Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

في أيةِ ساعةٍ يَفْتَحُ المتحف النوبة؟
[fii aiati saa'ätin iuftähu l-mäthafu n-nuubati]
= Mis kell Nuubia muuseum avatakse?

في أيةِ ساعةٍ يَغْلِقُ المتحف النوبة؟
[fii aiati saa'ätin iu'älako l-mäthafu n-nuubati]
= Mis kell Nuubia muuseum suletakse?

neljapäeval 27. novembril 2008

20 gini eest laenutatud ratas

Nuubia Muuseum متحف النوبة

Kurk oli hommikul nii valus, et nuusates tuli pisar silma. Jaama kõrvalt reisiinfo mehelt sain saksakeelse kaardi. Kulturzentrum Assuan ei tööta. Ühtki rattarentijat ei leidnud. Hotellipoisid pole sõbralikud, aga üks neist viitas käega, et sealt poolt saad. Seal pool, aga päris kauge oli rattatöökoda. Lukksepp nõudis oma ratta eest tunnihinda. Leppisime lõpuks 20 gini päeva eest, aga ratas oli jube - vist mehe enda sõiduriist. Pedaal oli viltu. Tahtis sirgeks väänata. Ma ei lubanud. Küsisin luku võtit. Tahtis lukku puruks lüüa. Lõpuks nõudsin 3eks tunniks 10 gini eesti, aga jäin tulles hiljaks ja maksin ikka 10 peale. Sõitsin Nuubia muuseumi. Aswan on nii väike, et seal saaks ka jala liikuda. Eile kohatud jänkipaar tuligi muuseumi jala. Kauplesid homse Abu Simbeli ja Philae reisi 70 gini peale. Kurtsid, et peavad tingima iga asja pärast. Avastasid üllatusega, et banaanikilo võib saada 5 giniga. Ütlesin, et see maksab neljast kuue ginini sõltuvalt banaanidest. Neile püüti sama hinna eest müüa kaht banaani. Rääkisin Luksor'i mahlamüüjast, aga ütlesin, et tema on pigem erand. Mina ostan oma toidu sealt, kust kohalikud ja maksan sama hinna, kuid ma küsin alati araabia keeles. Nemad eelistavad naiste poode, sest nood on ausad. Ütlesin, et pole kunagi näinud kohalikke tingimas. Nood ilmselt teavad õigeid hindu niigi. Hiljem küll selgus, et ka kohalikud tingivad tihti aga pigem kallimaid asju ostes. Nuubia Muuseumi pilet maksis 50 gini. Sealt sai parima ülevaate nii Nuubia kui Egiptuse ajaloost: vanemast kiviajast ja kaljujoonistest alates, kuni Naqada, Kerma, Kuš'i, Meroe, Ballana jt ajastute kristluse, islami ja tänapäevani. Ainuke nuubialasi käsitlev raamat rääkis nende kombeist. Nuubialaste värvikaid külaehitisi kirjeldavat raamatut nägin Kairo Kopti muuseumi poes. Nännimüüja andis mulle suurema raamatupoe aadressi: ناديا التكتِيف Naadi al Taktiif tänaval, aga sinna ma ei jõudnudki. Nagu ma Siwa bussis ja ka mujal olin ennemgi märganud ei viitsita araabia kirja käsitsi kirjutades isegi täppe konksude alla ja peale panna: ٮادٮا الٮكٮٮٯ . Pidin aadressi ise ümber kirjutama. Küsisin üle, kas sain aru õigesti. Kuigi olin harjunud, et araabia keele lühikeste täishäälikute kirjutamisega ei vaeva ennast isegi trükikojad, siis täppideta kirja on juba täiesti võimatu lugeda, kui sa ei mäleta, mida sinna kirjutati. Araabia kirjast võid lugeda ainult tuttavaid sõnu. See on pigem mälu abivahend nagu inkade sõlmkiri. Eks ta meenutab ka väliselt sõlmekestega nööri.

Piltide vaatamiseks klõpsa siia!

Sõitsin jõe äärt pidi tagasi. Kruisilaevade tagant paistab Elevandisaare kindlus veel moodsa saasta vahelt. Paadimehed pakuvad sõitu saare nuubialaste külla. Vanapärasemad külad on siiski kaugemal. Turistid sõidavad kalessides või tallavad niisama. Maksin 60 gini hotellipoisile kahe järgmise öö eest ja 5 gini kõrval arvutitoas. Turul kuulasin vana nuubia muusikat ja ostsin 120 gini eest kolm plaati. Alghind oli 50. Jõin taas jaama juures sahlepit. Möödunud plaadimüüja pakkus samu plaate 30 ginise alghinnaga. Tal oli ka mängija kaasas. 1 giniga ostsin turumutilt leiva, 5 gini eest kilo banaane. Kaasa võetud küüslauk oli tee peal rohekaks tolmuks saanud. Pesin püksid. Öösel möllati tänaval kahe-kolmeni. Homme ju Džuma ehk reede ja puhkepäev.