Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

buss
İzmir BASMANE 19:30 pühapäeval 11. novembril 2007
> ULUKENT-3755

9 EYLÜL EK(BSM-U.KENT OTO BAĞ) 31035
Ulukent 20:31 pühapäeval 11. novembril 2007
> Polatlı 8:28 esmaspäeval 12. novembril 2007

Dogu Ekspresi
Polatlı 16:04
> Ankara 18:08 esmaspäeval 12. novembril 2007

Polatlı

Ärkasin Kütayha's. Gökcekisik'i ümber oli taas kaljukoopaid nagu Hasankeyf'is. Ostsin rongis vaikselt käru tõukavalt härrasmehelt pool liitrit vett 0.75 ytl ja sokoladi 1 ytl (mujal 0,25 - 0,5). Too tundis huvi, mis maalt olen. Türgi rongid on vaiksed. Ei kuule lärmavaid makke, moblasid ega läpakaid. Kui üks noormees hakkas kõvemini rääkima, siis teised reisijad pöörasid ümber - mis seal toimub. Meeldiv rahvas - enam-vähem nagu Jaapanis. Taas lehvitavad rongile maalapsed. Korra nägin lehvitamas isegi tervet peret: isa lastega õuelt ja ema majast.

Polatlı rahvas on üsna abivalmis. Pirukaid müüv naine kutsub bussijuhi. See ütleb, et kui ma taksot ei taha võtta, siis saan Yassihöyük'i alles pärastlõunase bussiga 14:00 / 15:00 vahel. Kinnitan keha jne. Nutsakas küpsetatud kastaneid maksab 1.5 ytl. Linn on puhas, kuid midagi erilist mu silma alla ei jää. Raudteesilla juures osutab viit "Gordion = Yassihöyük 14 km". Hakkan astuma. Beduiini rõivais vanamees sõi tänava kõrval maas istudes naiste sõtkutud ja küpsetatud leiba. Tegin pilti. Lehvitati vastu. Astusin päris pikalt. Busse ei näinud. Lõpuks sain kahe autoga kohale. Teele jäi inimtühi küla. Ilmselt söödi majades lõunat. Üks ehitusele tööle minev halli peaga mees juhatas mu teele tagasi. Jutu sees ilmnes, et ta on minust nooremgi. Külatänaval vedeles söödud näo ja küljega kass.

Gordion = Yassihöyük

Midas'e kääbas oli tõesti hiigelsuur, aga valguse pidin ise kilbist sisse lükkama. 2 ytl pilet tuli osta muuseumist, kus sai küll hea ülevaate ajaloost, kuid midagi erilist seal polnud: linnamäelt toodud rooma ja früügia mosaiikpõrandad. Früügia põrand olevat vist üks maailma vanimaid põrandamosaiike. Kujutised olid kah omapärased: puna, must, valgeist kividest ristid, rattad ja nurgad ei kordunud rütmilise mustrina nagu vanimad Lõuna-Eestist välja kaevatud tikandidki . Rooma põrand oli üsna lihtne. meelde jäid silmaga raudnõelad, früüglaste kujukeste ja joonistustega kaunistatud savinõud, luunikerdused, Matar emajumala kujud, pronkssõled, pitserid, kaunistatud katuse tellised. Õuenurgas seisis ka paest hauakamber. Midas'e kääpas oli võimsatest palkidest tare - suurem kui kehva mehe saun. Ronida ei lubatud. Sissepääsu kohal olid imelikud lahtiste kivide read. Linnamägi paistab muuseumi ja lahti kaevatud kääbaste taga. Üht avatud kääbast on kohalikud hakanud rämpsuga täitma. Suuremaid - väiksemaid käävaid on palju. Ka muid lohke - mühke. Maad katab lõhki kuivanud muda. Taimi on vähe. Hüppan üle laia kraavi, kuhu maetakse plasttoru. Siin seal on tihedalt urge. Linnamäel ehmatasin jooksu kaks rasvast rebast. Potikilde on nii küngastel kui põllul - ajalooga väetatud maa. Väljakaevamis süvendit piirav okastraat oli muidugi värava juures lõhutud, aga ei tahtnudki seal trampida. Näha sai vaid väravat ja majade alusmüüre. Nõlvadel lugesin selgitavaid tahvleid. Tavaturistil pole Gordioni asja.

Sõbra värava juures jutustanud mees ütles, et buss läheb 15:30. Viis mu autoga Polatlı'sse. Kolis laste pärast linna. Külas käib suvel potipõllumeheks.

Ankara

Dogu Ekspresi hilines üle poole tunni. Ankaras vahetasin 100$ 120,20ks liiraks. See on seni parim kurss. Ostsin samas VisaElectron'iga vahetussokid ( 0,25 ytl ) ja ( 10 ytl ) püksid, ( 18 ytl ) lasteranitsa ja viis filmi 200x36 5 ytl / tükk ning tänavalt 1 ytl saapanöörid ja 1 ytl tallad. 7 viimast juustupirukat sain 1 ytl eest. Poe ees pimedal tänaval puuvilju müünud mees andis mulle mõned hurmad kauba peale. Käskis nii kauaks tema juurde jätta, kuni poes maksmas käisin. Jaama teel nägin 0,5 ytl eest algelist dušši avalikus käimlas.