Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
laupäeval 15. novembril 2008
Kairo 06:15 > Al Asmalyah (pileti kirjaviisis) 3 tundi hiljem
rongi pilet = 15 L.E.
Ismaïliya الإسماعيلية
Ärkasin kell 4 tänava ؟pallimängu؟ häälte peale. Dušši ja eine järel jalutasin jaama. Abipakkujaid oli igal pool. Kui Ramsis'e tänaval kaarti uurisin, siis näitas juhuslik mööduja raudteejaama suuna küsimatagi.
Jaamatöölised küsisid piletit ja juhatasid rongi jne. Ühisvagun haiseb vähem, kui minu pehme "pullman", aga siin saab istmeid vastamisi voodiks keerata nagu Jaapanis. Rong on tolmune nagu kogu Egiptus.
Tüütavad kärbsed. Pakiraamid on puru. Sõidame mööda põldudest, aedadest, monoliit-betoon tugivõrega tellismajadest. Ärkan Ismailiyas. Kott on pakiraamil alles. Rong lahkub suitsupilve nagu lääne filmis.
Jaamas kuulen, et järgmine Bur Said'i rong läheb 14:20. Jaamahoones on näitusel uhke tõld, mis kuulus vist kanalit ehitama kutsutud
De Lesseps'ile
, aga võib olla ka mitte. Ismailiya on meeldivalt inimhõre, aga prahine ja tolmune, kuigi pihustid kastavad muru kõikjal. Suessi suubuva kanali ümber on haljas puiestee kujude ja hiidkeraamikaga.
Beduinirüüs vanamees avas 35 a eest prantslaste ehitatud Markuse kiriku ukse. Väljumisel küsis pistist. Panin ühe gini korjanduskasti. Küsis uuesti ja endale. Andsin viieka. Peenemat polnud. Inglise keelt kõnelev noorem mees näitas
muuseumi suuna. Olevat 300 m. Umbes 300 meetrit koloniaal prantsuse majade vahel hulkunud leidsin frantsiskaani kooli. Itaalias õppinud nunnad said mu italianiseeritud hispaania keelest nii palju aru, et andsid kaasa Kesk-Egiptuse
Amarna العمارنة lähedalt pärit mehe teejuhiks. Too tundis minust rohkem ainult kohalikku keelt mitte teed ja pidi ikka igalt poolt küsima, kus on مَتْحَف ehk muuseum. Möödusime nobeli laureaadi kujust
"President
Sadat
- sõja ja rahu kangelane".
Muuseumi sildi juurest jäi veel üle 100 m. Jätsin teejuhiga jumalaga. Muuseum mahtus ühte tuppa. Pilet maksis 15 gini. Välguta võib pildistada, kuni lusti jagub. Mis seal siis oli: kiviaegsed noad, alabasternõud, hilised Osirise ja
loomjumalate pronksohutised, kopti mosaiikpõrand, palju
Bes
koldejumaluse hirmutavaid kujukesi, hetiidipärane käsikivi, pisikesed rooma kotka kujulised ohutised, kopti räbalad, kopti ja araabia kirjaga papüürus, mameluki pronks. Õuel oli päris kena must sfinks.
Kanalisaare lüüsidele viival okaspuiesteel sibas palju julgeid vainukägusid. Vastu tulnud prantslased ei teadnud internetipildil nähtud varemeid. Ilmselt pilt oli tehtud mujal. Kraavides sõelutakse mudast midagi labidaga. Karpe?
Kanalijärvel võrgutati kala. Mercury Forsan saare kaldatolm sarnaneb liivale. Pesin selle hotellimuru vihmuti veega jalgadelt. Rannal oli mitmesugu okastaimi, pisipalme, põõsaslilli ja rämpsu. Ei taha isegi päevitada.
Tagasiteel vahtisin veel koloniaalajastu maju. Poisid kallistasid puiestee pinkidel tüdrukuid. Paarhaaval muidugi. Meeletu ehitamise kõrval võiks keegi ka koristada. Kogu rämps läheb rööbastele.
Jaama perrooni müüjapoissi loopis üks välja vihastatud vanamees pudelikasti ja pudelitega.
Ismaïliya 14:20 > Bur Said
Port Said بورسعيد Būr Saʻīd
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Rong läheb samalt keskmiselt rajalt, kus Kairost tulles väljusin. Pilet oli vist alla 10 L.E. Pool teed vestlesin sümpaatse tõmmu Matruh'ist pärit inglise keele õpetajaga, kes sõitis puhkepäeva järel tagasi kanali äärsesse sõjaväeossa
aega teenima. Arvab, et koolis peaks usudogmade pähetampimise asemel panema usu laste südamesse. Moslem peab olema salliv ja puhas. Tee ääres nägin roomapärast müüri ja mingi linna varemeid, kanali veert hariva rahva hütte,
niisutuskraavi kõplavat tüdrukut, kitsi, kanu, lehmi, haigruid õuel, pensupumpi, leekides pöörlevat kivisöeahju ja luiteid .. luiteid. Läänepoolse teeperve neegriminareti taolised valged aukudega "kuivatitornid" osutusid hiljem tuvilateks.
Bur Saidi' ühendavad Bur Fuad'iga rohelised ja tasuta praamid, aga sinna ma ei läinud. Kõrval on kena paadisadam. Mõned poisid püüdsid vene keeli mida tahes müüa. Ühel olla naine Odessas.
Sadama ümber on huvitav osmani - koloniaal segastiilis vanalinn: kopti, kreeka ja frantsiskaani kirikutega. Pakkidega kohalikke jälitades jõudsin Meriland Hotelli (066 322 7020/066 322 1570),
kus veeta tuba maksis 35 gini ja vetsuga 40. Ühe gini maksin poole tunni interneti eest. Aeglane oli. Nii mahl kui piim maksis 5 gini, banaanikilo 5 gini, sai 25 krossi. Vanalinna tänaval müüs vanamees kausist krabisid.