Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

bussid
Yerköy reedel 9. novembril 2007
> Yozgat
> Alaca
> Alacahöyük reedel 9. novembril 2007

Yerköy > Yozgat > Alaca

Yerköy'st sõitsin 5 ytl marsaga Yozgat'i. Seal olid küll Boğazkale viidad, aga sinna sõidavad vaid taksod. Boğazkale'l on vaid juhuslik bussiühendus Sungurlu linnaga. Alaca marsa käsib oodata. Ka kassas taheti kohe piletit müüa. Loobin lumepalli. Läbisõitva bussi juht käsib mind peale kobida ja kaob minema. Lähen igaks juhuks kassasse. Mine tea, kui palju pappi tahab. Seal ta ongi. Viipab, et kao bussi. Maksan talle hiljem 7 ytl nagu kassaski oli küsitud. Põle need türgid läbinisti ausad midagi. Alaca keskväljakul perega bussi ootav mees ütleb, et on venemaal töötanud nagu minagi. Tegelikult on isegi venelase sarnane - sinisilmne. Peatab mööduva linnabussi ja palub mind Alacahöyük'i marsale. Too viib hea meelega. Sõidab oma teelt kõrvale. Isegi vähesed sõitjad ei nurise. Raha ei võta vastu. Käseb marsajuhti mind Alacahöyük'i viia. See maksab 2 ytl. Nüüd olen miskipärast Yabancı. Vaidlen küll vastu "Estonum", aga Yabancı jääbki mind saatma.

Alacahöyük

Väljakaevatud Alacahöyüki varemete kõrval on muuseum, kuid suletud. Pildistan idaimpeeriumide kakspeakulliga väravasfinkse ja raidkive. Müür on maavärinakindlaks laotud erinurgeliseks tahutud kividest, mis täpselt haakuvad teineteisega ning logisevad maavärina järel tagasi algsesse asendisse. Meenutab Peruu haagismüüri. Korrapäratuks ei tohi nende kivide kuju kuidagi nimetada. Need müürid on püsinud aastatuhandeid püsti pronksiajast saadik. Hilisemad hellenistlikud eputused on kõik maavärinaist rikutud. Pärimusele toetunud rahvad õppisid elama ka vappuval maal. Hetiitide eelseid kihte ei oska mina eristada, kuigi kogu mägi on kaevatud lahti. Ankarast tulnud agrotehnik, kes on tulnud arstist mehega selle kaht lelle ja lellepoega vaatama tunneb huvi, kas ma olen arheoloogia tudeng. Tänan komplimendi eest. Olen selleks vanavõitu. Minu vanused türgid näevad üldiselt välja 10 aastat vanemad. Pakuvad teed ja viivad mu hetiitide rajatud maailma vanima veehoidla juurde, kus teine lell, endine ajalooõpetaja, pikalt seletab. Viimaks saan nendega Ankara teeristile. Kaks lelle ja lellepoeg istusid minuga tagaistmel. Rippusin kuidagi ukse kohal oleva käepideme küljes. Jalad ja käed on läbi väsind. Puhkan tee äärsel veevärgi ehitisel. See on nii suur, et sobiks karja jootmiseks.

Hattuşa = Hattuşaş = Boğazkale = Boğazköy

Hääletan pensujaama. Sealt saan marsaga 1 ytl eest Sungurlu ristteele. Siis tatsan mõnd aega jala. Siin mail saadab mind üksik kull. Näed jälle istub liinipostil varese ja kahe harakaga. Hetiitide kahepäine kull oli ka Alacahöyük'i sfinksi väraval. Pole see siis ühti kaheks jagunenud Rooma märk, mis vene müntidele jõudis, vaid hoopis vanem ja ilmselt seotud muude antiiksete värdloomade: kentauri, kimääri, tiamati , amatsoonide ja kõigi teistega. Lootusetu hääletamise järel saan Konya Rasul'i veoautole. Ta veab Ankara ligi Karakale'st juba 7 nädalat tänavakive hetiidi riigi muistse pealinna Hattuşa külastajate ringtee sillutamiseks. Võtabki mu linnamäele kaasa. See on uskumatult suur. Pakub ka küüti Ankarasse, aga jään siiski Baykal hotelli - www.hattusha.com - hotelbaykal@hotmail.com Öömaja maksab 15 ytl maksan 5 ytl lisaks radika eest, sest on tõesti külm - külmem kui Van'i ääres. Pakutakse süüa. Loobun. Söön veel Malatya'st ostetud halvaad, saia jm. Ostan jogurti ja mahla lisaks. Peale minu ööbib siisn vaid 2 türgi lähetustöölist. Ukse ees on puuvasaratega uhmer. Kena on ka siseõu. Peremees on kogunud vahekäikudesse türgi vanavara: vaipu, tööriistu, anumaid jm. Külastajatele on kirjutatud palve "Ärge pange siia rämpsu". Kohtume hiljem teemajas. Ta pole just üleliia sõbralik. Seeeest tema lellepoeg on tulnud turistirannikult talvist koduküla vaatama ja tunneb siirast huvi kauge sugukeele vastu. Näitan siis talle sõnastikust, et paljud u- tähega algavad sõnad on tõesti eesti ja türgi keeles sarnased. Küsib õhinal, kuidas on uba jm maaviljelussõnad meie keeli. Kostan, et kolisime oma põhjamaale ligi 10 000 aastat tagasi, kui olime alles jahimehed ning kõik oad ja herned on meile hilisemad indo-euroopa rahvad toonud. Mees räägib, et meid ümbritsevad külamehed ei tea hetiitidest midagi, kuigi Hattuşaş on siinsamas. Küsisin, kas tema peab neid on hetiitide järeltulijaiks. Kividesse raiutud näod on suht sarnased. Ta naerab: "Muidugi - eriti kongus ninad". Arvab ka, et nii nimetatud valged süürlased on hetiidi päritolu. Sellest hoolimata ta tahab õppida ka muinastürkide: osmanite ja seldžukkide keelt. Sirvib sõnastikku. Leiab, et ka "taevas" sarnaneb türgi sõnale "tavan" (= lagi), mida nad tarvitavat ka ülalpool olevast ehk taevast kõneldes. Mainisin, et "taevas" on meie indoeuroopa: kas balti või iraani esivanemailt. Omad sõnad on "jumala" ja "ilma". Türgi "gün" (= päev) võib pigemolla seotud meie sõnaga "kuu". Ka türgid kasutavad "päikese" (<- päevakene) kohta hellitussõna "güneş". Küsis, kas ma türgi naist võtta ei ole tahtnud. Rääkisin kurditüdrukust, kes mulle kogu rongi sõidu aja silma tegi. Ei ole kindel, et tahaks teda naiseks. Naeris ja ütles, et nad polegi nii pahad, kuigi näevad välja nagu kitsed. PKK olevat aga šiia kurdi ja armeenia narkoärikate kamp, kes tahab endi kätte kaubateed Kaukaasia riikidesse. Ka varem oli mulle räägitud sakslastest ja muudest eurooplastest, keda oli koos PKK sellidega vangi võetud. Ka siin on 20% kurde nagu mujalgi türgis, kuid nendest pole tüli. Muezzin huikas rahvast palvele. Küsisin, kas nemad ei lähe. Ütlesid, et on kehvad ehk ainult pooleldi musulmanid. Mina läksin. Oligi üsna vähe inimesi - peamiselt vanad.