< päevik: 2008. a 13. november - Kairo Vana-Egiptuse muuseum - - - päevik: 2008. a 15. november - Ismailiya >

< Siit saab esilehele.

Püha Neitsi kirik Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

أَيْنَ المِتْرُو ؟
[aina al metro]
= Kus on metroo?

reedel 14. novembril 2008
Kairo metroo

Ramsese raudteejaam

Jalutasin hommikul jaama Ismailiya piletit ostma. Teel pakkus üks Bahariya oaasi poiss 1400 naela eest kolme öö kõrbereisi koos kahe Austraalia tüdrukuga. Hinna sees oli toit, ööbimine ja edasi-tagasi sõit mitte tüdrukud.


Regent House Hotel
Mr. Atef El Fayoumi
2 Maruf Street from Talat Harb in Cairo
mob: 0100156510


Kolm meest kastsid ürgse traktoriga tänavalilli, aga prügimajandus ja rahvaloendus käib Kairo valitsejaile ilmselt üle jõu. Jaamas sai ühe naela eest klaasi suhkruroo mahla (عَصِير القَصْب = aseer al kasb). Sõiduplaan oli ainult araabia keeles. Kirjutasin endale sobivad rongid ja astusin kassa juurde. Selgus et plaan oli vananenud. Sain pileti 6:15 hommikusele rongile. Müüjad tönkasid inglise keelt. Mingit järjekorda polnud üldse, aga reede on ka puhkepäev. Pangad jms on suletud ka laupäeval. Seevastu pühapäev on tööpäev.

Mari Girgis ja Kopti muuseum

Kairo metroo pilet = 1 gini

Kopti muuseum Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Metrooga sõitsin Kopti muuseumi Mari Girgis'e ehk Püha Jüri peatusse. Metroo liinid leidsin lennujaamast kaasa rabatud Kairo voldikust aga ka jaama seintelt. Politseinikud juhatasid õigele kaile. Ei märganud piletit kompostrist kaasa võtta. Väljudes pidin üle värava hüppama, aga valgele ahvile anti andeks. Kopti muuseum on kohe jaama vastas - roomlaste Paabeli kindluse torni külge ehitatud mõisas. Samas kõrval on "Rippuv" kirik. Pääse maksis 50 gini. Kaamera võeti puulapaka vastu hoiule. Kopti asjust sain järjekordse kunstimürgituse. Üks naiskülastaja küsis, kas mul on paha, kui ma akna orva puupõrandal selitasin. Naivismi oli nabani. Kopti taiesed tundusid eile nähtu järel ehmatavalt algelised. Bütsantsi eeskuju oli ilmne, aga ristitud egiptlased olid oma paganliku pärandi täiega alla vett lasknud. Seda jäi meenutama ainult kopti rist ehk esivanemate hauataguse elu peegel Ankh . Algul nikerdasid kristlased oma karniisidele hoopis kreeka-rooma paganlikke kujukesi. Ilmselt jällegi Bütsantsi mõjul, kuigi pärast Kaltsedoni kirikukogu süvenenud keisrile allumatust hakkas keisrivõim kopte sedavõrd vaenama, et nad hiljem liitusid sissetungivate moslemitega Bütsantsi asevalitsejate vastu. Paljud kirikud ehitati muistsetest ehitustest tassitud kividest. Vahel lihtsalt löödi ristimärgid paganlikele altareile , raiuti esivanemate kolmjumalused krutsifiksiks või joonistati omad pühakud muistsete peale . Mustade pühakute piltidega rituaalsed kangad meenutasid pigem musta mandri kaljujooniseid , kui vana aja kunsti. Näis nagu oleks ristimislaine pühkinud rentslisse kõik eelmise ajastu teadmised ja oskused. 3000 aastat ennast imetlevate valitsejate samanäolisi kujutisi tootnud alamad olid ülematele viimaks koha kätte näidanud ja viinud võiduka lõpini ka kultuurirevolutsiooni.

Näitus algas hellenistlike reljeefide taaskasutamisega kirikute ehituses. Järgnesid koopakirikute erksad ikoonfreskod, mustade tantsijatega kudumid, krokodilliga puutahvlid, vaenlasi ja koletisi varrastavad ratsapühakud, kopti ja araabia paralleelpühakirjad (kopti kirikuis tarvitatakse juba ammu ka araabia keelt), araabia keel kopti kirjas ja vastupidi, hiiglaslikud skulptuuridega võtmed, viirukinõud, kroonid, pärlmutter - puitvõrk vaimulikutroonid. Puitu toodi Süüriast ja Liibanonist. See oli uhkuse asi. Meelde jäid ka mõisa puitmosaiiklaed, katusekuppel, Niilust kujutavad laemaalid ja sammastega siseõu. Muuseumi poes müüdi põhjalikke hieroglüüfkeele ja Kairo kõnekeele õpikuid koos heliplaadiga (ostsin hiljem Ameerika ülikoolist), raamatuid Nuubia külaarhitektuurist (mida hiljem ei leidnudki), kopti keelset piiblit ja kirikumuusikat. Muusikat saab ka kõrvalt kirikust ja nännipoodidest. Reisikoti raskendamise hirmus ostsin ainult vihiku hieroglüüfide lugemiseks, kuid mida edasi seda vähemaks jäi mu huvi vanade egiptlaste vastu. Peldikus küsis üks eit jootraha. Kirikute väljapaneku valvur tüütas puuuste nikerdustele viidates ja korrutades: "Väga ilus. Väga ilus." See etteaste polnud muidugi nii tasuta mõeldud kui see minust sinna jäi.

Seegi muuseum oli sedavõrd küllastav, et kadus huvi külastada Naatriumi Oru eraklaid.

Al Muallaqa "rippkirik" ja kristlik kalmistu

Püha Neitsi kirik Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Muuseumist väljudes sain puulipiku vastu oma pildimasina tagasi. Läksin Püha Neitsi kirikusse. See on saanud rippuva nime, kuna ehitati roomlaste Paabeli kindluse kahele kaitsetornile. Piletit pole, aga külastajaid on palju. Kirikusse tulijad lõid risti ette lahtise käega ja puutusid suud, kuigi pühapiltide lunastaja õnnistab siin kolm sõrme püsti nagu moslemite Allahi mudra'l (millega haigutavad usbekid sulgevad kurivaimude tee suuõõnde). Puututi ka pühaku säilmete klaaskasti ja taas suud. Ikoone on igas seinas, tiivikud laes.

Jalutasin vastupäeva ümber Paabeli kindluse. Prügi oli vaaludes. Lapsed hüppasid maha kantud batuudipuuris väikse kuradiratta kõrval. Mehed jõid teed. Kreeka hauakambritel olid rohust ristid, inglikujud ja rämps. Tehti lõket. Valuutavahetuse kontoris vahetasin 100$ 5,512 kursiga. Reisitsekke vahetatakse ainult turul!? Kassatüdruk oli silmatorkavalt vaba riietusega. Kristlaste linnaosa noor nännimüüja Zeki (kopti keeli "tark") õpib Talaat Harb'i kursustel vene keelt, sest hispaania jm keelte oskajaid on niigi liiast. Hiinlased olla nii kitsid, et nendega ei tasu äri ajada. Levinuim kristlik nimi on Mina (püha Menas'e järgi). Üks Mina oskas muuhulgas isegi türgi keelt. Ben Ezra sünagog oli kinni. Juute olevat väga vähe. Läbi müürivärava metroojaama läksin juba pimedas. Talaat Harb'il jõin taas 2.5 gini eest suhkruga mahla, katsetasin 3.5 ginist väikest saiakebabi. Tänavapoest sain 9 giniga liitri piima ja 2.5 gini eest pika saia. Lähimas arvutitoas oli viirus. Klahvid on kulunud kõikjal. Hotellis lubatud internetti ei olnud ega tulnud kunagi.



< päevik: 2008. a 13. november - Kairo Vana-Egiptuse muuseum - - - päevik: 2008. a 15. november - Ismailiya >