Bilet nekadar?
= Kui palju maksab pilet?

Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Fatih ekspresi
Istanbul 23:30 laupäeval 27. oktoobril 2007
> Ankara 08:45 pühapäeval 28. oktoobril 2007

Fatih ekspresi rong

Ärkan. Aknast paistab kuiv kõnnumaa, muredad savimäed, PALJU harakaid. Silmi lahti teha on valus. Võib-olla kergest palavikust. Raudtee ääres on prahti ja maad katavad mingid heledad peo suurused ümmargused viljad. ... üksikud lambakarjad, mõned eeslid.
Rongis on päris palju heledaid sinisilmseid türklasi. Mõned küsisid minult türgi keeles nõu. Riik on vist rahvast palju ette jõudnud. Ukse kõrval on "Kapı açma button" = "Ukse avamise nupp", aga ometi ei saada aru, kuidas uks avaneb. Rong peatus veel Früügia pealinna Gordion'i ligi Polatlı linnas enne kui Ankara'sse jõudis.

Ankara kalesi kindlus

Vanalinna viib tänav otse raudteejaama uksest, mis jookseb raudteega risti üle ringtee, mille keskel uhkeldab hetiidi sfinksi kuju. Tänav möödub lõbustuspargist, bussipargist, kultuurimajast, kaubanduskeskustest ... ületab autotunneli ja kaubatänava, kuni tõuseb Galaatia keltide laavakindluse väravaini. Kindluses elatakse lehtlaga mägimajades nagu muiste. Jälle meenuvad Suwon, Nagan Eubseong ja mõned teised Korea mägilinnad. Aga siin on mošeed ja veekraanid. Ostan värava tagant 1,5 ytl eest pool kilo mandarine ja 0,75 ytl eest topsi airani = hapupiima. Vanamehed ootavad, et neid kombekohaselt tervitaksin. Naised tervitusele ei vasta, kuid juhatavad lahkelt teed. Hakkan teise otsa väravat uurima, kui poisike viipab : "Ankara kindlus on ikka sealpool". Ootab vist tasu. Annan mandarini ja pääsen. Kindlus on korduvalt "taastatud". Kohendajad on juba muiste müürikivideks kasutanud kadunud rahvaste loomingut. Peaasi, et see küllalt kandiline oleks. Viimased müürsepad on paiganud varemeid tsemendiga. Isegi vuugijooni on vedanud. Liibukates põhjalased mängivad kindluses maastikumängu. Muuseumi asukoha kohta ei taha kosta midagi. Ankara ülalinna "Toomkindlusest" paistavad ümbritsevad katused. Müür jookseb veel kaugele mäenõlva mööda. Ülalinna ümmargune treppidega siseõu on kenasti taastatud. Mingi mees peletab poegadega müüriharjalt tuvisid. Mõnes pimedamas sopis on lõhna ja nirede järgi otsustades käidud päris hiljuti. Kindluse tagaosa sepisväravad on lukus. Lähen tagasi väravat uurima. Sise ja välisvärava vahel on päris kena võõrastemaja. Vanapärased võõrastemajad on ka otse linnavärava taga. Rahvariides eided tassivad turjal vaipu. Välimisel väraval on olnud alla lastav võre. Asun muuseumi otsima. Lõpuks juhatab üks poisike mind tagasi trepist alla viipab muuseumi suuna ja küsib 5 ytl. Annan tasku jäänud mündid. Ega talgi midagi teha polnud kui sõprade juurde üles tagasi kõmpida. Bastionitaoliste eenditega linnamüür mõjub võimsalt ka väljastpoolt. Muuseumi tänavaristil on uhke vaiba ja vanakraamipood. Vaibad on välisseinale riputatud. Uksest kiiskab vastu vanavara.

Anadolu Medeniyetleri Müzesi = Museum of Anatolian Civilizations - muinasanatoolia pärandi muuseum

pilet 10 ytl
avatud 8:30 - 17: 00

Leiukohtade loetelus oli: Karain, Catalhöyük, Hacilar, Canhasan, Beyce Sultan, Alacahoyuk, Alacahoyuk, Kultepe, Acemhoyuk, Bogazkoy Gordion, Pazarli, Altintepe, Adilcevaz ja Patnos; Yarımburgaz = vanapaleoliitikumi koobas Traakias Istanbulist läänes, Öküzini keskpaleoliitikumi koobas 1.5 km Antalya Karain'ist kirdes, Üçağızlı = hilispaleoliitikumi lubjakivikoobas Asi jõe deltast lõunas Meydan'i külast 1 km kaugusel 18 m merepinnast kõrgemal, Canhasan = Anatoolia tähtsaim vaseaja keskus Tuzgölü hiigelsuurest soolajärvest lõunas Konya ja Çukurova vahel, Kanish = Assüüria kaupmeeste alllinnaga ja Hetiidi ülikkonnaga linnus Kayseri juures Kültepe lähedal, kust pärineb vanim Väike-Aasia savitahvlite arhiiv; Niğde' maakonna Acemhöyük, Yozgat'i maakonna Alişar, Çorum'i maakonna Boğazköy = vanimad hetiite käsitlevad kirjutised, Urartu linn Kayalidere Muş'i lähedal Van'i raudteel,

Muuseum on muidugi võimas. Juba hoov on täis muinaskujusid, raidkirju, jäljendeid, hiidanumaid ja reisirühmi. Mõned hatti pronkshärjad ja taevapõdrad on ka klaasi taga. Värava ees eputab suur rooma kotkas, mäenõlval hiiglaslik hetiidi kõuejumal. Ukse kõrval on muinasasulate kaart. Ukse taga baari kõrvalt võib osta kõiksugu kaarte, raamatuid ja muud ninni-nänni. Saksa rühmajuht soovitab raamatut, mida mujal ei müüdavat. Mina joon teed ja puhkan jalgu. Baari taga algab Urartu väljapanek. Süvenen Urartu kiilkirja lisaks tarvitatud jooniskirja hieroglüüfe seletavasse kirjutisse, kui minu juurde astub vanem naine Bostonist ja küsib, kuidas tuleb hääldada sõna "Phrygia". Pakun oma arvamuse, aga lisan, et Inglise keel pole mu emakeel, et olen Eestist. Tema on rõõmsalt üllatunud, kutsub mu oma mehe juurde kes puhkab jalga hilishetiidi saalis. Mees on rootslane. Nad olla käinud Saaremaal ja viimasel laulupeol Tallinnas. Kirusid oma valitsust Iraagi sõja pärast hirmus, et järgmiseks võidakse rünnata Iraani. Eesti sõjaväe osalus Iraagis tuli neile väikse üllatusena. Naine lootis, et olukord laheneb kuidagi. Ükski Islamiriik ju okupeeritud Iraagi valitsusele abivägesid pole saatnud. Türklasi, kui eelmisi okupante ei oodata sinna ammugi, kuigi nad on tegevad Iraagi ehitustel. Ameeriklased kiitsid ka türgi võimsalt arenevat majandust. See oli mullegi silma hakanud. Llipud ja Atatürgi pildid olla seintele riputatud homse riigipüha pärast.

Läksin Urartu värgi juure tagasi, aga taipasin, et muistised on pandud ajalisse järjestusse ja teekond läheb ukse juurest paremale: vanema kiviaja koobaste pihukirved, noorem savieelne kiviaeg, neoliitiline revolutsioon: savinõude, maaharimise, loomakasvatuse ja kivilihvimise algus.

Siitpeale jätkus väljapanek juba tõeliste tsivilisatsioonidega:

hatti'de Catalhöyük = 9000 aastane linn on vanimaid maailmas,
millest oli taastatud üks härjapeade ja leopardikujutisega pühamu;
Alacalhöyük = eneoliitikumi (ka halkoliitikumi ehk vaseaja), varapronksiaja, hattide ja hetiitide linn
kuulsa reljeefidega ehitud sfinksiväravaga;
Hacilar Höyük < 8500 e.k jne.
Järgnevad assüüria kaubalinnade, hetiitide, früügia ja urartu muistised.
Alumisel korrusel on Ankarast leitud muistised - Kybele kujud, seinatäis münte: sealhulgas hellenistlikust Kilikia'st, Bithynia'st ja mujalt.

Mulle meeldisid eriti hilishetiidi = luvi keelsete kirjadega kaunistatud kujud ja reljeefid ning üks früügia maalingutega sein Alacalhöyük'ist , mis tõi meelde nii Iiri, kui Egeuse kunsti. Iirlased vist arvavadki ka Väike-Aasia mileeslasi endi esivanemate hulka. Ka kiilkirjaümbrikud ja nendes hoitud abielulepingud olid muidugi huvitavad nagu ka Catalhöyük'i kiviaegsed pitserid. Pitsatijäljenditega savitahvlid olid ju kirjatahvlite eelkäijad. Sain korra valvureilt noomida, sest pildistada tohib ainult välguta, aga minu seebikarp on seks ajaks viimased seaded unustanud, kui ta uuesti sisse lülitada.

Annkara tren istasyonu - Ankara raudteejaam

Üsna pika küsitlemis järel leidsin interneti Telekom'i majas. Maksin poole tunni eest 0,75 ytl. Saatsin mu seljakoti kaotanud KLM'ile kaebekirjad, sest mulle antud võrgulehel polnud mingeid teateid. Koju kirjutamine katkestati sekundi pealt. Uksel välja tõtates sattusin tänavapoisi peale, kes pakkus pannkooki keeratud paprikamöksi sidruniga maitsta. Maksin siis ka 1 ytl. Andis ka mingit hapusoolast porgandimahla. Telekomi ümber kobarduvad somaali põgenikud nagu müügipoiss ütleb ja bangladešid. Pisut segadusse ajab kohalik murre, mis hääldab iki (= 2) asemel itši.

Tõttasin jaama 19:55 Sivas'e rongile. Sealt loodan Van'i järve poole minna. Trükitud rongiplaane ei saa kusagilt. Infotüdruk andis küll arvutist lehele trükitud pikamaarongide ja sõlmjaamadesse saabumise ja neist väljumise ajad , aga ei saanudki mulle arusaadavalt seletada, kas Van'i rong homme sõidab. Pakkus omi variante. Ei saanud vist aru, miks ma homme tahan sõita.