Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
laupäeval 29. novembril 2008
Aswan 4:30 > Abu Simbel > Philae > Aswan 16:00
sinna ja tagasi = 80 gini
Aswan 17:30 > Idfu
rong
Ärkasin kella peale 2:15. Kustud-pestud viisin seljakoti võtmehoidjale. See küsib nagu igal hommikul: "Check-out today?", kuigi teab täpselt, mitmeks
päevaks ette maksin. Praegu teeb mulle reisipakki (= paar saiatükki, võid ja juustukild ): "Go to Abu Simbel?". Vaatavad kolmekesi verise lõpuga Egiptuse holli-pollivuudi naljafilmi.
Kell 3:00 öeldi, et buss tuleb 3:30, aga jäimegi esimesest turvakonvoist maha, sest buss jõudis minu hotelli pisut enne nelja. Kaasreisijad küll ütlesid
, et kusagil ei viivitatud. Minule oli jäänud viimane klapptool ukse kõrval. Pidin jalad harki ajama, et ümber ei kukuks. Teine rongkäik sõitis välja
4:30. Seni võimlesime parklas. Turbad uurisid bussi alust peeglitega. Abu Simbeli jõudsime umbes kella 8ks. Juht hoiatas, et politseikonvoi sõidab tagasi 10:00.
Viimane "saatkond" lahkub 16:00. Turiste oli nagu sipelgaid. Pääse koos kõigi lisatasudega maksis 90 gini. Kemmergutasu oli inglise keeli 10 ning
araabia keeli 1 gini. Väiksem pühakoda oli kaugemal ja kiirel käigul jõudis sinna tõesti enne peamist rahvamurdu, aga seal polnud vaadata midagi erilist.
Seeeest suuremas kujutati huvitavalt ühe Aasia linnuse vallutamise lugu. Tavakohaselt tuttipidi pihku võetud aasialaste pundi rinnal paistis nagu
süüria keelne kiri. Uurisjoonised sarnanesid pisut Nuubia kaljukunstile. Nagu teada
koliti
seda pühapaika ühes mõne teise Nuubia mälestisega Aswan'i tammi taguse
Nasseri paisjärve teelt UNESCO abiga 1950date 80date vahel. Rohmakad lõikekohad on välimistel kaljuplokkidel selgesti näha, aga pühamuis endis
ega maalitud koopais nad ei häiri. Ukseesisele uuristatud nuubialaste pildistamise hetke pidi hoolega varitsema. Kõigile meeldis just sinna seisma
jääda. Kuna ma ei tulnud Simbeli mingeid kindlaid üksikasju uurima, siis ei võtnud see külastus liialt aega. 2est tunnist jatkus.
Ümbrusse on ehitatud roheliseks niisutatud Potjomkini küla hotellide ja lennuväljaga. Paari reisijaga linna peale läinud bussi oodates vaatasime
paisjärve linnurikkaid kaljukaldaid ja mõningaid omapäraseid taimi. Isegi teeäärne kõrb suutis veel tagasisõidul tähelepanu köita. Nägin taas
kauges kuumuses kangastuvat vett. Tee ääres vedeles üksik põlenud buss. Asfaltkate oli pehmelt öeldes pehme ja kohatine.
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Tammi eest maksime 20 gini.
Ei näinud midagi põnevat. Filmida ega suumida ei tohi, muidu võmmid võtavad kaamera endile.
2 jaapani tüdrukut keeldusid maksmast ja ootasid teeääres, kuni buss tagasi sõitis. Õieti tegid.
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
Philae saare pilet maksis 50 gini. Jaapani tüdrukud ja rõõmsalt inglise keelt purssinud kopti juht läksid koju puhkama.
Vahetusmees tuli rooli. Kopt soovitas üürida ühe
suure mootorpaadi kamba peale - 5 gini näost edasi-tagasi. Manchesteri tšurka püüdis rasta soenguga paadimehelt hinda 4ja gini peale tingida, aga
meie piletid olid juba rebitud ning minemajalutamise võimalust einam polnud. Ka tema oli sõidu 70 gini peale tinginud - ilmselt hotelli vahendustasu
arvelt. Jaapani tüdrukud maksid 60, aga mõni parema hotelli mees 110 gini sama reisi eest.
Paadimees viis meid saarele. Ootas kõrval kalju jures kella 15ni. Ozzid ootasid värava taga bussi parkla kohvikus.
Ka selle pühamu olid veeuputajad naabersaarele kolinud, aga ta oli vägagi vaatamist väärt. Nagu ikka soojendasid südant nuubia kassihaldjast aretatud
koldejumaluse
Bes uuristised.
Pildirüüstajate põlved varakristlastest Bütsantsi õukonna emissarideni olid hoolsalt täksinud nii paganlikke kui kristlikke kujutisi, kuid
õnneks suurema tuluta. Seintele oli egipti keelsete lisaks raiutud kreeka keelseid kirju ja riste. Paganlik altar oli rististatud kristlikuks.
Väravast väljumisel üritas tüütult järjekindel parkla nännimüüja veel kord tulutult oma reisijuhte kaela määrida.
Ütlesin, et otsigu siis eesti keelne. Pakkus vene keelset. Saatsin pikale teele.
Järgmine peatus oli
lõpetamata obeliski juures, aga väsinud publik ei tõtanud hiiglasuure kivitüki eest 30 gini maksma vaid tahtis koju. Lähedasse surnuaeda
kogunevad mustades ürpides naised huvitasid rohkem.
Piltide vaatamiseks klõpsa siia!
5 min enne nelja jõudsin hotelli. Rabasin koti ja jooksin jaama, aga ootasin teiste valgete ahvide sabas magamisrongi platvormil, sellal kui esimene Idfu rong pooltühjalt välja sõitis. Turvamees ütles, et järgmine läheb 17:30. Üle poole tunni seisin piletisabas. Müüja näitas igale kohalikule matsile, kui tähtis ta on. Toksis targalt arvutit, vaatas lakke, jõi teed ja ajas juttu. Mulle müüs pileti imekähku. Läksin jõin jaama esise kohvikus viimase sahlepi. Rongis kohtasin taas Simbeli seltskonna Jaapani tüdrukut. Ostsin mõlemale 3 gini eest klaasi teed. Ostis vagunist 60 gini eest 2. klassi pileti Kairosse. Näitas jaapani keelsest reisijuhist Idfu öömaju. Need olid kõik üle silla - keskuses. Idfu oli pime agul. Juhatati Marsa Alam'i marsa peatusse. Sõin seal mošee külge ehitatud teemajas ühe gini eest falafile. Piltisin uksepiidale kuivatatud varaane. Tahtsin ka tee eest maksta. "Ah saad niisama." Mina vastu, et võin maksta kah. "Eks anna siis 5 gini." See on välismaalase hind. Kohalik maksab ühe gini. Ootasime ühe vanamuti ja poisiga marsas kella kümneni. Sääsed tahtsid tappa. Panin pükstele sääred külge, sandaalide asemele sokid ja kingad, kindad kätte ja sääsevõrgu pähe. Lõpuks juht loobus. Kutsus kella kolmeks tagasi. Teemaja poisi juhatusel leidsin võõrastemaja pensujaama vastas. Voodi kolmeses toas maksis 10, aga üheses toas 25 gini. Üks voodi tähendab ka üht tekki. Vets oli väljas nii ehk naa. Muidugi valisin kolmese. Lärm vaibus suht varakult, aga metsik sääseparv sundis mind taas täisturvises magama. Higistasin, aga pole ikka veel küllalt terve.