Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Osmaniye
Şahin Otel

Osmaniye

"Kahvalti" ehk hommikusöök oli 5. korrusel kell 7:00. Rootsi laud: keedumuna, juust, prõnsa, oliivid, sai, piim, mesi, moos, tee. Vaevu jõudsin peldikuni. Nii kiiret ainevahetust polnud veel ükski hotellitoit käivitanud. Tänavatoit tuleb värskelt tulelt ega ole kunagi mingeid häireid põhjustanud. Osa töötajaid räägib mulle tundmatut keelt. Kell 8:00 jätsin seljakoti valvelauda. Bussijaamas öeldi, et läheme kohe Karatepesse. Küsisin kaardilt, mis teed läheb. Vastavad, et sõidavad hoopis Kadirli. Sealt vaadaku ma ise edasi. Karatepe marsa minna hoopis järgmisest jaamast. Seal saadetakse veel edasi. Kartepe-Aslantaş viit näitab vasakule. Nüüd näen esimest bussi vastu tulemas, mille peale mind algul kaubeldi. Jooksen peale. Bussil on hoopis uus juht. Ütleb, et Kartepe-Aslantaş marsa läheb viida käänaku tagant ühe väikse poe eest. Viivad mu tasuta sinna. Müüja vanamees ütleb, et buss läheb kell 11:00.

Jalutan pisut palmide, mandarinide linnas. Viinapuud kasvavad asfaldiaugust majakatuste lehtlavõredele. Keegi Yakup näeb mind jõlkumas. "Sprichst du Deutsch?" Kutsub mu enda kõrvale toolile lobisema. Läheme inglise keele peale. Keeldun teest. Talvitub pere juures Osmaniye's. Pakkus mulle autot müüa. Küsis kui palju minu auto maksab. Teab hindu peast. Parandab müügiks euro autosid. Suvel peab Kemer'is Aquapark delfinaariumi kõrval kõrtsi. Suvel püüdsid võrkudega İskenderun'i lähedalt 2 delfiini puuetega laste raviks. Üks suri. Eputas soomlaste lollitamisega: Kassa tühi .. lubivalged põdrad londivad randa ... Hüüab: "Mitä kuuluu! .. Oodake parem siin ja jooge rakı viina. Meri tuleb mõne aja pärast ise siiani." Jootis need õhtuks täitsa lääpa. Meri muidugi ei tõuse nii kõrgele. Hollandi rastale, kes aina haši mangus, andis tubakaga koerasitta. Too kiitnud, et oli elu parim kanep. Pidas lugu sakslaste korraarmastusest. Üks saksa poiss palunud öömaja ja söögi eest tööd, et kauem Kemer'i jääda. Türgid pigem lobisevad ja joovad teed kui tapavad end tööga, aga saks puhastas igal vabal hetkel baaris klaase jne. Lõpuks tabas teda heroiiniuimas. Andis kojusõiduraha ja vallandas. Helistati haiglast. Saks oli läinud hoopis klaasitöökotta. Lõhkund klaasiga sääred jm puru. Tööandja viskas haigla ja kadus. Yakup maksis opi kulud. Andis tagasisõiduks PILETI. Ikka helistas talle tagasi Türgist pärast hirmsat autoõnnetust. Maksis korra veel, aga rohkem tast ei kuulnud.

Mina jätsin hüvasti ja jalutasin edasi. Ühel laguneval ärklikorrusega majal on muinsuskaitse silt. Mõni on ka taastatud. Üks maja on huvitava tuvilaga. Teine meenutab Korea või Okinawa veranda ja telliskatusega ühekordset maja. Turul müüdi rooma ja früügia muistiseid. Naised valisid maapähkleid. Linnas näeb ka kurdi ja araabia välimusega rahvast.

Buss läks alles kell 12:30. Seni laadis tuttavate kundede kaupa katusele ja pagasiruumi. Tõime ka minu seljakoti hotellist. Kartepe nimelisi küli oliteel mitu. Siinkandis on kottpükse ka väiksemail poistel. Sellised olid ka bussijuhil. Taludes nägin vitstest punutud ümmargust õlgpesaga kanade haudekorvi külili riida peal. Teine marsa läks ainult Kartepe külla, aga see buss viis külalapsed Karatepe koolist läbi Aslantaş'i muuseumi väravate koju mägiküladesse. Värava jures andsin juhile 5 ytl.

Kartepe-Aslantaş vabaõhu muuseum 08:30-18:30

Pääse maksis 2 ytl. Siia on kolitud Aslantaş veehoidla alla jäänud hetiidi linna väravad. Väraval on kuninga luvi hieroglüüfides kõne foiniikia keelse tõlkega. See on pikim seni leitud tekst nii luvi kui foiniikia keeles. Veidrate värdolendite, kuningate ja jumaluste reljeefid olid parimad, mida ma seni olen näinud. Muhedate nägudega tegelased aerutavad, ohverdavad, pidutsevad, imetevad ja askeldavad niisama. Oli lõvi ja härja kujusid. Kindlusse lubati ainult valvuri saatel. Minule lisaks oli kolm Erzurum'i ajalootudengit. Sisenäitusel nägi ka rooma linnusest leitud potte ja muid vidinaid. Rooma kindlust uputusest päästa ei jaksatud.

Üks muuseumis töötav noormees lubas autoga mu õhtul linna viia. Seni vestlesime raudahju ümber sealse arheoloogi ja külaõpetajaga. Kostitasin Gaziantep'i glasuuritud maapähklite ja mandarinidega. Arheoloog narris autojuhti, et sel pole erinevalt temast endast korralikke türgi pilusilmi nagu kasahhidel ja turkmeenidel. Lõpuks nõustuvad ka teised autojuhi vastusega, et turkidega ühendab neid keel, aga tegelikult on nad kreeklaste, roomlaste, süürlaste ja teiste rahvaste järeltulijad. Umbes nii nagu jaapanlased usuvad, et nende andekus pärineb nii ainu, korea, hiina kui polüneesia esivanemailt. Arheoloog imestas, et meilgi on männid ja oravad. Türgi männi okkad on aga üle kahe korra pikemad kui meil. Ameeriklasi ei sallitud eriti Iraani õssitamise pärast. Nad ei taha endile Iraagi lisaks veel üht segi pööratud naabrit. Telekast tuli türgi poplaul pulmavideoga. Imestasin, et araablastest erinevalt pidutsevad mehed - naised koos. Autojuht ütles, et Türgis võib seltskonnas tüdrukuid vabalt kallistadagi. Šiiasid olevat pisut igal pool, aga siin pole mingit usutüli. Kõik on vennad. Muslimiks teeb türklasi sunna ümberlõikus ja saksa naised olla tulemusega väga rahul. Ei saanudki teada, kas mevlevi vennaskond tegutseb tegelikult või ainult esinevad rahvale. Motikaga toodi öövahivana.

Autoga viidi arheoloog ja varemevalvur lähimasse külla. Õpetaja ja autojuht elasid kõrvuti kaugemas asulas. Õpetaja 5 a-ne poeg Batu-han istuspõrandal õhtusöögi vaiba ees ja vaatas telekat. Naine tuli palvelt ja näppis roosikrantsi. Pakuti teed. Autojuht käis seni kodus. Viis mu Kadirli bussijaama. Pimedas särasid looma- ja inimsilmad. Sõitis kurvilisel mägiteel nii kiirelt, et jumal hoidku. Soovitas İskenderun'i sõita otsa Osmaniye'st mitte Adanast. Omaniye marsa maksis 3 ytl İskenderun'i 6 ytl. Keskkütteta hotellist saadud nohune nina voolas mis hirmus. Hea, et paberit jatkus. Bussijaamades tantsisid noorsõdurid trummide ja pasunate saatel.

İskenderun

İskenderun'i oli öösel ilus: kreeka, armeenia, katoliku jm kirikud, vanad majad, palmipuiesteed. Randa ei jõudnudki. Kahes võõrastemajas öeldi, et kohti pole. Noor, lühike, tüse ja prillidega nahkehistööde poodnik Gökan Akbaş tuli ise abi pakkuma, kui nägi mind tänaval ekslemas. Käisime vist läbi 15 tema tuttavate öömaja. Mul palus väljas oodata. Kõik kohad olla sõdureid täis. Üksikuid vabu kohti pakuti hinge hinnaga. Mul oli ka sularaha läbi. Sain automaadist raha, kuigi oleks peaaegu kaardi kaotanud. Pakkus kahtlevalt oma kodus öömaja, aga vist kartis mind pisut. Sõitsin parem 45 ytl eest bussiga Kayseri. Poiss saatis mu viisakalt bussi peale.