Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

"EKSPRES TREN TUR KARTI" nereden alabilirim?
= Kust ma saan osta "Kogu Türgi rongide kuupileti"?

KLM E-TICKET 27 OCT
Tallinn 07:05 > Amsterdam 08:45
Amsterdam 12:00 > Istanbul 16:20

Tallinna lennujaam

Võtsin 3 palgata puhkepäeva enne korralist puhkust, et enne külma Araratil jõuaks käia. Kella 5eksTallinna lennujaama tõid sugulased mind oma autoga. Nende pool olin ka öömajal, kuna rongide ja bussidega ei ole võimalik enne kella 8t lennujaama jõuda. Sinna jäi ka osa varustust (pleiermakk jms). Pakkisin koti tihedamaks.
"Check-inis aitas pardapileti saamiseks passi näitamiseks. Olin ostnud e-pileti. Turvavärava ees tuli ka saapad ja rihm üle anda. Osama on palju töökohti loonud. Ooteruumis oli ainsad tasuta arvutid, mida ma oma reisil nägin. Hiire asemel oli raudmuna ja 2 klahvi. Mõni reisija ei saanudki hakkama.
Minu küsimustele Kurdimaa kaljujoonistest oli keegi nii räigelt vastanud, et Thorntree on küsimuse koos eelnevate vastustega kustutanud. Türgi ja Iraagi piiril on lahvatamas sõda. Kurdi Tööpartei PKK käib sealt tapmas Türgi noorsõdureid. Kui mina oma reisiks võrgust tarkust kogusin, oskas üks Iraagi äkker Burak Sansal'i Türgit tutvustava lehe põhja lasta jne.
Viimaks kutsutigi "AERULENNULE Amsterdami"(< English: airflight).
Lennuk oli üsna väike, aga täis. Värv koorus tiibadelt, kuid õnneks need ei lehvinud nagu ühel noorepõlve Moskva -Samara töölennul. Kaks valgepäist neiut esinesid turvavööde, hapnikumaskide ja päästevestidega. Meeskonna jutt oli peaaegu arusaadav. Lihtsalt raske oli tabada seda hetke, millal hollandi keel vahetus kärisevas - ragisevas murdes inglise keele vastu. Sõitsime pilvede nagu hangede kohal tõusva päikese eest pakku. Sirvisin lennufirma ajakirja - põhiliselt kaarte. Toit oli jube: valge veniva hapuka täidisega "burgerid". Lõbus vene matkaseltskond timmis aga konjakit, kuigi vedelikke ei tohtinud lennukisse viia. Pakkusid mullegi, aga keeldusin. Kui Hollandis maandusime, siis hakkasid meeletult plaksutama. Lennukist bussiga jaama sõites nägin kellegi lipikuga kohvrit lennuraja kõrval äärekividel vedelemas. Hea, et ma külma ilma pärast kõik soojad riided selga olin pannud. Mine isahane tea?!

Amsterdami lennujaam 10:20

Amsterdami lennujaama töölised on erinevalt stjuuardessidest enamasti tõmmud. Vähemalt prantslase värvi. Isegi turvaväravates. Küll neil moslemi terroristidel on lihtne nende hulka peituda. Jaa...
Arvutit sai kasutada kuidagi krediitkaardi abil, aga ei hakanud katsetama. Lesin lamamistoolis. Minu kõrval lesib vahemerelist värvi naisterahvas. Tema väike tütar püüab ägeda köhimisega ema tähelepanu võita. Minu kõrval lehte lugenud jänki kardab nakkavat bronhiiti. Üritan teda rahustada. Pakikäruga sõitnud plika saabki viimaks ema koha endale ja unustab köhida. Jänki sõidab Sudaan'i Hartum'i ning Darfur'i ÜRO asju ajama, aga tema teadmised ajaloost ja maateadusest on masendavad. Ehk asendab neid mitmekülgne kogemus. Paistab, et ta on viibinud tööl ja reisil peaaegu kõigis Aafrika riikides ja mujalgi - sealhulgas Türgis, kuigi ta ei suuda kaardilt leida ei Kapadokia't ega muid kohti, kus ta on reisinud. Küll aga tunneb ta kaardi tingmärke. Tema lemmikpaik oli Praha, kuna see on ikka veel elav pealinn ja seal on säilinud nii palju vanu VENE ehitisi !? Mina jäin neist küll ilma, kuigi reisijuht oli Olev Remsu ise ja ka Praha giid Joonatan tundus igati tasemel. Rääkis eesti keelt ja mängis vilepilli.
ÜRO mees läheb oma lennule. Jätab sõbralikult hüvasti. Noorepoolne paarike küsib, kas koht on vaba. Räägivad hispaania keeles, aga naine on kohatult blond. Lõpuks teebki juttu. Nägid mu kilekotis Türgi kaarti. Sõidavad sama lennuga nädalaks Istanbuli. Naine on Poolast - mees Itaaliast, aga elavad Iirimaal. Saan jälle eputada oma mõningase hispaania ja poola keele oskusega. Naine on sillas : "Näed! Tema räägib poola keeles, kuigi nende keel on meie keeltest täiesti erinev. Aga sina ei taha kuidagi õppida.". Noh ma ütlesin, et poola keel on ju raske ning isegi türgi keel on sarnasem. Mispeale itaallane ütles, et kui naine õpib selgeks türgi keele, siis hakkab tema poola keelt õppima.
Turvaväravais kordus kõik nagu Tallinnas. Üks noorpaar jäi ootesaalis minu EMT kilekotti silmitsema. Siis hakkas peremees Õhtulehte lugema.
Lennukiaknast nägi (vist) Austria mägesid. See lennuk oli suurem. Ka toit oli pisut parem, kuigi hollandi noored pirtsutasid hapuka salati pärast. Lennu krooniks oli imetlusväärne tumedajuukseline näitsik - reisisaatja, kes suutis IGAÜHEGA sundimatult suhelda, nagu oleks kõik need hollandi vanakesed ja mossis noored tema oma pereliikmed. "Kas tõesti salat ei maitse? Kuidas sa end tunned? Kas kõik on korras?" Ning mutid ja vuntsidega vanamehed vastasid sama rõõmsalt.

Istanbuli lennujaam = Atatürk Havaalanı

Eesti noored ei tõtanud lennukist väljuma. Mina kah. Panin ette kõik formaalsused koos läbida, et poleks mitut korda seletamist.
Viisasaba oli meeletu. Üks hollandi pere oli lastele lisaks ka oma kodumasinad kaasa lohistanud. Ei taipa, kuidas need lennukisse lubati. Lõpuks sai igaüks 10 euro eest ühe kuulise mitmekordse türgi viisa, aga kogu Tallinnast Istanbuli tuleva pagasi olid lendavad hollandlased kuu peale lennutanud. Ei aidanud otsimine ega ootamine. Türgi neiud aitasid täita kadunud pagasi registreerimislehe, andsid võrguaadressi ja telefoninumbri ning mingi KLM sooduskaardi "Please accept our appologies ...", millega saaksl 25 eurot hinnaalandust 2008. aasta 1.augustini. Tore nali muidugi. Teised olid tulnud ainult nädalaks Istanbuli ja ootavad vist vahetusriideid oma puhkuse lõpuni.
Mina avastasin viisat ja lennupiletit võrreldes ehmatusega, et pean Türgis konutama mõned tunnid rohkem kui 30 päeva. Ükski ametnik ei osanud kah seletada, kuidas toimida.
Vahetasin lennujaamas ainult 100 USA taalert. Ei teadnud, kui vilets see kurss on, aga sõiduraha oli vaja. Pärast nägin, et lennujaamas oli olnud linna parim vahetuskurss. 1 $ = 1,88 ytl. Sirkeci jaama juures oli 1 $ = 1,66 ytl. Enamasti saab raudteeejaamades vahetada raha või maksta pangakaardiga. Seal vahetasin ainult 40 eurot. Muuseas 100 ytl = 888.96 eek ja 100 eek = 11,25 ytl. Segadusse ajab see, et uut 1 liira (türkce: yeni türk lirası) paberit või münti nimetab rahvas vana vääringu järgi "bir milyon" ja 0,25 liirast uut 25 krossi (yeni kuruş) münti nimetatakse "iki yüz elli", mis tähendab 250.

Istanbuli metro, tramvai, Sirkeci (raudteejaam), vapur, Eminönü, Bosporuse väin ja Haydarpaşa (raudteejaam)

Atatürk Havalimanı lennujaama trepist alla tunnelisse
> Havaalanı lõppeatusest (Englis: light rail =) metro'ga Zeytinburnu peatusse
> Zeytinburnu tramvai lõppeatusest samas suunas edasi Sirkeci peatusse otse raudteejaama ees
> Sirkeci raudteejaamast jala tramvai teed pidi Eminönü sadamasse ja üle silla Karaköy sadamasse. Saab ka tramvaiga.
> Karaköy sadamast vapur laevaga Aasia poolele üle Bosporuse väina Haydarpaşa raudteejaama.

Sirkeci jaama jõuab vähem kui tunniga. Ühistransport öösel ei sõida. Viimane metro rong peaks väljuma lennujaama juurest pool üks öösel. Nii metro, tramvai kui vapur'i ühe otsa piletmünt maksab 1.3 liirat.
Kui metro rong maa peale tõusis, siis jättis Istanbul endast esmalt mulje kui tavalisest küngastest ja jõgedest lõhutud Lõuna-Korea linnast, kus igal pool käib meeleheitlik ehitus ja ettevõtlus. Teisalt oli ta Koreast siiski räpasem ja rohked pisimošeed, putkandus, kõike mattev tubakasuits meenutas ka Hiina uiguurimaad. Datlipalmid, lilled ja muu haljastus tuletab meele Kanton'it ehk Guangzhou'd. Ent noored oma veidrate soengute ja hilpudega näevad välja nagu hipid või modid Prahas ehk Jaapanis. Paljud värvivad ka juukseid nagu riisipulkade riikides. Seejuures suitsetavad nii mehed kui naised, kui nad pole just karskelt rätitatud. Päris mustas kogu keha ja nägu katvas ürbis naisi oli vaid üksikuid raudteejaamas. Ainult silmad ja käelabad paistsid. Needki võisid pärined kaugemailt ääremaadelt. Palju naeratatakse. Mossitajaid pole näha. Jalakäigusillal lapselast jalutav vanatoi kohtas sõpra. Lähvad kohe käperdama. Hoiab kätt õlal. Teisega mudib sõbra kõrva jne. Üldse kallistatakse ja musitatakse palju.
"EKSPRES TREN TUR KARTI" müüdi jaama piletikassas. Sealt sain kohe ka esimese pileti - öisele Ankara rongile. Vahetasin pisut raha ja sõin 7,5 ytl eest kebabi hapupiimaga aimamata, et mujal saab kebabikõhutäie ühe - kahe liira eest. Juba siis tundus nii toit kui linnaliiklus Tallinnast kallim olema. Oleksin pea tühjade kätega minema hakanud, aga minu lauas einestanud türklane, kellega olime süües mõned sõnad vahetanud näitas, et olin jätnud laua alla oma kogu varanduse - kilekoti Türgi kaardi ja reisikavaga. Sirkeci jaama ümbrus oli uhkeid välkusid täis.
Euroopa poole rongide Sirkeci jaamas öeldi, et Aasia poole Haydarpaşa raudteejaama läheb lodi Eminönü sadamast. Tegelikult tuli veel jalutada üle Kuldsarve silla Karaköy sadama õõtsuvale kaile, aga inimesed andsid nõu lahkesti. Sain oma algelise türgi keelega hakkama. Eminönu's müüdi tänavale laotatud nänni nagu ka Zeytinburnu peatuse treppidel. See meenutas täiesti koraldamata tänavakaubandust Hiinas. Ei hakanud hindu pärima. Polnud mingit mõtet lisa nodi kilekotiga kaasa vedada ja Tallinna hindu ei tea ma kah.
Sillal õngitseti kala. Praekala, kaheksajalgu ja muid mere elajaid sai osta ka Eminönu sadama ja silla vahel õõtsuvailt suitsevailt ning lambikestega valgustatud idamaise ilmega praelaevadelt. Tänavail küpsetati kastaneid nagu Hiinas, Koreas, Kasahstanis. Pimedaks läks küll juba kella kuue paiku, aga linnad ongi kenamad öösiti.
Kõikjal on valge kuu ja tähega punalipud, Mustafa Kemal Atatürgi pildid ja rinnakujud. Linnas on ka palju läänestamise aegseid lopsakalt kaunistatud "Jugendstil" hooneid, mis meenutasid minu võhikusilmale nii läänestamisega seotud Jaapani "Meiji"t kui Stalini V"Empire" laadis ehitisi, kui laenata Jüri Kuuskemaa väljendeid.

Ilus oli ka meresõit kaunisse Haydarpaşa jaama. Mässisin salli tuule kaitseks kõvasti kaela ümber. Rahvast on vähe. Istuvad jubedalt kääksuva uksega ootesaalis. Kes nunnutab kodutut kassipoega, kes püüab teda vorstiga jalust eemale ukse taha meelitada. Mina kirjutan päevikut. Mõni vana naine räägib enda ette kõva häälega. Töölised pesevad voolikute ja harjadega väljast poolt ronge. Jaamas on 0,75 ytl wc, lokantası = resto, pangaautomaadid, Telekom'i internetiautomaat, kust saab kaardiga ka helistada ja mingi İnternet Pilet Reservasiyon Makinası, millest noored trükivad välja pileteid.
Tegin väikese äreva jalutuskäigu ka ümbritsevaile tänavaile. Käisin üle silla ja mingi mäe. Nägin noori ja sõdureid. Keegi oli ohutulede välkudes parkinud mäenõlvale keelualasse nagu vahvamad vennad Tallinnas. - Noorepõlves liikluseksamile minnes nägime nimelt kangelast, kes jättis ohutuledega auto Pirita ristile punase foori taha seisma ja läks siis putkast ajalehte ostma. Lukustatud pühakoja ukse ees palvetas noor mees. Nurga taga oli veekraan aheldatud joogikruusiga. Pühamu kõrvale pimedate lettide varju oli keegi sättinud ennast magama.
Rong oli moodis - kliimaseadmete, elektroonika ja automaatustega. Pulman iste on nagu lennukis. Jaapani rongides sai neid pedaali vajutusega ümber pöörata nii, et neli vastastikust istet moodustasid mõnusa magamisaseme. Türgis seda võimalust ei leidnudki. Klaasist pakiriiulid olid puhtad erinevalt Eesti rongidest. Ainult kükkpeldik haises. Paberit asendab veekann ja kraan. Vaguni teises otsas oli europiidne wc prilllaua kattepaberitega ja puha. Rong oli soe. Parandas kodust kaasa saadud külmetust.