|
Teise päeva hommik: |
 |
|
Tutvumine Sangaste lossi ja pargiga |
| Oma ringreisu teist päeva alustasime hommikusöögiga Sangaste lossi söögisaalis. Seejärel tutvusime Sangaste lossiga ning pargiga. Sangaste on Eesti üks ilusamaid historitsistlikke losse, ehitatud 1870-80'tel aastatel pseudogooti stiilis punastest tellistest maailmakuulsa põllumajandusteadlase Friedrich von Bergi poolt. Hoone on nii seest kui väljast väga liigendatud. Siseruumidest on uhkeim ja Eestis ainulaadne hulknurkne roidvõlvidega saal, mille lae keskosas asub laternana valgmik. Saali ühe küljega liitub idamaade stiilis rikkaliku dekooriga ruum. Vaatamisväärsed on ka inglise stiilis tumeda lae ja seinapaneelidega söögisaal ning võlvitud trepikoda. Teisel korrusel on vaatamisväärsed tornis asuv võlvitud kabinet koos algsete raamatukappidega, selle ees asuv piljardiruum koobaltmaalingutega kahhelahjuga ning malmvõredega trepikoda. Ompärane on ka Sangaste lossi torni lahtine tuudorstiilis võlviga kangialune, kus saab ühest nurgast teise sosistada. Mõis oli pikka aega von Bergide suguvõsa käes kuni 1939. aastani. Praegu on loss valla käes ja selles asub hotell, peakorruse ruumides suviti ka restoran. Lisaks lossile tegime väikese ringkäigu selle taga asuvas pargis tiigi kaldal ning kärvalhoonete vahel. Mitmed kõrvalhooned on ehitatud lossiga samas stiilis; nt gooti stiilis tallikompleks meenutab oma nurgatornidega keskaegset kastell-linnust. |
 |
|
Sangastelt suundusime Valga suunas ning võtsime sihtkohaks Hummuli mõisa. Teel läbisime Laatre, Tõlliste ja Sooru ajaloolised mõisakeskused, milles säilinud üksikuid hooneid ja ka parke nägime bussist põgusalt. |
|
Esimene peatus: Hummuli mõis Valga lähedal |
| Esimese peatuse tegime teisel päeval Hummulis, kus vaatasime väljast põgusalt 19. sajandi keskpaigast pärinevat historitsistlikku mõisahoonet. Punastest tellistest nurgatorniga hoones asub praegu kohalik kool; veidi on hoonet ka ümber ehitatud. Kõrvalhooned on mõisal suurel osal kas hävinud või ümber ehitatud; säilinud on peahoone taga asuv park. |
 |
| Hummulist suundusime läbi Tõrva linna Helmesse. Bussiaknast nägime tee lähedusse jäävad Roobe mõisaparki, kus asunud tagasihoidlikud hooned on küll kahjuks pea täielikult hävinud. Samuti nägime Tõrva kesklinnas asuvat ajaloolist kõrtsihoonet, millest on sealne linn alguse saanud ja mis on viimastel aastatel kenasti restaureeritud. |
|
Teine peatus: Helme |
| Tõrva lähedal Helmes on ajaloo vältel asetsenud nii linnus kui ka mõis. Helme ordulinnus, asetseb Viljandisse kulgenus ajaloolise maantee ääres kõrge neemiku tipus. Piklikm neeniku piirjooni järjendanud linnus ehitati algsel kujul 14. sajandil, täiustati aga 15.-16. sajandil. Linnus hävis 17. sajandil Põhjasõja ajal ning sellest on järel vaid vähesed varemed. Linnusest põhja pool asub teine neemik, mille all asuvad Helme koopad; sealt ida pool aga allikas. Uuem mõisakeskus rajati 18. sajandil linnusest ida poole. Sellest on säilinud ühekorruseline hilisbarokne peahoone, mis on ehitatud arvatavasti 1780tel aastatel ning tänaseks nii seest kui väljast paljus ümber ehitatud. Meie oma mõisatuuriga uueaegses mõisakeskuses ei peatunud; põhjalikumalt käisime linnusevaremetes; samuti linnusest põhjal pool asuvas koopas ja allika juures. |
 |
| Sealt siirdusime Taagepera suunas. |
|
Kolmas peatus: Taagepera Läti piiri lähedal |
| Taagepera mõisa peahoone on Eesti suurejoonelisim ning esinduslikum juudendstiilis loss, mis valmis 1912. 1-3-korruselise liigendatud kivihoone ühes nurgas asub 40 meetri kõrgune ümartorn, samuti muid tornikesi ja kaunistusi. Algselt kattis kogu hoonet kiltkivikatus. Peahoonega samal ajal ning samas stiilis on rajatud kaks väravaehitist. Sama arhitekti Otta Wildau projekteeritud oli suhteliselt lähedal Põhja-Lätis Veckarkis asuv mõisahoone, mis on kahjuks aga varemetes. Mõis oli 19. sajandi algusest kuni 1919. aastani von Strykide valduses. Praegu asub hoones haigla; lisatud on ka uusi ehitisi. Taageperal vaatasime lossisarnast peahoonet põgusalt väljast ning imetlesime kiltkivikatusega väravaehitist. |
 |
| Taageperalt suundusime loodesse Õisu mõisa suunas. Tee äärde jäi meile kõigepealt Vanamõisa kompleks, millest on säilinud vaid varemeteks muutunud ait; seejärel aga Karksi-Nuia linn, kus nautisime kauneid vaateid sealse ordulinnuse varemetele. Karksi mõis jäi meie teelt veidi kõrvale, sellest nägime vaid osa parki. |
|
Neljas peatus: Õisu mõis |
| Viljandimaal Õisu mõis on üks stiilsemaid mõisakomplekse Lõuna-Eestis. Mõisa ühekorruseline peahoone rajati baroksena 18. sajandi keskpaigas, ehitati ümber aga 19. sajandi algul. Peahoone trepil asub kaks marmorkuju. Peahoone vastas asuvad kaarjad ait ning tall-tõllakuur 18. sajandist, mis moodustavad koos peahoonega sümmeetrilise kompleksi. Peahoone taga asub suur park, mis laskub terrassidena alla Õisu järve suunas. Mõis kuulus mitu sajandit kuni 1920. aastani von Sieversite suguvõsale. Praegu asub kompleksis põllumajandustehnikum. Õisule suundusime me mööda ajaloolist pikka sihiteed. Mõisas jalutasime mõisahoonet ümbritsevas pargis, vaadates hooneid, marmorkujusid, parki ning peahoone taga asuvat kaunist terrassidega aeda. |
 |
|
Õisult suundusime põhja poole Viljandi suunas, tehes järgmise peatuse tee äärde jäävas Loodi mõisas. |
|
Viies peatus: Loodi mõis |
| Loodi mõisa tagasihoidlik puidust ühekorruseline peahoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi keskpaigas. Peahoone taga asub regulaarne prantsuse park koos ürgoru pervele laskuvate terrassidega. Mõis kuulus sajandeid von Bockide suguvõsale. Praegu on peahoone mitmeti ümber ehitatud ja algse väliskuju kaotanud; viimased aastad on ta seisnud tühjalt; samuti on ka park metsistunud. Loodil vaatasime põgusalt peahoonet ning selle taga asuvat regulaarset prantsuse parki, mis on kujundatud terrassidena. |
|
Edasi suundusime kirdesse Heimtali mõisa. |
|
Kuues peatus: Heimtali |
| Viljandi lähedal Heimtali mõisakompleks asub Raudna jõe ürgoru pervel. Pseudorenessanss-stiilis peahoone on ehitatud 1850tel aastatel ning koosneb kahekorruselisest lameda katusega keskosast ning tiibadest. Peahoonele lisanduvad mitmed huvitavad kõrvalhooned selle läheduses asub ringtall (tegelikult kas 12- või 16-nurkne sisehooviga ehitis), mis on kahjuks osalt varemetes. Veidi eemal ürgoru pervel asub pseudogooti stiilis juustukoda, mis oma nurgatornikestega meenutab keskaegset linnust. Mõisakompleks oli pikka aega von Sieversite perekonna valduses, mil ta ehitati ka esinduslikumalt välja. Praegu asub peahoones kohalik kool, juustukoda on aga restaureeritud ürituste pidamise kohaks. Heimtalil vaatasime stiilset peahoonet, ringtalli, juustukoda jm kompleksi hooneid 20 minuti jooksul. |
 |
| Seejärel sõime restaureeritud juustukojas mida rahvasuus ka ekslikult viinaköögiks on kutsutud lõunat. |
 |
| Heimtali mõisast suundusime mööda väikeseid teid Viljandi ringteele ja võtsime suuna Olustverele. Kohas, kus ringtee vana teega kokku läheb, silmitsesime bussiaknast eemalt teispool Karula ürgorgu asuvat Karula mõisakompleksi. Enne Olustveret keerasime kaasaegselt Tallinn-Viljandi maanteelt taas ajaloolisele teesihile, möödudes eemalt väiksest Jaska mõisakompleksist, mille väikest puidust peahoone saime bussiaknast eemalt silmitseda. |
|
Seitsmes peatus: Olustvere mõis Suure-Jaani lähedal |
| Olustvere mõisa peahoone on stiilne kahekorruseline inglise stiilis psedorenessansshoone, valminud 1903. aastal. 20. sajandi algusest. Peahoonele lisandub park ja stiilne kõrvalhoonete kompleks, enamik neist on ehitatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Mõis oli pikka aega von Fersenite perekonna valduses, seejärel asusid seal põllumajanduslikud õppeasutused. Nii mõisa peahoone, park kui ka enamik kõrvalhooneid on säilinud algsel kujul. Peahoone on kaasajal kasutusel ürituste pidamise kohana ja turismi eesmärgil (sh I-punkt). Mõisa mitmed esindusruumid on säilitanud algse sisekujunduse. Säilinud on ka kolm alleed: esimene suundub Viljandi suunas, teine Tallinna suunas ja kolmas viib Olustvere raudteejaama. Olustveres tutvusime peahoone esimese korruse esindusruumidega, misjärel tegime väikese jalutuskäigu pargis, vaadates muuhulgas kõrvalhooneid ning tiikide saari ühendavaid malmsildu. Bussiga sõitsime ka mööda ajaloolisi alleesid Olustverele sisse ja sealt välja. |
 
 |
| Olustverest suundusime läbi Suure-Jaani kirdesse, mille lähedal asuvas Lahmuse mõisas tegime järgmise peatuse. |
|
Kaheksas peatus: Lahmuse mõis Suure-Jaani lähedal |
| Lahmuse paisjärve kõrgel läänekaldal asuv Lahmuse mõis on stiilne 19. sajandi keskpaigas ehitatud klassitsistlik kompleks. Otstest ühekorruseline ning keskelt kahekorruseline kivist peahoone on küll suhteliselt lihtsa välimusega, kuid meeldiva üldmulje annab kogu kompleks: peahoone vastas üle ringtee asetsev valitsejamaja ning kahel pool ringi, peahoone suhtes sümmeetriliselt paiknevad kaaristuga aidad. Majanduskompleks asus peahoonest kirde pool. Lahmusel tegime lühipeatuse, tutvudes peahoone, selle ees asuva ansambli ning lähiümbrusega. |
 |
| Lahmuselt suundusime teise päeva pikimale reisile: nimelt suundusime põhja, läbides algul Vändra, seejärel aga Kergu ja Kaisma ning kaasaegse Järvakandi alevi. Meie järgmiseks sihtkohaks olid Järvakandi mõisa varemed. Tee äärde jäid Uue- ja Vana-Vändra mõisasüdamed, kus on enamik hooneid kaasajal küll hävinud, kuid vähesest säilinust saime bussiaknast siiski ülevaate. Enne Järvakanti jõudmist jäi tee äärde ka Kaisma mõisakeskus, kus on ka mitmeid ajaloolisi hooneid säilinud; ka sellest saime põgusa ülevaate. |
|
Üheksas peatus: Järvakandi mõisa varemed Rapla lähedal |
| Järvakandi mõis oli omal ajal Põhja-Eesti üks esinduslikumaid klassitsistlikke ansambleid. Kahekorruseline peahoone, mille keskosa kaunistas sammasportikus, valmis 1820tel aastatel, kui mõis oli von der Staali valdustes. Portikuse frontooni kaunistas tekst "Saxa te loquntuur" (kivid Sulle kõnelegu). Kõrvalhooned olid mõisas tagasihoidlikumad, kuid eriliselt esinduslik oli park ning sihiteede süsteem peahoone keskteljele suunduv tee on 3 km pikk, selle risti mõisa eest läbi suunduv sihitee aga 9 km pikk sirge. Mõisakompleks põletati 1905. aasta mässu ajal, misjärel seda enam ei taastatud. Peahoone varemed lagunesid ja kasvasid võssa, praegu on selle müüridest võsa sees alles ca 60%. Park on võsastunud ja metsistunud. |
| Järvakandil jalutasime mõisa peahoone võssakasvanud varemete taha, üritades varisenud ning võsskasvanud varemete asemel kujutada ette kunagist esinduslikku klassitsistlikku kahekorruseliselist hoonet. Samuti imetlesime pikkade sihiteede võrku ja kõike muud, mis on kunagi olnud väga luksuslik, aga kaasajal oma suursugususe täielikult kaotanud ja hääbunud |
 |
| Järvakandi mõisast lahkusime peahoone keskteljelt lähtuvat vana pikka sihiteed mööda, mis suundus Järvakandi mõisa tuuliku juurde. Seal jõudsime tagasi kaasaegsele Järvakandi-Rapla maanteele, mida mööda liikusime edasi põhja poole Raikküla suunas. |
|
Kümnes peatus: Raikküla mõis Rapla lähedal |
| Raikküla mõis oli üks esinduslikumaid klassitsistlikke ansambleid Eestis. 18. sajandi lõpul ehitatud kahekorruseline barokne kivihoone ehitati 1820tel aastatel ümber esinduslikuks klassitsistlikuks hooneks; fassaadi keskosale lisati võimas sammasportikus. Eriliselt kaunid olid siseruumide klassitsistlikud kujundused. Viimase suurejoonelise ümberehitamise ajal 1820tel aastatel oli Raikküla mõis von der Staalide omaduses; hiljem oli mõis Cancrinide ja veel hiljem pikalt von Keyserlingide perekonna valduses. Peale Teist maailmasõda asus hoones kool, kuid peale tulekahju jäi hoone laokile ja muutus peaaegu varemeteks. 1980tel alanud taastamistööd jäid pooleli praegu on esinduslikust hoonest alles vaid karp koos uute lagede ja katustega; interjöörid on 99% hävinud. Hiljuti siirdus hoone eravaldusse, kuid seni on ta seisund endine. Raikkülas imetlesime küllalt halvas seisus olevat hoonet põgusalt selle fassaadiküljelt. |
|
>>Postimees<< Võtame näiteks Raikküla mõisa: kuigi ta on tühi ja kõle ning aknaid pole ees, on see koht maagiline. Raikküla on muidugi ka väga vana, juba Läti Hendrik kirjutab, et seal peeti rahvakogunemisi. Nähtavasti on see algusest peale olnud tugeva energiaga paik. << |
 |
| Seejärel liikusime läbi Rapla, võttes seal suuna läände Varbola poole. |
 |
|
Üheteistkümnes peatus: Varbola linnus Raplast läänes |
| Oma reisi lõpul külastasime veel Varbola linnust, mis asub Raplast läänes. |
 |
| Seejärel suundusime Vardi mõisa läheduses Pärnu-Tallinna maanteele ning võtsime suuna Tallinna poole. |
 |
| Tallinna jõudsime hilisõhtul, olles kokku läbinud 801 km, sellest esimesel päeval 482 ja teisel päeval 319 ning tudma õppinud suure osa oma kodumaast ja selle ajaloost |
 |
| Reisikirjelduse koostas ja reisi sisuline organiseerija: Valdo Praust |
|
TNX |