neljapäeval 13. novembril 2008
vutt - vutt (< "foot-foot") Kairo keskuses
Ramsis tänav
Koidupalve oli äsja lõppenud. Akaatsialadvas ööbinud värvuparv sädistas meeletult. Tänaval magajad ärkasid haisus. Bussijuhid kusid bussi najal. Kõnniteel põles hein ja rämps. Pildistasin lammutatavat toortellistest Abu Talib'i agulit,
kuni haukuv peni mu peletas. Korrusmajadel olid kirjad, käejäljed, joonised, kardvanikud käikude kohal. Armeenia kooli hoovi kuju vaatama ei lubatud. Huvitava anglikani kiriku vastas oli tornita koptipärane United Church.
Mõned neegrilapsed läksid sinna vist kooli. Kõrvaltänavas leidsin juristide liidu koloniaalprantsuse stiilis hoone. Igal pool igavlesid noorsõdurid - kas posti otsas ümarais betoonpesades või raudkilbi taga automaati puhastamas.
Mõned tervitasid mindki. Kreeka kiriku juures kogunesid mootorraturid. Keskealine naine jalutas julgelt paljasääri ja katmata õlgadega. Pime naine tšaadoris müüs suitsupakke, pomises palvehelmeid mudides.
Mõnel paistavad loorist vaid silmad. Marsa Alamis näitas üks maaori tüdruk kuidas seda "beduini loori" siduda. Kõigepealt tuleb võtta üks väga pikk rätt ja see keskelt pooleks lapata. Üks pool visatakse siis üle pea.
Allarippuv pool katab silmade aluse näo. Otsad sõlmitakse kukla taga.
Galabeja
"öösärke" kannavad paljud. Teemajades tõmmatakse vesipiipu = "šiša"t.
Igal pool on palmid, ristmikel laternatornid nagu majakad. Tunneleid ja ülekäigu radasid on vähe. Rahvas seikleb sõitvate autode vahel. Foori värvidel ja sõiduradadel pole erilist tähtsust.
Juhid tuututavad pidevalt, et kõik teaksid kus nad on, isegi kui nad täiesti tühjal tänaval ümber pimeda nurga pööravad. Liiklus on segane aga seetõttu aeglane. Ühtegi matsu ei näinud erinevalt Shanghai'st,
kus nägin päeva jooksul kolme, aga Egiptlased jalutavad autode vahel siiski vaid tänava ületamiseks. Hiinas võis autoteel näha igas suunas liikumas küll jalakäijaid, tõukekärusid, jalgrattaid ja kõike muud. Autod ja motikad aga
sõitsid rahumeeli kõnniteel. Mõni naisterahvas tagurdas rahulikult mitmerealise tänava keskmises reas jne.
Hiltoni hotelli ette varaarendajaile vabastatavat tühermaad miskipärast ei lubatud pildistada. Mõne maja varisevat karniisi toetavad tänavalt palgid. Solgitorud veetakse otstarbekalt maja välisseinu pidi.
Ameerika ülikool polnud mu öömajast kaugel, aga seal nõuti pildiga isikutunnistust. Kuna ma polnud kindel, et nende raamatupood asub samas, siis ei hakanud katsetama. Sama maja tagaküljel on prantsuse ülikool.
Ostsin Talaat Harbi tänavale laotatud Liibanonis avaldatud inglise-araabia taskusõnaraamatu 10 giniga, millest oli edaspidi mõningane kasu nende üksikute inimestega suhtlemisel, kes inglismanni ei puhunud.
vutt-vutt
Vana Egiptuse muuseum
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Magasin 9st 11ni. Siis läksin Egiptuse muuseumi. Päev jäi selle hiigelllao jaoks lühikeseks. Oleks pidanud varem minema ja enne majaplaani selgeks tegema. Kott käis kolmest valgustusest läbi. Saba polnud pikk,
aga arabia keelsete kirjadega kassast sain üldse ilma järjekorrata pileti 60 gini eest. Majaplaani ei olnud müügil. Hiljem nägin väljudes värava taga nännipoodi, kus pildiraamatute ja hieroglüüfi õpikute hulgas võis olla ka muuseumi
ülevaade, mida mõne külastaja käes nägin. Esimese korruse kaart on välisuksest vasakul, teise korruse oma ei pannudki tähele.
Aia graniitkujusid pidasin kiiruga moodsaks kunstiks ega raisanud neile aega. Aias saab jalutada ka ilma piletita. Ostsin 30 ginise saksakeelse raamatukese,
kuna muuseumihoones pildistada ei tohtinud.
Kujude, steelide ja kirstude hulk on rusuv. Näib, et nad on 3000 aastat masstoodangut vorpinud. Ikka-jälle kuulsin reisijuhte ütlevat: "Pange tähele ajastuomast soengut!"
Kõik muu paistis esmapilgul enam vähem sama: asendid ja isegi isikupäratud näod. Kõigest sellest eristusid
ainujumala
kehtestanud usurüvetaja
Ahenaten
'i ja tema naise Nefertiti kujud.
Ka pärslaste, makedoonlaste ja roomlaste mõjud mõjusid värskendavalt: kräsupäised vaaraod. Kuid nendeni jõudsin alles teisel korrusel pärast Tutanhamon'i ja kuldsete haudade väljapanekut.
Siin-seal oli ka üht teist huvitavat: Nuubia, Meroe ja Ballana nurgake parema käigu lõpus
pärast Uue-riigi kirstude ridu (nuubia kuninganna skorpion-kõrvarõngad, meroe-bütsantsi tiaara kujutistega hõbekroon,
ning selle kõrval vandliplaatidele nikerdatud oda, mõõga ja kiskjaga patuseid piinavate pika tilliga kuraditega puukirst umbes samaaegsest (4/6nda sajandi) Rooma Egiptusest.
Otse välisukse vastas puulaeva kõrval esitatud vaaraode eelse Egiptuse muistised:
austraallaste röntgenmaale meenutavad potid,
vulkaaniklaasist ja tulekivist lihvitud noad ja odad ja nikerdatud liistakud, pitsatid, varadünastilised esimeste kirjadega kannusildid, jõehobuluust kujukesed.
Ka teisel korrusel välisukse kohal oli kiviaja osakond, aga sinna jõudsin juba nii hilja (18:30), et mind aeti välja.
Kummuli steelidesse oli uuristatud ohvrilohke nage meie hiiekividesse. Rohmakais uurdereljeefides oli säilinud veel värvilise savi täidis.
Meelde jäid ka Tutanhamoni bumerangid, (
Bes ) koldejumala väänlevas mehhiko stiilis ohutised.
Teiste seas kuulsin ka eestikeelset rühma,
kelle juht rääkis küll umbes algkooli ajaloo õpikust. Rühmad lohistati ka nii kiirelt edasi, et nad õnneks ei jõudnudki vist neist kümnetest ühesugustest kujudest masenduda. Ka kohalikud giidid olid väga eri tasemel, aga kui mõnda keelt
oskad, siis võid üht-teist küll kõrva taha panna. Näiteks: naisi kujutati heledana (kuna olid tubasemad), aga mehi tumedana (kuna töötavad väljas). Nuubia päritolu kuningannad puuderdasid end valgeks ja mehed jumestasid end
tumedamaks. Tänapäeva egiptlaste välimus kajastab vist kunagist ulatuslikku (orja)kaubandust: täiesti heledanahalistest, sinisilmseist, punapäistest ja isegi albiinodest kräsujuukseliste neegriteni koos kõigi vaheastmetega.
Mõned mongoloidsed jooned võisid pärineda türklaste valitsemise ajast. Egiptlastele iseloomulik on terava kuklaga külgedelt lapik kõrge kolju, mis paistab silma eriti poisikestel. Paljude meeste laubal on tume
laik
, mis vanemail sarnaneb lausa kasvajalaadse korbaga. Ühte sellist Aleksandriast pärit selli kohtasin kunagi Koreas.
Aeg-ajalt puhkasin sambanurkadel. Vaatasin joonistavaid tüdrukuid. Üllatas mitmete giidide kirjaoskus, aga hiljem ostsin endalegi hieroglüüfide õpikukese. Kirjutada võis nii püst- kui rõhtridades ja siksakis.
Õige lugemissuuna näitas linnukujuliste märkide noka suund. Tegelikult lugesid ka giidid põhiliselt valitsejate ümarraamis nimesid. Alati rõhutati, et MEIE uskusime siis nii ja MEIL oli siis kombeks teha nii ehk naa.
Kuigi tänapäeva egiptlaste keel pärineb islami toonud araablastelt on nad siiski püramidi ehitajate järeltulijad nii kehalt kui vaimult. Ning kristliku Egiptuse kopti keelt õpivad üha enam ka moslemid.
Mineviku jälgi on nii sealsetes kommetes kui ka kõnekeeles.
Muuseumi külastamise järel ma olin egiptlaste üheülbalisest
grafomaaniast
sedavõrd tüdinud, et otsustasin Alam-Egiptuse varemelinnad jätta üldse vaatamata, sõita kohe Vahemere äärde ja edasi oaasidesse.
Naivistlike aga lõbusate
hetiitide
looming meeldis mulle palju enam. Muide nende kahe rahva sidemeist on arvatud sedagi, et hetiidid loobusid kiilkirjast oma luvi hieroglüüfide kasuks egiptlaste mõjul.
Egiptuse kuningad teatavasti on võtnud naiseks ka hetiidi kuningatütreid ning isegi vanima teadaoleva
rahuleppe
sõlmisid -1258. a Hattusili III ja Ramesses II.
Talaat Harb طلعت حرب
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Ostsin kohalike tänavapoest keedupiima 1 l / 9 gini ja mahlasegu 1 l / 13 gini eest. Hinnad olid küljes. Pole sugugi odav. Klaas värskelt pressitud mahlasegu maksis 2,5 gini ja oli hea. Arvutitund = 5 gini. Üks kaupmees kutsus teed jooma. Palus lõhnaõli nuusutada. Ütlesin, et ei osta tarbetut koormat. Läksin välja. Tänaval papüürust müünud vana naeratas sõbralikult, kui ütlesin "Laa šukran!" (= "Tänan, ei!"). Pärast sööki panin aku laadima. Magasin öösel kolmeni. Korealased pidutsesid seni. Palvekutse äratas 4:45.