< päevik: 2008. a 20. november - Šali - - - päevik: 2008. a 22. november - Baharia >

< Siit saab esilehele.

Sahara Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

هَذا غَالٍ
[haza gaali]
= See on kallis.

reedel 21. novembril 2008
Shali u 08:00 > Bawiti u 14 tundi hiljem

lahtine pikap = 900 L.E. kahe peale (koos lõunasöögiga)
+ 40 L.E. kummaltki läbipääsuloa eest

Darb Siwa kõrbetee Bahariya oaasi

Bahariya beduin Džuma pani enda kõrvale istuma oma Siwa sõbra Abdallah. Mind kupatati kohe kasti - vaibaga pingile, veepudelite, varuratta ja pensupaagi kõrvale. "Juma" on araabia keeli reede[ne palvus]. Ei tea, mis laupäevase sohvri nimi oleks. Sõitsime Kleopatra hotelli. Ägeda loba vahelt õnnestus välja nõuda enda pass. Algul pakuti küll ühe sakslase oma. Džuma kargas taas rooli ja kihutas mitu ringi Shali vahet. Tagasi hottelli jõudnud, küsisin, kas ta otsis seda hiinlase näoga Šveitsi tüdrukut, kes veepudelitega meie poole jalutab. Oligi nii. Sandra vanaisa oli Hiinast ja ema Mauritiuselt. Mis jooki puutub, siis ise võtsin küll kaasa 2 l mahla, 1 l piima ja kilo banaane (6 gini), aga ei joonud reisi jooksul liitritki. Kastis polnud sugugi jahe. Piisas jopest. Hiljem panin liiva tõkkeks sääsevõrgu pähe. Muslimite loorist võib muudki kasu olla peale isiku varjamise. Sandra maksis Kleopatras 18 gini voodi eest kolmeses toas. Meie järel sõitis Tšehhi numbriga Nissan maastur, mille idasaksa sepp oli oma tšehhi naise vennaga ümber ehitanud. Elasid Karlovy Vary's ja sõitsid Aafrika põhjatipust lõunatippu. Ööbisid muidugi katusetelgis. Maastik oli päris huvitav ja küllalt vahelduv, eriti oaasist väljasõidul. Sandra ajas Abdallah minu kõrvale kasti ja lubas peatada, kui midagi huvitavat näeb. Korra peatusimegi viimase suure järve ääres. Sandra kurtis, et juht ei tee tast väljagi ja palus mind katusele koputada. Seda ma siis tegingi, kui nägin teda järgmine kord kaameraga vehkimas. Juht ehmatas krampi ja Sandra ütles süütul näol, et tema küll ei tahtnud peatuda. Rohkem ma seda nalja ei teinud. Lahtisest kastist oli isegi hea pildistada. Noh üks üksik ühe küüruga kaamel lendas tõesti liiga kiirelt mööda, et fotokat kotist välja rabada. Ei tea kuidas too sinna liiva sisse eksis. Ainsa kusepeatuse tegime Džuma algatusel ühe kulunud kaljurünka juures. See koosnes mündisarnastest aastarõngastega liistakutest - ilmselt kalade eelsete elukate kivististest. Banaanikoored reetsid, et seal peatub teisigi.

Sahara Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Luidete vahel lõunatades läks jutt heategevusele. (Abdallah oli abikokaks.) Sandra töötas mingis Punase Risti moodi seltsis, et saaks palju reisida. See oli vast ka põhjus, miks ta söandas sellise autoga sõita. Tal oli veelgi väiksam ranits kui minul. Maasturi rahvas heategijaid ei usalda. Isegi Unicef ei sanud enam Saksa tegevusluba. Olid mingi pättusega sponsore meelitanud. Vabatahtlikud peavad tavaliselt peale maksma ja raha ei lähe abivajajatele. Ühes nähtud Tuneesia rahvuspargis töötatud juba pikemalt palgata - kohusetundest. Tuneesia olevat odav ja räpane kuid huvitav. Siwa ja Matruh olid nende meelest puhtad. Liibüa isevalitseja jagab jõukust ka rahvaga. Vähemalt kütus on odav. Võrdlesid tänavalt ostetud Gaddafi kogutud lauseid Inglismaal avaldatud Bushi mõtteteradega. Sõidu jooksul purunes Džumal kolm kummi. Ühe parandas lõuna ajal. Auto oli räbal, aga tee pold nii hull kui räägiti. Kohati oli isegi asfalti. Politsei peatustes lonkasid takused koerad. Bahariya piiril purunes kolmas kumm juba päris pimedas. Muide ka Sandra buss oli samal õhtul, kui meie oma Matruh'is katki läinud. Näib, et see on tavaline. Ehapuna kõrbes muutis vastaskaare taeva umbes 45 kraadist kõrgemal vikerkaare taoliseks. Ka linnutee paistab kõrbepimeduses paremini silma kui meil.

Bahariya

Bahariya Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Bawiti's kutsus Džuma meid teele välirestorani, mille omanik hakkas kohe oma hotelli ja kõrbereisi kaela määrima. Ilmne kokkumäng. Kohe saabusid võistlejad ja läksid meie ümber kiskuma nagu kajakaparv. Siwast koju jõudnud Ibrahim saatis ka oma prantsuse muti meid moosima. Kamp sakslasi vaatas ehmunult pealt. Panime kotid maasturisse ja läksime teist sööklat otsima, aga need olid räpased. Tulime tagasi. Ibrahim katsus maasturile vähemalt küttepuid müüa. Sõin 15 gini eest suppi ja hautist. Ilma lihata tähendas, et liha korjati välja. Ei viitsinud vaielda. Ehk jään seekord toidumürgituseta. Arvele lisati 5 gini tee eest, millega Džuma meid kostitas. Teised jõid lahkelt õlut ja türgi kohvi ning sõdisid hinna ja vähese liha pärast. Eriroog oli sidruniga soolatud porgand (nagu korea kimtši) , mida sõin vaid mina. Praad oli maitsetu. Ka maasturipaar ei pabistanud väga toidu pärast. Fatnase mehed olid kutsunud neid külla puskarile ja andnud kaasa kuhja maas kuivatatud datleid. Pakkusid meile välitelki, aga läksime Alpenplick hotelli, mille silti olin näinud juba tulles. Kuigi ka need olid oma agendi saatnud meid jahtima, oli too teistest viisakam. Maksin 50 gini voodi eest duši ja vetsuga kaheses toas.



< päevik: 2008. a 20. november - Šali - - - päevik: 2008. a 22. november - Baharia >