Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Eile küisin hotelli vastast "VAN GÖLÜ TURIZM TIC.LTD.ŞTI Yolcu Bilet Satis Merkezi"st bussi Nemruti tippu Şentepe külla. (Benekli ja Sentepe'ni käib pisibuss.) Helistati kellelegi, kes kehvas inglise keeles lubas olla kohal 9:00 ning
teha 45 ytl eest ringi Nemrut'il. Hind tundus mõistlik, aga tahtsin ka ümbruskonna kaljujooniseid ja muudki näha. Otsisin autorenti asjata. Läksin kella 9:00ks kohale. Teda pold. Küsisin samast kontorist autorenti.
Pakuti 70 ytl eest taksot Nemrutile. Keeldusin. Kontoripoiss juhatas edasi - kundesid ootavate taksojuhtide putkasse. Üks mees pakkus oma Opel'it 100 ytl eest päevas. Rääkisime kahest päevast.
Seks ajaks ilmus kohale Nemruti tuuritaja - vana, paks ja osalt hambutu. Nõudis valurahaks 10 ytl selle eest, et sõitis asjata mäelt alla ja jääb nüüd pulma hiljaks. ?! Kostsin, et teeme selle 45 ytl-se tuuri ära siis.
Taksojuhiga olime ju ainult kaubelnud. Ta autogi oli veel kodus. "EI! Nüüd sa PEAD auto rentima ja mulle sõidu eest maksma!" Elavat Nemrutil ja sealt tulek on väga kallis. Arvan ise, et ehk 15 minuti tee. Loobusin kõigist.
Läksin Van'i bussile pileteid ostma. Jooksid kõige karjaga järele. Paks vanamees surus mu nahkpinki ja hakkas nüüd vabandama ja meelitama. Jäin endale kindlaks. Küsisin talt, kas ta on kurd.
Ütlesin, et kurdidelt olen ennegi petta saanud. Teised said vist nii palju aru inglismanni keelest. Ta pidi neile tõlkima. Ajas aga peale, et rendi nüüd auto. Tema ei saa mind enam viia reisule, sest teine mees on nii vaene ja tal on
palju lapsi ja tal on seda raha hädasti vaja. Homme teeb mulle tasuta tiiru, pakub süüa ja öömaja. Kõik austraallased, kes on käind on teda kiitnud. Näitab külalisraamatut ja puha. Ma olin juba päris tige.
Ei põle mina neile ju nende lapsi teind. Ümberringi töö kihab. Seeasemel, et päevad läbi taksoroolis molutada ja lolli välismaalast oodata võiks ju tööle hakata. Vastasin, et pangu paremasse kohta oma Nemrut'i mägi.
Mul on nii palju raha küll, et oma söögi ja öömaja eest maksta ja ma ei saa sihukest rahvast usaldada, kes pidevalt igasugu tüli otsib. Jahus aga edasi, et tule joome teed ja arutame asja. Lõpetasin jutu: "Mul on endal tee raha."
Hakkasin piletit ostma. Piletimüüja, kes kogu seda jama oli pealt vaadanud, keeldus mulle müümast. Ütles, et ei ole. Taksohaugaste parv lendas mu sabas ükskõik, kuhu ma läksin. Ei jäänud muud üle, kui minna tagasi öömajja.
Hotellipoiss ostis vastuvõturuumi alt 10 ytl eest pileti. (Adıyaman - Malatya ots oli pikem, aga maksis miskipärast vähem.) Ahtamar'i laev minevat Edremit'ist (= Ädrämit'ist), aga pileti hind on sama. Ootasin pileti kontoris bussi. Kurdi mehed on nagu poisikesed. Lollitasid sõpra välismaise publiku ees: "Näed see siin ei olegi musulman. See on hristian". Too kellest räägiti tegi solvunud nägu. Siis saabusid jälle taksojuhid. Olid isegi inglise keele tõlgi kaasa võtt. Et mida nemad ikka valesti tegid, et ma nende autot ei rendi. Näitasin Van'i piletit. Kas ikka see paks mees on süüdi selles, et äri pooleli jäi. Olin paksu peale vihane ja ütlesin, et tema muidugi. Keerutasid aga oma palvehelmeid, aga lõpuks läksid minema. Nüüd tagantjärele arvan, et olin kogu lugu valesti hinnanud ja tegin vea. Kurdi rahvas elab vist alles hõimuühiskonnas. Too paks sell oli ilmselt üks tubli Nemrut'i mäe külapoiss, kes oli kunagi matkameestelt inglise keele selgeks õppinud, võõrastemaja ehitanud, auto muretsenud ja end üles töötanud, aga Tatvan'i linna jahimaid hirmuvalitsevad taksojuhid. Kui ma kord olin taksojuhtide hamba verele ajanud, siis polnud mingil külamehel enam lootust minuga oma äri ajada. Karta võib, et too paks maksis nüüd ise linnapättidele valuraha või sai koguni tappa. Asjata. Tegelikult oli tema pakutud hind ju igati mõistlik ja ta ise vastutulelik.
Kirjutan thorntree.lonelyplanet'is järjekordsest tüngast ja soovitan Nemrut'i sõidu eest alati 45 ytl tingida. Ehk aitab neid ahneid linnasulisid taltsutada.