ei tunnista Paulust (kõigi) tema kirjade autorina, osutub tema sõna valeõpetajate vastu neissamades kirjades tõeseks nende 'teoloogide' kohta, näiteks, mida ta ütleb Galaatlastele 1:8-9:

Aga kui me ise, või isegi mõni ingel taevast, peaks teile kuulutama evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud - ta olgu neetud!. Nagu me ennegi oleme öelnud, nõnda ütlen mina ka nüüd jälle: kui keegi teile kuulutab evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud!

Paljud ei pea täpset õpetust oluliseks sellepärast, et nad ei taha hinnata ei endid ega teisi. Nii nad kuulutavad, et peaksime teiste arvamusi alati sallima ja et me ei saa tõde piisavalt tunda. Kuid Jeesus ütles Johannese evangeeliumis:

"Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!" (Jh 8:31,32)

Loodetavasti aitavad järgnevad mõtted paremini mõista, kui tähtis õige õpetus tegelikult on.

JEESUSE ÕPETUS ON JUMALA TÕDE

Jeesus aga vastas neile ning ütles: "Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud. Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest." (Jh 7:16-17)

Nende sõnadega rõhutab Jeesus, et Jumal ise on tema õpetuse allikas. Seega, mida Jeesus ütles on mida Jumal ütleb: Jeesuse sõna kaudu saame teada, mida Jumal tahab ja kes ta on. Kõige tähtsam eeltingimus Tema mõistmiseks on siiski valmisolek Jumala tahtmist teha.

KEL ON VALE ÕPETUS, SEE EI KUMMARDA JUMALAT

Jeesus manitses oma jüngreid hoiduma variseride ja saduseride haputaignast (Mt 16:6,12). Samuti kuulutas ta:

"... ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!" (Mt 15:9)

Ta ei nimeta seda üksnes ilmaaegu teenimiseks, vaid kutsub neid isegi silmakirjatsejaiks ja ütleb:

" Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel" (Mt 15:7-8)

Iga õpetus, mis lahkub piibellikult aluselt, on inimlik käskimine, välja mõeldud inimeste poolt, kes jahivad muid eesmärke kui Jumala teenimine. Nõnda on valeõpetused sõnakuulmatuse tulemus ja ei saa aidata luua suhet Jumalaga, vaid hävitavad selle.

ÕPETUS JA ELU ON TIHEDALT SEOTUD

Seda näeme erinevaist näiteist.

Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele. Siis kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest! Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde." Siis vastavad õiged temale: "Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?" Siis vastab kuningas ja ütleb neile: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!" Siis ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: "Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind; ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama." Siis vastavad ka need temale: "Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?" Siis ta vastab neile nõnda: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud." Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!" (Mt 25:31-46).

Kui keegi peab ülaltoodud tähendamissõna käivaks kristlaste kohta - mis ei ole tänapäeval ebatavaline - siis piirdub kristluse mõiste tema jaoks peamiselt sotsiaalse aktiivsusega. Aga tegelikult räägib see tähendamissõna inimestest, kes ei tundnud Jeesust ja olid üllatunud, et hea, mida nad olid teinud, olid nad teinud Jeesusele. Kristlased teavad, et nad teenivad Jeesust kõigega, mida teevad. Jeesus vastab siin osaliselt ka küsimusele, mis saab igavikus nendega, kes teda siin maapeal ei tundnud. Ka kreeka sõna ethnoi (rahvad) salmis 32 räägib selle tõlgenduse poolt, sest juudid tegid vahet rääkides oma rahvusest (kreeka: laos) ja rahvastest (kreeka: ethnoi), s.t. mitte-juudi rahvastest. Seda võime näha ka Ap.26:17.

Kristlastena oleme Kristuse suursaadikud (2 Ko 5:20), et tutvustada inimestele Jumalat, levitades aktiivselt Jeesuse õpetust ja elades püha elu.

Järgmine huvitav näide on tähendamissõna nisust ja raiheinast.

Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: "Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära. Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale. Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?' Tema ütles neile: 'Seda on teinud vaenuline inimene.' Siis ütlesid orjad temale: 'Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?' Aga tema ütles: 'Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu. Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!'" (Mt 13:24-30)

Tänapäeval arvavad paljud selle tähendamissõna käivat kiriku kohta, tahtes seda kasutada argumendina, et kirikus võivad olla koos usklikega ka uskmatud ja alles ajastu lõpus saab selgeks, kes tõesti kuulub Jumalale. Nii nad ütlevad, et usklikel ei ole vaja uskumatutest teatud distantsi hoida või isegi et me ei peaks inimesi hindama, sest alles päris lõpus otsustab Jumal kõik. Lugedes veidi edasi, näeme, et Jeesus ei rääkinud sugugi sellest.

Ta seletab, et põld on maailm ja maailmas elavad nii head kui kurjad inimesed, kuigi Jumal lõi igaühe hea eesmärgi jaoks. Aga Jumal ei taha maapealt täielikult hävitada kõiki, kes temale ei kuuletu, vaid ta annab igaühele vabaduse elada oma elu kuni surmani, kuidas tahes ta otsustab. Veel enam, muudest UT kirjakohtadest näeme, et kristlastena ei saa meil olla vaimulikku osadust uskmatutega:

Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega? Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? Või mis osa on usklikul uskmatuga? Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: "Ma elan nende sees ja käin ja olen nende Jumal, ja nad peavad olema mu rahvas!" Sellepärast "minge ära nende keskelt ja eralduge neist", ütleb Issand, "ja ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks", ütleb kõigeväeline Issand. (2 Ko 6:14-18)

VALEÕPETUSTEL ON HAPUTAIGNA MÕJU

Valeõpetus rikub ära kogu õpetuse nagu tilk tõrva meepotis.

Seepärast hoiatab pühakiri meid ...

... pidama silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandust õpetuse vastu, mis te olete õppinud, ja tõmbuge neist tagasi. (Ro 16:17)

Kirjas Tiitusele ütleb Paulus:

Eksiõpetusega inimesest pöördu ära, kui sa teda ühe korra või kaks oled noominud, teades, et niisugune on pöörane ja teeb pattu ning on iseenese hukka mõistnud (Tt 3:10,11)

VALEÕPETUSED VIIVAD EKSITEELE

Tõde kohandatakse arusaamadega, mis näivad olevat vagamad, ligitõmbavamad, mugavamad, pakuvad suuremat "turvalisust" või lubavad teha kompromisse:

Sest tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad, ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole (2 Tim 4:3-4)

Valeõpetused levivad kiiresti. Lai tee on kerge käia aga see viib hukatusse. Uues Testamendis leiame valeõpetajate väga range kõrvaleheitmise:

Igaüks, kes astub Kristuse õpetusest üle ega jää selle sisse, sellel ei ole Jumalat. Kes püsib selles õpetuses, sellel on niihästi Isa kui Poeg. Kui keegi tuleb teie juurde ega too enesega sama õpetust, siis ärge võtke seda oma majasse ja ärge öelge temale: "Tere tulemast!" Sest kes temale ütleb: "Tere tulemast!" saab tema kurjade tegude osaliseks. (2 Joh 9-11)

Uue Testamendi ajal tähendas kellegi tervitamine tema vastuvõtmist oma majja ja osadust koos süües ja vesteldes. Johannes tahab ütelda, et valeõpetajaga ei saa olla osaduses (lähedastes suhetes), näitamaks selgelt, et ta õpetab valesti. Sest mis on ühist tõel ja tõe moonutusel?

Nii on iga kristlane innukas teada saama, milline on õige õpetus; sellega väljendab ta, et ta armastab tõde ja see on aluseks, et liikuda kitsal teel, seepärast manitseb Paulus kristlasi, et nad ei

...jääks enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks (Efeslastele 4:14)

Kui keegi ei lase end teadlikult juhatada Jumala sõnal, ei peaks ta üllatuma, kui ta eksiteele juhatatakse. Juba laiskus mõtelda avab ukse valeõpetajate pettustele.

"PANE TÄHELE ISEENNAST JA ÕPETUST; PÜSI KINDLASTI SELLES; SEST KUI SA SEDA TEED, PÄÄSTAD SA ENESE JA NEED, KES SIND KUULEVAD."
(1 Timoteose 4:16)

[Sissejuhatus] [Kes on kristlane?] [Miks on palju"kirikuid"?] [Kõigi kristlaste ühtsusest]
[Nähtav kirik] [Valeõpetuse ohtlikkusest] [Usk ja teod] [Armastus ja hindamine]
[Ametid ja ülesanded] [Äralangemine] [Kolmainsus] [Maarja] [Ettemääratus ] [Miks Jumal seda lubas?]

Kirjuta meile!

Lubame viidata meie kodulehele teistelt lehekülgedelt
ja kasutada artikleid terviklikul ja muutmata kujul isiklikuks tarbeks.
Igasuguseks muuks kasutamiseks on tarvis küsida meie nõusolekut!