Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
kolmapäeval 12. novembril 2008
CZECH AIRLINES CSA
Tallinn 15:20 > Praha 16:30
Praha 21:40 > Kairo 02:25
sinna ja tagasi = 6373 kr
Tallinn
Sõitsin trammiga keskturgu. Ostsin 10 kr eest seebikarbi ja 4 kr eest seebi. Mustad limud kihutasid läbi politsei saatel. Foorile vaatamata juhtis liiklust sauamees.
Tulin Bussijaamas maha, kuid tramm sõidab lennujaama (2. liini) bussi peatusele lähemale Sikupilli pööranguni. Peatuses esitasid kaks kümneaastast "lindu" moblatantsu.
Tallinna lennujaamas sain ka Kairo lennu pardakaardi. Kotist võeti välja vaatamiseks ainult juust. Teenindus oli kiire ja sõbralikum kui kunagi varem.
Lasnamäe poolse väljapääsu juures saatsin Äripäeva arvutist teate koju. Postimehe omad ei saanud isegi hot.eega ühendust.
Tallinn 15:20 > Praha 16:30
Praha lennujaam = Letiště Praha-Ruzyně
Praha 21:40 > Kairo 02:25
Praha lennu ajal halises mingi sisustusala keskjuht kogu tee oma töökaaslannale. Siiski sain mõneks minutiks silma looja. Toideti soolase ja magusa pirukaga. Jõin õunamahla. Teised võtsid veini ja lahkudes muidugi hädaldasid, et mujal toidetakse korralikult. Mulle sellist ei meenu ja lennukit selle järgi ei vali. Hilinesime 10 minutit. 16:50 sain välja. Linna peale ei hakanud minema. AB terminalis oli mitu muhedat maali Tšehhi lennukite ja jaama ajaloost. Meditatsioonitoad saaks magada, kui palvetajaid ei karda. Pea kõik seinad olid reklaami täis. Muuhulgas üks pull raadioreklaam rongiga matkavaist kidraga noortest ja ehmunud hanega memmest. Vahetasin mõne sõna Iraagi pintsaklasega, kes tuleb vist samale lennule. Küsis, kas olen Süüriast. Meenus, et ka Bogaskale türklased rääkisid hetiidi päritolu valgeist süürlastest . See jäigi vist üheks pikemaks araabia keelseks vestluseks kogu reisi jooksul, sest mees tõesti ei rääkinud muid keeli. Egiptuses vastati aga peaaegu alati araabia keelsele küsimusele inglise keeles. Nii et pole suurt mõtet sõita sinna araabia keelt harjutama.
Milaanost ümber istujaid oodates hilines Kairo lend 40 min. Toit oli tõesti pisut tummisem kui väikelennukis: kana kaste tšehhipäraste saiaklimpidega. Magada oli võimatu. Airbusi toolid olid nii tihedalt, et seljatuge ei saa korralikult längu. Pealegi segab nõme peatugi.
Kairo القاهرة
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Kairo lennujaama saime enne nelja. PANGA aknas vahetasin 200 jänkitaalert kohalikeks ginideks (inglismanni keeli = "pound" ehk "nael"). Ühe dollari eest sai 5.5150 gini. Ühest sajasest keelduti.
Polnud ehtsuses veenvat masinat. Hiljem nägin, et Talat al Harbi “Egyptian exchange” ostis 5.52 ga.
Tallinnas olin ostnud Tavidi kontorist ainult 100 gini 240 kr eest (11.11.2008), kuna nad müüsid ainult 100seid egipti rahatähti ja
mul oli pigem vaja taksojuhile peenraha. Kuna ühe dollari eest sai Swedbangas (12.11.2008) 12.187 krooni, siis 240 kr eest saanuks 19,69... dollarit, mille eest omakorda 108,61 gini ehk
Tavidiga äritsedes kaotaks iga 1000 kr pealt 35 gini. 30 gini aga on keskmine seljakotimeeste öömaja tasu või odavama pääsme hind.
Samast lennujaama pangaaknast sain ka ühe kuu viisakleepsu. Kui immigreerija küsis hotelli aadressi, siis ütlesin, et lähen Aleksandriasse. Tegelikult ei õnnestunud seekord tallata Aleksandria tolmu tundigi, aga sellest hiljem.
Pakiväljastuslindi juures kleepus esimene reisikorraldaja, aga nähes minu isetehtud reisijuhi lehtedel hotellihindu jms ei hakanud end pähe määrima. Kotti ei vaadatud üldse. Ukse taga ootasid esimesed sõbralikud taksojuhid,
kellele ütlesin, et lähen bussiga. Küsisin neilt, kus on vets. Egiptlaste kuulupärase pealetükkivuse vastaselt ei hakatud sinna järele tulema. Shuttle bussi letist küsisin, kas seal müüakse bussipileteid
? Tegelikult müüb neid ainult linnaliini bussi konduktor. Üks leti juures seisjatest lubas mu peatusse juhatada. Algul palus küll mingile tšekile alla kirjutada!? Seda ma ei teinud. Selgus, et seal peatus hoopis tema tuttav takso -
seejuures "väga odav" ehk 85 gini, mis ehmataks isegi Eestis. Vastasin, et ma küsisin, kus on bussipeatus mitte takso. Näitas siis käega ja ütles: "Tere turemast Kairosse!".
Peatuse pingil teeputka vastas kirjutan päevikut.
Käisid veel mõned muhedad taksojuhid, aga ei ütelnud, kui palju on "odav". Lõpuks pakkus üks 25. Küsisin, kas naela või taalert ja kui palju kulub "bakšiiš"i ehk jootraha. Kõrvalpingil istuv poiss ütles, et maksame mõlemad 25 gini.
Tema töötavat samuti Talaat Harb'is, kus asub minu odav Lialy võõrastemaja. Tee läks mööda üllatavaist kirikuist ja üle mitmekihiliste sildade. Poiss väljus Egiptuse muuseumi juures silla aluses bussijaamas,
kust hiljem sõitsin püramide vaatama. Tal polnud peenraha. Vahetas teise autojuhiga. Takso tõi mind hoopis Sun hotelli Tahrir'i ja Talaat Harbi nurgal. Ütles, et kui on mulle liiga kallis või räpane, siis viib edasi Lialy'sse Talaat Harb 8.
Algul pakuti küll 100 ginist üksikkongi, aga vastasin, et Lialy ühikas maksab 30. Sain 25 eest kuuesesse tuppa noorte korealaste, pakistani ja inglase kõrvale. Ka tšekoudini jäänud mõne tunni eest põiklesin maksmast.
Läksin jalutama - taksost nähtud kirikuid vaatama. Kell oli vist 5. Kästi 9ks tagasi tulla. Kott jäi letti. Võtsin ainult pildika.
Taksojuhilt palusin nimekaardi. Lubas päevase püramidiringi teha 200 gini eest. Hotellipoiss pakkus muidki reise korraldada.