Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
teisipäeval 12. novembril 2008
Siwa Oaas واحة سيوة Wāḥat Sīwah
Palm Trees hotellist laenatud jalgratas: 5 gini / pool päeva
Lukku polevat vaja, sest vargaid siin ei ole.
Shali - Gebel El Mawta
Sõitsin hommikul rattaga reisiinfo majja. Seal anti joonistatud kaart ja juhatati siia-sinna. Kontori seintel oli igasugu pilte ja juttu. Järele jäänud oli hispaania keelseid voldikuid. Läksin kõigepealt Gebel El Mawta kalmumäele. Teepeal tahtsin kaariku ette rakendatud eeslit pildistada, aga pulmi ettevalmistavad tigedad (10 a'sed) tüdrukud jooksid sellise kisaga minu poole, nii et pidin paremaks edasi sõita. Pääse maksis 25 gini. Kogu mägi on auklikuks kaevatud. Hilisemad hauad on madalamal. Käisin suurimas hauas ja kuulasin ühe pahaaimamatu rühmajuhi prantsuskeelseid üsna asjalikke seletusi. Selle maalid olid pisut lapsikud nagu Luxori käsitööliste haudades, aga päris hästi säilinud. Seintel kujutati vist patukaalumist ja kohtumõistmist ning laele laotus taevajumalanna Nut, kelle kubemeid kattis tiibadega päike. Kõik joonistega koopad olid lukus rauduste taga. Ühte võis läbi võre vaadata. Ka kalju ümber oli väiksemaid koopaid ja ühes nurgas lausa aukhaudu. Ühest kolbast oli maasse jäänud kukal. Sageli oli hauakambri seinu meisliga rikutud. Ehk kartsid kristlased või moslemid paganlikku nõidust. Kaljult alla tulles ühinesin veel ühe prantslaste rühmaga ja nägin veel kahte lukustatud hauda: krokodilliga ja punavalge joonisega. Egiptusest lõunasse jäävates kõrbelompides elab (kääbus)krokodille seni. On arvatud, et osa neist pole kõrbe eelse ajastu jäänukid vaid on hiljem usumeeste toodud.
Aghurmi oraakel
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Aghurmi küla taga paistis Mawta kaljult suur soolajärv. Teele jäid niisutuskraavidega palmiaiad. Aghurmi kindluse rajasid 40 esimest sivi berberit beduiinide vastu. Shali ehitati hiljem.
Aghurmi kindlus ehitati muistse Amon'i pühamu kaljule, kus käidud nõu
saamas pühamustki vanemalt ennustajalt, keda kohalikud tunnevad kui Aleksandri oraaklit.
Üsna hämmastav on, et paljud moslemid (peale Persepolise rüüstamise eest pahaste pärslaste muidugi) peavad seda maost sündinud paganapealikku islami
pühakuks.
Ka Türgi Tatvan'is oli üks kurdipere joonistanud oma sugupuu algusse
Büyük İskender'i ning mujalgi Egiptuses kaitseb hellenistlike varemeid Aleksandri nimi. Bahariya Bawiti "Aleksandri templis" näidatakse uhkusega "Aleksandri kujutise" hõlsti alumist äärt ja jalgu. jne.
Värava all kalju jalamil oli soolakivi kuhi. Sivi poisike palus kaht jänkitaalert ginideks vahetada. Saatsin panka. Pilet maksis 25 gini. Nüüd märkasin, et kaarti vaadates olin tõmmanud taskust tänavale ligi 70 gini peenraha.
Jälle targem. Hoian kaarti tagataskus. Linnamäe vasakus taganurgas oli veel näha mõni seina raiutud hieroglüüfi rida. Tomas rääkis hiljem, et oli käinud ka kaevu kõrval minareti aluses mošees, aga minu ajal olid kõik puuuksed lukus.
Üks politseinik palus oma sõbrast minu taustal pilti teha. Minul küll ei jätkunud häbematust lasta end pildistada koos Shali albiinodega. Võmm ise pildile jääda ei julgenud.
Kleopatra vann & Umm Obeyda ehk teine Amoni pühamu
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Umm Obeyda pühamust oli püsti ainult üks taastatud maalingute ja kirjadega sein. Samas vedeles huvitavaid soolakivi või marmori plokke. Kaarikul möödunud poisikesed nõudsid pistist. Võtsin tee äärest mõne pudenedes tüvenukile pidama jäänud datli. "Kleopatra vann" oli otse nännipoe kõrval. Maasturid seisid reas. Vooderdatud kivipõhjast tõusis mulle. Vesi oli soe aga kõntsane. Ujuma ei kutsunud - valvuri ärgitamisest hoolimata. Nägin värvilisi kiile ja kalu.
Dakhrur
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Dakhrur'i liivakalju koobastesse ei hakanud ronima. Jalamilt paistsid vägevad luited ja liivakõrb. Tee ääres oli üks mineraalvee tehas ja külakool. Keskealine patsidega naine ei suvatsenud sugugi kotti pähe tõmmata. Ehk teevad nad seda peamiselt Shali mošeede ümbruses. Niisutuskraavidesse lüüakse tänapäeval vett pumbaga. Palmiaedades lendavad tuvid ja krooksuvad konnad. Tagasisõidul leidsin asfalttee, mida mööda homme lähen kõrbeluidetele koitu vaatama.
endine Fatnas saar
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Õhtuks sõitsin Fatnase poolsaarele. Ei leidnud seal mingit põhjust Lausy Planeti rahva vaimustusele. Tavaline palmiaed, aga seal oli kena puhas ujumisallikas. (Tomas nägi Kleopatra vanni puhastamist palmilehega.) Autoga tulnud kohalik kutt läks pikkade aluspükstega ujuma. Soe soolakas vesi muliseb 15 m sügavuselt kivivooderdise vahelt. Fatnase teel (Siwa poolt alates) on põnev kääpaks kulunud mitmevärvilisest liivakivist islami hauakamber, Abu Alif ujumis bassein, Egiptuse kõige ilusam tuvitorn, haigrulaht ja selles kõdunev eesel. Raipeid vedeles kõikjal oaasides. Liivas nad lihtsalt kuivasid ja kulusid tuules, aga vee solkimise mõte ei jõudnud mulle kuidagi kohale. Vaatasin pilvise loojangu valgel 5 ginist teed rüübates kalda lähedal ujuvaid kalu. Eemal paistab Valge Mägi (sivi keeli Adrar al Milal, araabia keeli Jebel Beida, egiptlastele Sidi Jaffar)
Kõrbe öösöök
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Õhtul läksime üksi rändava 63 aastase Iisraeli bioloogi Samuel'iga Matruh'i bussis kohatud Fahmi kutsel kõrbeonni: sõit = 50 gini, söök = 30 gini. Fahmi kutsus mu algul oma käsitööpoodi teele ja palus abi plaadilt muusika kopeerimiseks arvutisse. Siis laenas 100 gini õhtusöögi kana ostmiseks. Šveitsi naised loobusid. Bahariyast Siwasse jalutanud prantsuse vanapaari maasturil saatnud Ibrahim hakkas juba kitsail linnatänavail kihutama, aga palusime tal rahuneda, kuni kõrbe jõuame. Me ei olnud ka enam tema nooruses. Samuel imetles istandust ja basseini. Palus joogiks värsket karkade hibiskust. Kõrbes oli üks sivi noormees kanast ja riisist maitsva söömaaja küpsetanud. Ibrahim puhus vilet ja laulis Bahariya araablaste laule, aga ka koos noorema Siwa poisiga, kes lõi õhukest trummi. Oskavat ka pisut Siwi keelt. Fahmi lõi veel kaenlatrummi, plaksutas ja tantsis. Eriti hoogu läksid pärast minu kaamera videolõigu nägemist. Käsitööpoes kohatud vabas riietuses punapäine tüdruk ei tulnud siiski kaasa. Pakkusid ka kanepit ja vesipiipu, aga Samuel keeldus järsult. Kuigi islam keelab uimastid, juuakse seal ka datlipuskarit, mida pakuti meie autoga reisivaile sõpradelegi, kuigi väliselt on Siwa vägagi usklik kogukond. Laulud sarnanesid põhimõttelt meie vanemaile lauludele. Korratakse eesütleja värsse. Üks lugu meenutas isegi põhja ameerika indiaani laulu. Poisid arvasid välimuse järgi mu vanuseks u 25 aastat ja pakkusid Bahariya'st pruuti. Olevat väga kasin ja usklik. Sellest läks Samuel'iga vaidluseks, kes arvas, et kõigis maailma hädades on süüdi usklikud. Küsisin, kas Iisrael võib kunagi Palestiinaga rahus elada. Asjatundjad väitvat, et palestiinlased võivad ainult rünnakud ajutiselt peatada, aga juudiriigi olemasolu maadel, mida nad peavad endi omaks pole neile iial vastuvõetav. Ehk siis maailma tulevik pole mitte tume vaid suisa must, sest see pingepesa õhutab vaenule kristlasi, juute ja mosleme kogu maailmas. Ja mingit lootust pole. Ütlesin, et Iisraeli võimud peaks rünnakute eest karistama nende korraldajaid mitte lõhkuma palestiina korrusmaju seepärast, et seal mõne päti pere elas. Väitis vastu, et maju lõhutakse alles siis, kui leitakse, et elanikud on enesetapurünnakule kaasa aidanud. Ütlesin, et kollektiivse vastutuse kehtestamise korral vastatakse neile samaga: iga palestiinlane või moslem hakkab vihkama igat juuti, aga sellest ta ei saanud aru. Pidu ei kestnud kaua ega olnud üleliia hästi korraldatud, kuid seda ma ei tahtnudki, kuigi mõistsin, et noored poisid tahtsid lihtsalt pisut teenida. Tagasiteel tehti pisut pimedat kõrberallit. Ibrahim laulis midagi jahuud'idest. Samuel pildistas valgustatud Dakhrur'i kaljut. Laager oli vist Birket Zaytun'i kandis. Fahmi tõi hotelli mulle järele 20 gini, mis ettemaksust enne tagasi maksmata jäi. Kõrbepäevad olid nii tihedad, et päevikut jõudsin kirjutada ainult Siwast lahkumise hommikul ja pärast alles Dakhla oaasis.