Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Eskişehir'i jaamas ostsin pileti Enveriye - Konya öisele rongile. Enveriye jaama jalutab sealt 20 minutiga, kui raudteega rööpset tänavat pidi Istanbuli poole astuda. Esimese sõidu tegin Eskişehir'i jaama eest marsaga. Õnneks nägin
raudteed ületavalt maanteesillalt Enveriye silti. Juht oleks unustanud. Eskişehir'i jaamas küsisin teed Türgi raudtee muuseumist. See oli tasuta: dresiinad, fotod, emailmalmist ahjud ja muud vidinad. Seal öeldi, et nii arheoloogia kui
etnograafia muuseum on remondis. Enveriye jaam on väike: wc, puhvet ja "mescit" ehk palvetuba. Islami pühakoda on siin "cami". Küsin sauna kohta. "Sõida bussiga keskusse!" Jalutasin jõe äärsel puiesteel, mida palistavad lilled,
kujud, värvilised malmsillad ja öösi põlevad laternad. Veel on parte. Turu juures paisutab tamm jõe purskkaevuga järvekeseks. Lüüsi juures on isegi mõned paadid. Möödub ehmatavalt moodne tramm.
Linnanaiste sõnul olevatki saunatänav = "hamam yolu" sealsamas turu juures. Esialgu leian veidra kivimajast eenduva kabiiniga moodsa
naiste vetsu. Pole vist päris see. Siis näen ka sauna, aga see on ainult naistele = "kadınlar hamamı". "Buraya erkeklerin girmesi yasaktır." "Siia on meeste sisenemine keelatud." Suurest pühamust kantakse vaipu keldrisse.
Paluvad ka mind ja mööduvat ?somaallast appi. Cami taga ongi meeste saunad. Saun maksab 4 ytl + seljapesu ehk "kese" 3 ytl. Anti kõva kangas, mis pidi kogu aeg vöö ümber olema - püksteta muidugi, sest kuuma bassu mineku
eel tuli end duši all pesta. Leiliruumi ei olnudki. Kuum vesi tuleb maa alustest soontest. Ka palvetajad said tänaval sooja vee kraanidest pesta. Üks mees selitas kogu aja basseini kõrval põrandal.
Seljapesija ehk "tellak" hõõrus kareda kummikindaga vana naha maha. Õlad kipitasid duši all pärast nagu päevitusest. Siis seebitas nuustikuga ja pesi pead kõva harjaga. Kontide väänamine ega mudimine kavas ei olnud.
Üksildane rändur saunas pesu pesta küll ei saa. Üleval anti uus lina ümber ning kolm rätti, millel lesides jahtuda.
Arheoloogia muuseum oli tõesti remondis. Pildistasin hauakive, aga valvur ajas minema ja pani värava kinni. Sõin "Kayseri mantısı" hapukoorega klimpe 1 ytl eest ja kooke 1 ytl ports. Tudengid pugisid supikausi kõrvale saia nii palju kui jaksasid. Veetsin kolm tundi internetis ( 0,7 ytl tunnis ). Kui tänavale läksin, oli vihm äsja lõppenud. Jalutasin jälle Enveriye jaama. See linn meenutab Hakata - Fukuokat Jaapani Kjušju saarel. Jälle üks koht kus võiks lausa elada. Sillutis on korras, elanikud laovad prügikotid tänavale ööseks hunnikusse. Ühe maja ees olid selleks nagid.
Eskişehir'is nägin esimest korda Türgi joodikuid. Üks tuli sööklasse, teine magab praegu jaama toolidel. Kolmas tuli jaama puhveti jaurama. Sai müüjatelt jalaga ja luuaga. Üks puhvetipoiss püüdis teda välja visata, viskas talle pooltühjast pudelist ?limpsi näkku. Teine poiss katsus vanameest kaitsta. Läksin rongile. Poiss võttis saiakorvi ja läks vaguneisse müüma.