Vastu võetud 15. juunil 1998. a

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise ning edendamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused; spordiorganisatsioonide, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite vahelised suhted ning põhiülesanded spordi arendamisel; spordi finantseerimise alused ja rahvusvahelises spordiliikumises osalemise põhimõtted.

Paragrahv 2. Mõisted

Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) sport - mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus või vastav õppetegevus;
2) tervisesport - põhiolemuselt mittevõistluslik liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine;
3) võistlussport - sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamisele avalikus sportlikus konkurentsis;
4) kehaline kasvatus - kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liikumisvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele, spordiaadete ja spordialaste teadmiste omandamisele;
5) spordiorganisatsioon - mittetulundusühing, mille põhiülesandeks on sportliku tegevuse arendamine;
6) spordiasutus - spordialase tegevuse korraldamise, haldamise ja koolituse institutsioon;
7) spordiehitis - spetsiaalne sportimiseks ehitatud või kohandatud hoone või rajatis või selle osa.

Paragrahv 3. Spordi korraldamise ja edendamise ülesanded

(1) Sporti korraldavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormisoleku, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil.

(2) Spordi korraldamises järgitakse Euroopa spordihartas, olümpiahartas, Euroopa spordieetika koodeksis ja muudes sporti reguleerivates rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud põhimõtteid. (3) Spordiorganisatsioonide ülesanded spordi edendamisel sätestatakse Eesti spordihartas.

2. peatükk

SPORDI ORGANISATSIOONILINE KORRALDUS

Paragrahv 4. Spordi organisatsiooniline alus

Sporti korraldavad ja edendavad spordiorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja riik.

Paragrahv 5. Spordiorganisatsioonid

Spordiorganisatsioonid käesoleva seaduse mõistes on:

1) spordiklubi - sportliku tegevuse arendamiseks moodustatud klubi, selts või muu ühing;
2) piirkondlik spordiliit - maakondades, valdades ja linnades tegutsevate spordiklubide asutatud piirkondlik ühendus;
3) spordialaliit (-föderatsioon) - üht kindlat spordiala viljelevate spordiklubide asutatud vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu kuuluv ning sellest tulenevalt seda spordiala ainuesindav üleriigiline ühendus;
4) spordiühendus - spordi spetsiifilises valdkonnas (tervisesport, koolisport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) tegutsevate spordiklubide ja muude isikute asutatud üleriigiline ühendus;
5) spordi keskliit - piirkondlike spordiliitude, spordialaliitude ja spordiühenduste asutatud üleriigiline organisatsioon, mis oma liikmete volitusel korraldab nende ühistegevust;
6) rahvuslik olümpiakomitee - olümpialiikumist arendav, kaitsev ja ainuesindav organisatsioon, mis korraldab ja juhib osavõttu olümpiamängudest, samuti Rahvusvahelise Olümpiakomitee patronaa?i all toimuvatest võistlustest.

Paragrahv 6. Spordi riiklik korraldamine

(1) Spordi riiklikul korraldamisel ning edendamisel täidavad ministeeriumid ja teised valitsusasutused seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.

(2) Riigi kehakultuuri- ja sporditöö korraldamine on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas.

(3) Haridusministeeriumi ülesanne on kehalise kasvatuse korraldamine koolides, spordispetsialistide koolitamine ja sporditeaduse arendamine.

(4) Sotsiaalministeeriumi ülesanne on puudega inimeste tervise- ja võistlusspordialaseks tegevuseks soodsate tingimuste loomine ja muude spordiliikumisega seonduvate sotsiaalprobleemide lahendamine.

(5) Kaitseministeeriumi ülesanne on kehalise kasvatuse ja spordi korraldamine kaitsejõududes.

Paragrahv 7. Kultuuriministeeriumi ülesanded spordi riiklikul korraldamisel ning edendamisel

Kultuuriministeeriumi ülesanded spordi riiklikul korraldamisel on:

1) riikliku spordipoliitika aluste väljatöötamine;
2) spordile orienteeritud ühenduste tegevuse toetamine;
3) sporti käsitlevate seaduste ja teiste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
4) spordi riiklike finantseerimis- ja investeerimisprogrammide väljatöötamine ning eraldatud riiklike vahendite ja investeeringute kasutamise sihipärasuse kontrollimine;
5) spordiehitiste ja -koolide registrite pidamine;
6) spordialase teenistusliku järelevalve korraldamine oma valitsemisalas;
7) osalemine rahvusvaheliste riiklike spordialaste esindusorganite töös;
8) muudes seadustes, Vabariigi Valitsuse määrustes ja oma põhimääruses sätestatud spordialaste ülesannete täitmine.

Paragrahv 8. Eesti Spordi Nõukogu

(1) Riigi kehakultuuri- ja sporditöö korraldamise ja spordi edendamisega seotud ülesannete koordineerimiseks ja nõustamiseks moodustatakse Eesti Spordi Nõukogu valitsuskomisjoni staatuses.

(2) Eesti Spordi Nõukogu koosseisu ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Eesti Spordi Nõukogu komplekteeritakse spordi ja muude erialade spetsialistidest, spordiorganisatsioonide, kohalike omavalitsusüksuste liitude ja riigiorganite esindajatest volituste tähtajaga kolm aastat.

Paragrahv 9. Maavalitsuse ülesanded spordi korraldamisel ning edendamisel

(1) Maavalitsuse ülesanded spordi korraldamisel ning edendamisel maakonnas on:

1) riikliku spordipoliitika elluviimine;
2) koostöös kohalike omavalitsustega ettepanekute tegemine spordialaste riiklike finantseerimis- ja investeerimisprogrammide väljatöötamisel;
3) riigi omandis olevate ja maavalitsuse valitsemisel olevate spordiehitiste ning spordiasutuste valdamine, kasutamine ja käsutamine vastavalt riigivara majandamiskavale, mille koostamisse kaasatakse piirkondliku spordiliidu esindajad.

(2) Maavanem korraldab spordiga seotud küsimustes koostööd ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, maakonna kohalike omavalitsuste, koolide ja spordiorganisatsioonidega.

(3) Järelevalvet käesoleva seaduse ja muude spordiliikumist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab maavalitsuse spordiga tegelev struktuuriüksus või vastav teenistuja.

(4) Maavalitsuse spordiga tegeleva struktuuriüksuse juhiks või teenistujaks ei saa olla maakonna, valla või linna spordiorganisatsiooni juht.

(5) Maavalitsuse juurde moodustatakse nõuandva organina kehalise kasvatuse ja spordinõukogu.

Paragrahv 10. Spordi korraldamine vallas ja linnas

(1) Valla või linna ülesanne spordi korraldamisel on tingimuste loomine spordiks (sealhulgas liikumisharrastusteks) võimalikult kõigile erinevate vajadustega elanikegruppidele.

(2) Kohaliku omavalitsuse organitel on kohustus:

1) määrata oma haldusterritooriumil spordiks vajalik maa-ala;
2) toetada oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd;
3) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ja laste suvelaagrites;
4) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele omavalitsusorgani teenistujale;
5) spordiehitise otstarbe muutmisest informeerida maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi.

Paragrahv 11. Spordiorganisatsioonide ülesanded

Spordiorganisatsioonide ülesanded oma liikmete sportliku tegevuse korraldamisel on:

1) spordiehitiste, -seadmete ja -inventari kasutamise võimaldamine;
2) kvalifitseeritud metoodilise ja erialase juhendamise korraldamine ning abi osutamine spordimeditsiinilise kontrolli korraldamisel;
3) spordilaagrite ja -võistluste korraldamine ja neist osavõtu võimaldamine ning ohutuse tagamine;
4) sportlaste abistamine spordivarustuse hankimisel;
5) sportlaste õnnetusjuhtumite vastu kindlustamise korraldamine vastavalt rahvusvahelise spordialaliidu (-föderatsiooni) kehtestatud nõuetele;
6) treenerite, kohtunike ja sporditöötajate täienduskoolituse korraldamine.

3. peatükk

SPORTLANE

Paragrahv 12. Spordiorganisatsiooni liikme kohustused

(1) Spordiorganisatsiooni liige on kohustatud järgima sportlikus tegevuses spordiorganisatsiooni põhikirja nõudeid, täitma rahvusvaheliselt tunnustatud ausa mängu reegleid ning hoiduma vägivalla kasutamisest ja sellele õhutamisest spordivõistlustel.

(2) Sportlasel ei ole lubatud kasutada rahvusvahelise spordialaliidu või võistluste reglemendiga keelustatud meditsiinipreparaate (dopingut).

Paragrahv 13. Spordis osalemise alused

(1) Sportlane võib spordis osaleda kui füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Sportlane võib sõlmida spordiorganisatsiooni või muu ühingu, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või äriühinguga lepingu, milles määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused, mis tulenevad osalemisest sportlikus tegevuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingud kuuluvad registreerimisele vastavas spordialaliidus selle põhikirjas sätestatud korras.

(4) Eesti sportlase üleminek lepingu alusel teiste riikide spordiklubidesse, samuti välisriikide kodanike lepingud Eesti spordiklubidega korraldatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud korda järgides.

4. peatükk

SPORDI FINANTSEERIMINE

Paragrahv 14. Finantseerimise allikad

Spordi finantseerimise allikad on:

1) spordiorganisatsioonide põhikirjalisest tegevusest saadavad rahalised vahendid;
2) eraldised riigieelarvest, sealhulgas hasartmängumaksuna laekuvatest vahenditest vastavalt hasartmängumaksu seadusele (RT I 1995, 95, 1630; 1997, 1, 6; 11, 95; 81, 1364).
3) eraldised valla- või linnaeelarvest;
4) Eesti Kultuurkapitali vahendid vastavalt Eesti Kultuurkapitali seadusele (RT I 1994, 46, 772; 1996, 8, 166; 1997, 37/38, 571) ja spordi finantseerimiseks loodud teiste avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute vahendid;
5) avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute annetused, stipendiumid ja preemiad;
6) annetused füüsilistelt isikutelt.

Paragrahv 15. Riigieelarvest finantseerimise põhimõtted

(1) Riigieelarvest eraldatakse spordile igal aastal summad, mis näidatakse Kultuuriministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kuludes eraldi peatükkidena.

(2) Riigieelarvest finantseeritakse riigi omandis olevaid spordiasutusi.

(3) Riigieelarvest toetatakse:

1) üleriigilise tähtsusega spordiprogramme, sealhulgas tervisespordi-, noortespordi-, tippspordi- ja koolitusprogramme;
2) üleriigilisi ja regionaalseid spordiorganisatsioone;
3) kohalikke omavalitsusi regionaalset või üleriigilist tähtsust omavate spordiehitiste rajamisel ja ekspluateerimisel.

(4) Spordiorganisatsioonil on õigus riigieelarvest eraldatavale toetusele alates teisest tegevusaastast.

(5) Riigieelarvest ministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab vastav minister.

(6) Valla või linna ja eraõiguslike isikute spordikoolidel on õigus saada toetust riigieelarvest vastavalt riigieelarve seaduses (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953) sätestatule.

Paragrahv 16. Valla- või linnaeelarvest finantseerimise põhimõtted

(1) Kõigil kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatel spordikoolidel on õigus saada toetust kohaliku omavalitsuse eelarvest.

(2) Mitme omavalitsusüksuse elanikke teenindavate spordiasutuste ja spordiehitiste finantseerimine määratakse kindlaks omavalitsusorganite vaheliste lepingutega.

(3) Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatel spordiorganisatsioonidel on õigus omavalitsuse rahalisele toetusele alates teisest tegevusaastast.

Paragrahv 17. Riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad

Väljapaistvate sportlike saavutuste eest ning sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

5. peatükk

OSALEMINE RAHVUSVAHELISES SPORDIS

Paragrahv 18. Spordisuhete arendamine

(1) Spordisuhete arendamisel teiste riikide spordiorganisatsioonide, rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste spordialaste ühendustega järgivad spordiorganisatsioonid rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide reglemente ja nende kehtestatud nõudeid, Eesti Vabariigi õigusakte, samuti muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega Eesti Vabariik või rahvusvahelisse spordiühendusse kuuluv Eesti spordiorganisatsioon on võtnud endale kohustusi.

(2) Spordi arendamise üldküsimustes esindavad Eesti Vabariiki riikidevahelistes organisatsioonides Kultuuriministeerium ning oma liikmeid rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides Eesti Spordi Keskliit ja Eesti Olümpiakomitee.

Paragrahv 19. Rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine

(1) Rahvuskoondise osalemisega rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamise õigus on vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu (-föderatsiooni) kuuluval spordialaliidul (-föderatsioonil).

(2) Võistluste korraldaja kohustub täitma rahvusvahelise spordialaliidu kehtestatud nõudeid.

Paragrahv 20. Rahvusvahelistest spordivõistlustest osavõtt

(1) Rahvusvahelistel spordivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus õigus esineda vaid Eesti kodanikel.

(2) Eesti sportlaste esindatus rahvusvahelistel spordivõistlustel toimub vastavalt neid võistlusi korraldavate rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide reglemendile.

(3) Eesti sportlasi rahvusvahelistest spordivõistlustest osa võtma lähetav spordiorganisatsioon kohustub järgima rahvusvahelise spordiorganisatsiooni kehtestatud korda.

6. peatükk

VASTUTUS SPORDIS

Paragrahv 21. Spordiaadete järgimine

Spordiorganisatsioonid, sportlased, treenerid, spordikohtunikud, -arstid ja -töötajad järgivad Euroopa spordieetika koodeksit, seades eesmärgiks ausa mängu (fair play) reeglid, väärika käitumise ning olümpiaideede austamise.

Paragrahv 22. Sportlase ja sporditöötaja vastutus

(1) Ebaväärika käitumise ja spordiaadete eiramise korral kannab sportlane vastutust vastavalt võistlusjuhendile ja oma spordiorganisatsiooni põhikirjale.

(2) Dopingu, s.o farmakoloogiliste ja muude vastava rahvusvahelise spordialaliidu (-föderatsiooni) poolt keelustatud ainete tarvitamine on keelatud. Kui dopingu kasutamine tuvastatakse rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide kehtestatud korras, samuti kui sportlane hoidub tahtlikult dopingukontrollist, toob see temale kaasa tähtajalise võistluskeelu kooskõlas rahvusvahelise spordialaliidu (-föderatsiooni) reglemendiga.

(3) Sporditöötaja vastutus kehtestatakse spordiorganisatsiooni põhikirjaga.

7. peatükk

LÕPPSÄTTED

Paragrahv 23. Muudatused varasemates õigusaktides

(1) Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 1998, 40, 611) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: "9) spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud lepingute alusel makstud tasudelt.";
2) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: "6) isik, kes saab tasu spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud lepingu alusel.";
3) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 lisatakse sõnade "punktides 1-7" järele sõnad "ja 9".

(2) Riiklike elatusrahade seaduses (RT 1993, 15, 256; RT I 1993, 35, 542; 74, 1055; 1994, 23, 384; 24, 397; 51, 855; 72, 1261; 1995, 14, 168; 61, 1027; 68, 1139; 95, 1631; 1996, 22, 437; 45, 849; 86, 1539; 1997, 77, 1309; 81, 1366; 1998, 17, 266) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: "10) sportlasele, kes on rahvusmeeskonna koosseisus spordivõistlustel esinedes saadud vigastuse või sellega seotud haiguse tõttu invaliidistunud - 100 protsenti rahvapensioni määrast.";
2) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: "12) spordis osalemise aastad, kui sportlase osalemine oli vormistatud spordiseaduse paragrahv 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;";
3) paragrahvi 76.1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "3) paragrahvi 23 lõike 1 punktides 1, 5-7, 9 ja 10 ning paragrahvides 24 ja 25 sätestatud pensionilisade maksmiseks."

Riigikogu esimees Toomas SAVI