Istungi päevakord:

Kareda valla 2004. aasta eelarve I lugemine.

1.      Maa munitsipaalomandisse taotlemine.

2.      Maamaksu maksumäära kehtestamine.

3.      Kareda valla hallatavate asutuste ametikohtade koosseisude ning palgakorralduse kinnitamine.

4.      Informatsioonid (Öötla-Vodja küla arengukava).

Istung algab kell 15.00 volikogu saalis.

______________________________________________________________________________________

Juba on käes 2004. aasta jaanuarikuu lõpp. Vaataks veel korra tagasi, mis eelmisel aastal tehtud sai.

Kommunaalmajandus

Vallamajanduse osas oli oluline vee- ja soojamajanduse haldamise üleandmine Koeru Kommunaalile ja Peetri Teenuse tegevuse lõpetamine. Tekkis eeldus kokkuhoiuks, valdkonna paremaks arenguks, suurenes töökindlus. Samuti oli oluline Peetri biopuhasti osaline renoveerimine, mis andis kolmekordset elektrienergia kokkuhoidu ja vabastas suurtest saastetasudest.

Alustati tänavavalgustuse renoveerimise ja taastamisega, kus tulemuseks oli elektrienergia kokkuhoid ja valgustuse paranemine. Vahetati välja suur hulk elamutsooni veetroustikku, mistõttu paranes veevarustus.

Elamumajanduses investeeriti 535 000 krooni, et rajada uus katlamaja ja vahetada välja trassid. See on algus kaugkütte taastamisele, et tagada kõigile normaalne soojavarustus soodsa hinnaga. Hetkel on soojatarbijaid 14, kuid meie arvestuste kohaselt saab normaalselt süsteemi tööle, kui tarbijaid on üle 20 korteri. Tööle on vaja võtta katlakütja ja vajalik on pikemaajalisem puude ettevarumise aeg.

Korterite müük on elavnenud, hinnad tõusuteel, tootmispindadest müüdud 3 hoonet. Töös on ettevõtluseks sobivate maade väljapakkumine. Vallavara osas algas töö korterite ja tootmispindade müügiga. Siin on hea koostöö AS Peetri Põld ja Piimaga.

Tervishoius lõpetati munitsipaalapteegi tegevus, teenuse andmist jätkab eraettevõtja.

Kultuur ja sport

Kultuuritöös on peale oma sisemiste tegevuse võetud suund suurtele üritustele kui suhte- ja mainekorralduse vahenditele. Hästi toimis Volgade kokkutulek, mis ka jätkub sealsamas Esna külas. Oluline ja arengus projekt on Müüsleri külas Kilplala idee. Tänavu toimunud kepphobuste MM oli selle algus. Sisemiste suhete üritusena oli hea õnnestumine valla perede päevad, mis on plaanis ka edaspidi. Vodja ja Öötla küla teeb ühistööd Viru küla seltsi nime all Öötla mõisas, kus toimus mitmeid toredaid üritusi nii lastele kui suurtele, loodetavasti tuleb ka sinna oma suurüritus. Uus kultuuri- ja soorsoojuht Raivo Roosioja on tööle võetud.

Spordi osas läksid korda Kareda karikaturniirid korv- ja võrkpallis. Laskesuusatajatest saavutas häid tulemusi Rain Kuresoo, korvpallis Ragne Reinaste, (Eesti MV hõbe), noorkorvpalluritest Anton Tõstsuk - värske karikavõitja A-klassis ja U-18 vanuste Eesti koondise liige, Erki Krümann - jõutõstmises II koht vabariigis, Mikk Teder korvpallis - U-17 koondise kandidaat. Tegutseb Ai-Petri spordiklubi.

Hästi edenes teede remont, jätkuvalt remonditi kooli- ja lasteaia hooneid. Süvenes koostöö Soome sõprusvalla Viljakkalaga, eriti koolide vahel. Meie lapsed olid kevadel viis päeva seal, 2004. aastal tulevad Viljakkala lapsed meile.

Minu arvates on asjad hästi edenenud ja ka kavandamine hästi toimunud. Vastu on võetud valla arengukava 2006.

Mida me ootame aastalt 2004? Ega vaikselt oodates tänapäeval õnn õue ei tule. Mõned arendatavad plaanid olgu siinkohal ära toodud:

*Tõukefondide arendamine ja ökonoomsem majandamine.

Projekte on vaja erinevate ettevõtmiste finantseerimiseks. Näiteks on plaanis haldushoone ümberehitus. Lahtine on aga, kas ja kuidas saab siia  majja tuua põllumajandusühistu kontori, perearsti jms. Ilma väljastpoolt lisaraha saamata pole aga võimalik suurt hoonet valmis ehitada. Ökonoomsem majandamine ja raha kokkuhoid käib ka kütte ja elektri kokkuhoiu kohta. Vaja oleks koolil aknad välja vahetada, lasteaia köök võtab 40 000 krooni elektrit aastas - see on liiga suur summa. Räägitud on ka  lasteaia ja kooli ühe katuse alla viimisest. Projekteerijatele on lähteülesanne antud ja 3. veebruariks peaks eskiisprojektid olema minu laual.

*Külakeskuste korrastamine

SAPARD-i 6. meetmele sai esitatud 540 000 kroonine taotlus Öötla mõisa katuse renoveerimiseks. Raha tuleks leida ka Müüsleri Kilplala pargi arendamiseks.

Idee on Kareda külas asuvasse vanasse vallamajja luua üleeestiline omavalitsuste muuseum. On kokkulepe, et I kvartalis tulevad siseministeeriumi esindajad kohapeale olukorraga tutvuma. Tahaks koondada sinna majja omavalitsuste ajaloolisi materjale ja hakata läbi viima koolitusi.

*Kihelkonnapäeva laiem tähtsustamine

Meie sooviks on, et 33 küla koondav Järva-Peetri kihelkond ja tema päev juuli esimesel nädalavahetusel (sel aastal küll teisel, sest 4. juulil on üldlaulupidu Tallinnas) saaks suurema kõlapinna osaliseks. Plaanis on muuta Peetri sel päeval müügi-, kultuuri- ja tegevuspaigaks ümberkaudsetele inimestele. Täpsem plaan selgub edaspidi.

*Halduspiiride kokkulepete sõlmimine

Südamaa vallad tahavad selle aasta lõpuks ära otsustada, mis siis ikkagi halduspiiridega saab. Endal peab selgus olema enne kui vabariigi tasemel valdu ikkagi kokku liitma hakatakse.  Ida-Järvamaa vallad pole tõsiselt seda plaani arutanud.

*Koostöö Soome ettevõtjate ja sõprusvallaga

Soome ettevõtjad tulevad sel aastal Südamaa valdade ja Paide linna ning Järvamaa Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse kutsel meie ettevõtjatega kohtuma. Praegu pole kahjuks selge, mis saab Viljakkala laste vastukülaskäigust meie valda. See nõuab päris hulga raha ja ei ole selge, kust me selle raha leiame.

Soovin kõikide plaanide kordaminekut  ja edu kogu vallarahvale!

Ülo Ansberg

vallavanem

______________________________________________________________________________________

        JAANUAR

   .   Uusaasta disco                                                         01.01

   .   Jõulukuuskede põletamine                                       06.01

   .   Järva-Peetri kihelkonnapäeva ümarlaud                  16.01

   .   Mälumäng                                                                16.01

   .   Eakate klubi puhkeõhtu                                            31.01

      VEEBRUAR

   .   Noorte disco                                                              07.02

   .   Mälumäng                                                                 20. 02

   .   Sõbrapäev                                                                 14.02

   .   Ülevallaline kilplaste vastlapäev                               22.02

   .   Vabariigi 86.aastapäeva üritused                               24.02

       MÄRTS

   .   Naistepäevapidu                                                 täpsustamisel

   .   Noorte disco                                                              06.03

   .   Teatripäev                                                           täpsustamisel

          .  lastele teater                                                  täpsustamisel

          .  teatri ühiskülastus                                         täpsustamisel

   .   Muinasjuttude jutustamise päev                                20.03

        (ühisüritus raamatukoguga)                     

   .   Mälumäng – hooaja lõpetamine       

      TÖÖD    ALUSTAVAD :

    .      Laste näitering                                                            märtsis

    .     Täiskasvanute näitering                                         veebruaris

    .      Poiste puutööring                                                  veebruaris

    .     Ühinemine  Kõrvemaa lipkonna skautidega

   31.jaanuariks tuleb kõigil soovijatel osta välja piletid muusikalile “Cracsy”. Info telefonil 055 23 864.

______________________________________________________________________________________

Viimasel paaril aastal on järjest enam kuulda Peetri koolist väljalennanud korvpallitüdrukust Ragne Reinstest. Eesti meistrivõistlustel saavutatud hõbe Audentes/Löfbergs Lila võistkonnas räägib nii mõndagi tehtud tööst, kuid mitte kõike.

Ragne, kust said mängupisiku?

Kindlasti juba põhikoolist. Väga suurt rolli mängisid loomulikult kehalise kasvatuse tunnid. Seal sai palju korvpalli mängitud. Tallinnasse minek aga suurendas kindlasti rohkem minu mängutahet ja edasipüüdlusi ning nüüdseks on sellest pisikust kasvanud kõik minu lootused  tulevikuks.

Kes oli Sinu esimene treener?

Esimesed algtõed omandasin ma põhikoolis Aili Vaasli ja Kalev Tederi käe all, kuid esimene tõeline treener oli Andres Sõber.

Millistes koolides oled õppinud ja kuidas hindad nende koolide õpilaste mängutaset ja -võimalusi?

Peale Peetri Põhikooli lõpetamist õppisin Audentese erakoolis ja hetkel omandan kõrgharidust Tallinnas Mainori kõrgkoolis. Karedal on mänguväljak olemas ja see võimaldab õpilastel mängida ja areneda. Tallinnas aga on tegu juba kõrgema tasemega. Audenteses on igal spordialal oma erialane treener.

Mis on korvpallis olulisim? Kas pikk kasv, reaktsioonikiirus, meeskonnatunnetus või midagi muud?

Kindlasti tahtejõud , aga annet peab ka olema.

Millest pead loobuma, et palju ja hästi mängida?

Võrreldes teiste omavanuste noortega pean loobuma pidudest. Suurema osa vabast ajast kulutan ma õppimisele, kuna hariduse omandamine on minu jaoks väga tähtis. Koduski on raske käia, sest nädalavahetustel on mängud.

Millises võistkonnas oled mänginud ja kus praegu mängid?

Alates 2000.aastast olen mänginud Audentese Spordiklubis A-klassi neidude meistrivõistlustel, Siili Palliklubis, samas klubis naiste meistriliiga võistlustel. Viimasel aastal olen Audentes/Löfbergs Lila võistkonnas naiste meistriliiga ja Balti liiga mängudes osalenud.

Millised on Sinu eesmärgid spordis ja mida pead suurimaks saavutuseks?

Eesmärk on kindlasti jätkata  ning veel edukamalt kui praegu. Loodan, et suurimad saavutused on veel ees.

Mida soovitad praegustele põhikooli õpilastele, kellele iseenesest pallimäng meeldib?

Soovitan kindlasti sporti teha. See annab hea enesetunde ning kellel vähegi tahtmist ja peale hakkamist, jõuavad kaugele.

Kuidas toetab pere Sinu püüdlusi?

Pere elab kaasa rohkem televisiooni vahendusel, kuid siiski kõige rohkem toetab mind mu elukaaslane, parim sõber ja suurim fänn Anti Maimann. Tänu temale olen suutnud tekkivatele probleemidele ja takistustele vastu seista.

KOMMENTAAR Kalev Teder

Ragne on mulle meelde jäänud kui sportlane, kes on platsil võitlejatüüp. Sel ajal, kui tema käis Peetri kooli 8. ja 9.klassis, olid siin õppimas sellised tüdrukud, kes ei tulnud võimlasse istuma, vaid tahtsid sporti teha. Sealt vist Ragne sporditegemise soovi sai, lisaks muidugi vanemate soosiv suhtumine ja mõjutus. Kuigi korvpalli algõpe jäi tema puhul hiljaks, on Ragne hea näide sellest, kuidas soovi, eelduste ja tahtmise korral jõuab kaugele. On ju ta praegu võistkonnas, mis on Eestis II kohal (Audentes/Löfbergs Lila mängud on selle tunnistajad). Jälgin tema saavutusi pingsalt ja soovin talle edu. Parim variant oleks tema jaoks saada õppima välismaa ülikooli ja sealt kooli naiskonda - see arendab ja viib edasi. Eesti naiskonnad paraku arvatavasti niipea maailma parimate hulka ei kuulu.

Intervjueeris

Terje Truska

______________________________________________________________________________________

Pool aastat peaks olema juba üpris piisav aeg, et aru saada, kas valitud õppeasutus sobib või mitte. Vallaleht uuris, millised on Peetri põhikooli 2003. aastal lõpetanud noorte arvamus pärast 4 kuud uues seltskonnas õppimist.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Argo: Koolist jäi juba esialgu  hea mulje. Andrese ja Aimariga saime ühte tuppa, see oli hea. Teistega saime päris kiiresti sõpradeks. Üldiselt on see kool väga tore. Kursusekaaslased on samuti “ülikõvad”. Ühiselamu on väga hea, pole mingisuguseid probleeme ja kui on, siis kasvatajatega.

Andres: Peetri Põhikool oli küll huvitav, aga nüüd õpin Säreveres, kus on elu hoopis teistsugune. Ma ei osanud varem üldse süüa teha, kuid nüüd kutsuvad paljud inimesed mind ühikas peakokaks. Probleeme kaasõpilastega pole olnud, kuid komandantidega on väikeseid probleeme tekkinud. Õnneks on needki hästi lahenenud!

Aimar: Lahkumine Peetri koolist oli väga kurb ja südantlõhestav. Väga kahju oli maha jätta juba kalliks saanud koolimaja, armsaid õpilasi ja sõbralikke õpse. Muidugi oli väga huvitav uude kooli minna. Alguses valdas mind muidugi kartus ja hirmutunne, kuid need tunded vaibusid paari päevaga. Kuna koolist on head mälestused, siis tahaks vahel Peetri kooli külastada ja vanal kombel õpetajaid tervitada ning nendega vanu aegu meenutada.

Getter: Kui koolipäev hakkas lähenema, siis arvasin, et lähen ikka veel Peetri Põhikooli. Raske oli lahkuda oma klassikaaslaste ja õpetajate seast. Tundsin esimesel nädalal hirmu, enne kui sain oma kursusekaaslaste ja teiste kooliskäivate õpilastega rohkem tuttavaks. Kool on väga mõnus ja isegi võib öelda, et lahe. Elu ühiselamus võiks olla ilusam, aga elab üle. Tihti mõtlen, kuidas oleks olla vanas armsas Peetri koolis. Tean alati, et sinna ma tagasi minna ei saa, aga selle kooli uksed on alati mulle avatud.

Tuuli: Kurb oli jätta oma lapsepõlv ja alustada iseseisvat elu. Ma ei kahetse hetkel küll, et valisin just selle kooli. Ümberringi olid ainult rohelus ja kaunid roosipeenrad. Nii hea oli leida palju uusi sõpru ja avastada uusi kogemusi. Sain aru, et elu on enamat kui see, mida enne nägin. Ühiselamus ka igav ei hakka, sest siin on palju erinevaid inimesi.

Eve: Mulle meeldib see kool väga, eriti see, et ta asub maal. Türile on siit ainult kolm kilomeetrit, kus käin õhtuti tihti. Ajaloolised asjad on mulle alati meeldinud ja siin ümbritsevad mind kaks mõisa peahoonet. Juba esimesel nädalal leidsin palju sõpru ja kursusega on meil hea läbisaamine. Ja ka õpetajad on väga toredad.
Aive: Alguses oli natuke hirm, et kuidas mind vastu võetakse ja mis pilguga meid vaadatakse. Siin olime ju kõik üks pere: poisid hoidsid tüdrukuid ja vahest tuli ka vastupidine variant kasutusele. Esimestel päevadel sai kohe selgeks, kes meid võttis omaks ja kes mitte. Õpetajatele meeldisime me kõik ja neil oli hea meel, et sinna kooli läksime. Nüüd on juba mitu kuud käidud ja olen ülimalt rahul selle kooliga. Olen käinud juba seda kooli koos teiste Peetri tüdrukutega esindamas. Ei kujuta end üheski teises koolis ette! Keskkoolis on ikka palju lihtsam kui põhikoolis ja õpetajad on ka vinged!!

Kaisa: Alguses kohe ei tundnudki ma end uues koolis väga võõrana. Oli juba sealt koolist päris palju tuttavaid. Meid võeti vastu ka päris hästi. Õpetajad olid mõistvad ja klassivendadega mängisime juba esimesel nädalal kooli ees palli. Sööklas veedame me kõige vingemad minutid - seal peab eriti hoolas olema, et toitu kurku ei tõmbaks, sest seal on lõbu üleliiagi laialt. See kool täitis kõik mu ootused ja enamgi veel.

Age: Ma olen siiamaani väga rahul Järva-Jaani kooliga. Arvasin samuti, et ega hästi ei taheta meid seal omaks võtta, kuid kohe esimesel päeval saime endale uued tuttavad. Õpetajad võtsid meid kah kohe soojalt vastu. Meid aeg-ajalt seatakse tüdrukutega klassi ees eeskujuks teistele klassikaaslastele ja mainitakse ära, et kui toredad ja viisakad õpilased meile naabervallast tulnud on. Käin seal rõõmuga ja hommikul tõusta kell 6.00 pole ei minu ega teiste jaoks mingi probleem. Oleme harjunud.

Piret: Uus kool - see on midagi väga lahedat. Uued tuttavad ja uued klassikaaslased. Ma olen nii uhke selle üle, et valisin Järva-Jaani kooli järgmiseks õppeasutuseks, kus oman hariduse. Iga päevaga veendun üha rohkem, et Jaani kool on lahe.  Meid võeti kohe omaks. Õpetajad on siiani meist sissevõetud ja kiinduvad iga päev üha rohkem. Oleme käinud juba kooli esindamas ning see õnnestus väga hästi. Meil on päris suur klass ( 20 inimest) võrreldes Peetri kooliga. Nagu Peetri koolis, oleme ka Jaani koolis kõik üks suur pere ning hoiame üksteist. Meil on klassijuhatajaga jälle vedanud. Ta on samuti keemia õpetaja ning kohtleb meid nagu enda sarnast, mitte nagu õpetaja - õpilast.

Sirli: Järva-Jaani kooli minekuga olen ma väga rahul - ei kujuta ettegi ennast mõnes teises koolis. Siinsed õpetajad on väga toredad ning õpilased samuti. Õppimine probleeme ei valmista, sest tundub et keskkool on kergem kui põhikool. Käisime ka Järva-Jaani keskkooli esindamas ja meil läks üllatavalt hästi. Järva-Jaani keskkool vastab kõigile mu ootustele!!

______________________________________________________________________________________

Ehitus – kommunaal - majandus

15.oktoobril valmis Peetris 3. maja all uus katlamaja. Hetkel on küttel 14 korterit.

1.märtsist sulges MA  Peetri apteek uksed, taas avas ravimimüügi punkti OÜ Amarella 2.juunist.

Peetri Põhikooli elektrisüsteeme remonditi suvekuudel 250 000 krooni eest

Kareda küla ja Müüsleris nn Kibuküla tee said uue teekatte

Valmis vabapidamislaut Peetri suurfarmis

Aasta viimastel kuudel müüdi Müüsleri töökoda tapapunkti rajamiseks.

Varia

Uus Kareda Vallavalitsus asus ametisse jaanuaris. Vallavalitsusse kuuluvad Ülo Ansberg, Marvi Mihkels, Karl Siiroja, Viive Kuresoo, Jaanus Tammiste, Mare Silbaum.

Sööklast saab peo- ja peielaudu tellida

Mastivimplite saajad olid sel aastal: Õie Aaviste, Aili ja Guido Vaasli, Peetri A ja O kauplus, Tõnu Reinans

2.märtsil toimunud  Riigikogu valimistel osales 50% Kareda valla elanikest (335)

Euroopa Liitu astumise referendumil 14. septembril ütlesid Kareda valla inimesed JAH-sõna.

Peetri põhikooli õpilastest komplekteeritud töö- ja puhkelaager  töötas  juunis AS Peetri Põld ja Piim põldudel.

Viidi läbi konkurss “Majad korda!”

Kultuur – haridus

1.aprillil asus Ilme Piirisalu asemele uus rahvamaja juhataja Ave Taal, detsembrist aga Raivo Roosioja.

Juulis toimusid esimesed Kareda valla perepäevad Peipsi ääres.

30.mail peeti kevadlaata Peetri pargis.

7.juunil oli Ida- Järvamaa laulu- ja tantsupidu Peetris.

6.juulil viidi läbi Järva-Peetri kihelkonnapäev.

Valla teatripäeval märtsis astusid lavale kooli-, rahvamaja- ja külalisesinejad.

Kareda valla elanikud osalesid aktiivselt arvutikursusel  “Vaata Maailma” Peetri Põhikoolis

Peetri kooli lõpetas kevadel 13 last, 2003. aastal alustas 5 last.

Kareda valla esindus saavutas JOL-i suvepäevadel Jänedal  5.koha.

13.septembril korraldati III vanade Volgade kokkutulek, seekord Esnas. Osales ligi 30 vana limusiini.

30.augustil toimus  muinastulede öö lõpuüritus Müüsleri pargis.

Kareda Naiste Seltsing Teele korraldas haldushoone väikeses saalis Jõululaada

Peetri Hariduse Seltsi Raamatukogu tähistas 90 sünnipäeva.

Sport

Meie vallal on esimesed maailmameistrid: 26.juulil toimusid Müüsleris kepphobuste maailmameistrivõistlused.

Korvpallis tegi tublisid tegusid Ragne Reinaste, (Eesti MV hõbe),

Anton Tõstsuk -  karikavõitja A-klassis ja U-18 vanuste Eesti koondise liige.

Erki Krümann - jõutõstmises II koht vabariigis,

Mikk Teder korvpallis - U-17 koondise kandidaat.

Rain Kuresoo laskesuusatamise juunioride MM-l 13. koht

Külaelu

12. juulil õnnistas Lea Heinaste Viru Küla selts lipu, mille õmbles Viivi Paimets.

Müüsleri küla võttis vastu arengukava 6. aprillil.

Müüsleri küla kuulutas end välja kui Kilplaste maa - Kilplala. Selle ideega on seotud paljud järgnevad ettevõtmised. 26.juulil toimusid kepphobuste maailmameistrivõistlused.

Miinuspool

Peavalu on tekitanud traadita internet, mis osaliselt Kareda vallas toimib, osaliselt mitte. Ligi 60 soovija lepingud seisavad siiani vallavalitsuses ja igas valla punktis pole võimalik traadita internetiga liituda

Peetri sigala lõpetas töö ja kümmekond inimest jäid tööta.

______________________________________________________________________________________

12. - 22. jaanuarini viis Kareda Vallavalitsus koostöös Järvamaa Tööhõiveameti ja Mainori Täiendkoolituskeskusega vallas läbi koolituse töötutele. Kuigi Kareda vallas on sotsiaalnõunik Veere sõnul hetkel töötute nimekirjas 18 inimest, osales koolitusel kümme Kareda valla ja üks Järva - Jaani elanik. Kõik said ka 22.jaanuaril kursuse lõpetamisel ka vastava tunnistuse.

Ühe koolitaja ja treeneri Tallinnas töötava Katrin Aedma sõnul oli koolituse eesmärgiks anda osalejatele teadmised, mis on olulised nii igapäevaelus kui ka vajalikud töökoha leidmiseks ja hoidmiseks.

Koolituse põhirõhk oli osalejate vajadustest lähtuvatel vestlustel ja aruteludel. Tehti praktilisi harjutusi ja fikseeriti arenguplaanid. Läbiva teemana oli kavas arvuti algõpe, interneti kasutamine nii tööpakkumiste leidmiseks kui ka pangateenuste kasutamiseks.

Koolituse esimesel päeval said osalejad ülevaate seadusandlusest ja küsimustele vastasid Järvamaa Tööhõiveameti töötajad Margit Lugna ja Eha Tasang.

Järgmistel päevadel õpiti Katrin Aedma abil suhtlemise põhitõdesid, eesmärkide seadmist, muutuste ja kriitikaga toimetulekut, emotsioonide juhtimist, positiivset ja loomingulist mõtlemist, lahendustele orienteeritust, oskusi CV kirjutamiseks ja töövestlusel käitumiseks. Osalejad said interaktiivses vormis palju uut ja huvitavat infot – koos tehti grupitöid ja arutelusid, teste, analüüse ja osaleti rollimängus. Õhkkond oli lõbus ja pingevaba. Läbitud teemad ja kätte antud materjal oli sisukas ja õpetlik.

Valla poolt oli korraldatud õppejõu majutus, õppematerjalide paljundamine ja osalejate toitlustamine Peetri lasteaias.

KOMMENTAAR:

Maret Voosemaa Järva- Jaanist

Mulle on andnud see koolitus enesehinnangu tõusu. Koolitusele olid tulnud toredad inimesed ja ma tahaksin tänada Kareda Vallavalitsust, kes lubas ka minul koolitusest osa võtta, kuigi  elan naabervallas. Me kõik olime ühel nõul, et koolituselt on nad saanud palju kasulikku – enesekindlust, suhtlemisoskust ja -julgust ning teadmisi arvuti kasutamisest.

Koolitus on nende hinnangul koolitaja poolt professionaalselt ette valmistatud ja läbi viidud. Osalejad soovitavad analoogset koolitust kõigile valla elanikele.

KOMMENTAAR:

Koolitaja Katrin Aedma

Karedal on tõeliselt vahvad inimesed ja lausa lust on selliste inimestega koos töötada. Hoolimine ja viisakas suhtumine on paraku meie maailmas praegu defitsiit. Kõik, kellega olen Karedal kohtunud, on meeldivad ja sümpaatsed (Ülo Ansberg, Asta ja Taso Veere, Ene Reinla, Ašot Abeljan jt). Koolitusel osalejad on agarad ja saavad väga hästi antud ülesannetega hakkama. Mul on hea meel näha nende edusamme.

Ma ei luba küll osalejatele töökohta, kuid ütlen, et iga koolitus avardab inimeste silmaringi ja õpetab inimesi vaatama elu laiemalt andes oskust näha asju erinevate vaatenurkade alt. Ka saavad koolitatavad palju enesearenduse nippe, mille edaspidise kasutamise käigus saab inimene saavutada just talle meelepärase elukvaliteedi. Koolituse läbivaks motoks oli: “Muutused algavad meist endist”.  

KOMMENTAAR:

sotsiaalnõunik Asta Veere

Kindlasti andis see koolitus julgust, tõstis inimeste enesehinnangut.  Minu arvates oli koolitaja  väga tore, ta sai inimestega hästi kontakti. Näha oli, et tal on selliste koolituste alal suured kogemused, ta oli lihtne ja avatud.

Meie valla grupp oli küll väike, aga inimeste tase väga erinev. Oli nii madala hariduse kui ka kõrgharidusega inimesi. Katrin oskas grupi kokku sulatada.

Meie poolt olid pakkuda ruumid, paljundamine ja lõuna kõigile, ülejäänu eest hoolitses tööhõiveamet.

12. veebruaril tuleb Katrin Aedma uuesti siia, et teha  kokkuvõtteid koos kursuslastega.

Tore on see, et mitu inimest tulid pärast koolituse korraldamise eest tänama. Nende silmad särasid. See on tunnustus.

Katrin Aedma

 Terje Truska

______________________________________________________________________________________

Kolm aastat töötuna olnud Kalju Enniko naasis vahetult enne jõule Iirimaalt, kus kolme nädala jooksul tuli jõuludeks miljon kalkunit pakkida. Mida tähendab töötada kodumaalt kaugel, sellest lähemalt.

Kalju rääkis, et Iirimaale sõitis tööle väga kirju seltskond. “Olid isad ja pojad, emad ja tütred - vanuse mõttes. Oli perekonnainimesi, oli verinoori, oli õnneküttegi. Jäi mulje, et oma lõbuks ei rabanud keegi. Kel õppelaen, kel maavõlg kaelas. Raskused ja ühine hetkesaatus muudavad inimesed ühtehoidvateks, mõistvateks ja sõbralikeks. 170-st sõitnust oli umbes veerand õrnemast soost,” rääkis Enniko.

Enniko sõnul oli tööpäeva pikkus 11 tundi, lisaks tunnike lõunat. “Viimastel päevadel, kui plaan peale pressis (ligi miljon jõulukalkunit pidi tehtud saama), kuivas lõuna pooletunniseks. Töö käis ka laupäeval ja pühapäeval.”

Enniko ei arvanud, et töö oli ettearvamatult nii tuim. “Ütlesime üksteisele - ära sa kellelgi Eestimaal räägi, keegi nagunii ei usu, et niimoodi sai rabatud.”

Töö käis konveieril. Lint lippab, teed 11 tundi suhteliselt primitiivset liigutust. Nagu Chaplini tummfilmis “Moodsad ajad”. Torkad igale konveieril (vahetuses 15-16000) linnule sisemusse ta enda oma või võõra kaela, murrad tiivanukid selgmiku taha ja sulged vaakumpakendi. Kõik toimub külmiku temperatuuril, püstijalu, muusikaks monotoonne konveieri jõmin. Iga kahe tunni tagant pääsed 10-20 minutiks teele või kohvile, sõrmi soojendama.

Kuigi räägiti, et mingid vene poisid olid teinud meediakära, et nad olla Inglismaal “loomatingimustes” elanud, oli meie elu-olu lausa kuninga kasside oma. Või mis - nii peakski iga normaalne inimene elama - soe tuba, soe dušš, telekas 8 kanaliga, sulgpadjad ja -tekid, toas ühe-kahe-kolmekesi, allkorrusel köök kaasaegse sisustusega, peen söögisaal täisserviisis laudadega, nikk-näkk ja küpsised alati võtta, telefon, internet.

Toitlustasime end ise omateenitud kupüüride eest. Iga nädal maksti 100 eurot, söökla oli töökohas avatud ööpäevaringselt. Söök oli väga hea, va. see, et leiba neil pole. On valge leib, mis võrdub saiaga. Näiteks sai süüa nii: supp 2.50, 4.80 munad, peekon 2.80, magustoit 1.50, ainult tee ja kohv olid tasuta.. Need arvud tuleb korrutada 15-ga, saab hinnad meie kroonides. Kartulit süüakse ainult pudru kujul.

Iirimaa elu saan vaadata ikka vaid inimesi pidi, kuigi jah - koerad said aru ka eesti keelest, olid sõbralikud.

Inimesed olid üllatavalt lahked. Eestimaad teati Eurovisiooni järgi, “Everybody”, noh. Üllatasid rohelised karjamaad keset talve, lihaveised ja lambad välja peal, kuldnokad. Üllatas inimeste lihtsus ja häirimatus. Meid oli 13 meest ühes majas, kus pererahvas isegi elas, nende jaoks meid nagu poleks olnudki, elati edasi, laskmata end häirida. Nad ei tule niisama  teistega rääkima, aga kui midagi küsid - on üllatavalt jutukad ja uudishimulikud. Ja lausa lapselikult meelitatud, kui sa nende kultuuri, laule, kirjanikke või muud nende elust tead. Eestlased said kiita mitte ainult töötragiduse, vaid just keeleoskuse tõttu.

Iirimaa loodust saime vaadata vähe. Elasime küll maakohas, väikelinn oli 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Iirimaa muutub iga minutiga, nagu nad ise ütlevad. Võib öelda, et neil on pehme kliima. Detsembri keskmine temperatuur on +5 -10 kraadi.

Koha nimi oli Riverside ja jõe ääres see koht ka asus. Metsa on vähe, kivi põhiline ehitusmaterjal. Lumi pidi olema looduslik katastroof. Maakodud on üles vuntsitud, kõiksugu huvitavaid ja tundmatuid vääntaimi täis. Luuderohi väänleb mööda eksootilisi pargipuidki, need on vallutanud isegi elektripostid. Palju on hekke, hooned on linnas kokkusurutud, tänavad kitsad, aga hästi valgustatud. Liiklus on vasakpoolne - see on võõrastav, helkureid ei tunta. Jalgsi eriti ei käida ja bensiin on odav.

See ettevõtmine tasus end ära ja siinkohal tänan vallarahvast ja vallavalitsuse töötajaid. Eriti Terje Kuusmanni ja Anne Amost, kes julgustasid ja aitasid otsustada. Kui aga keegi kahtleb kunagi võimaluse juures kas minna või mitte, siis soovitan. Rikkaks ei saa, aga leiab uusi sõpru ja näeb natuke ilma. Elatakse ju üks kord.

Lõpetuseks soovitab Enniko noortele: “Õppige keeli. Keel on võti inimese hinge, ükskõik mis rahvusest ta ka siis ei oleks, keel avab uksed ja südamed.”

______________________________________________________________________________________

21. jaanuaril tulid vallavolikogu saali inimesed, kel muresid oktoobrikuus taastatud keskküttesüsteemiga. Selgus, et probleemide põhjuseks on raha-, kütte- ja suhtlemispuudus.

3. maja keldrisse ehitatud katlamaja annab praegu sooja 14 korterile. Kolmanda maja elanik ja vabatahtlik katlakütja Jaanus Tammiste rääkis, et juba kolme ja poole kütmiskuuga on põhiliselt 4 -5 korteri pärast ühistul tekkinud 6000–kroonine võlg, mille tulemusel pole võimalik muretseda puid ja piisavalt kütta. Kokkulepitud maksekuupäevast ei peeta kinni ja nii ei tea kunagi, kas ja millal saab tellida uusi puid. Nüüd on päevakorral küsimus, kas üldse enam jätkata, sest võlga suuremaks lasta enam ei saa, kuna perekond Tammiste on omast taskust  niigi mitmeidki kulusid kinni maksnud. Rohkem enam ei jõuta.

Oma muredest olid rääkima tulnud 3 inimest, kellel keskkütte abil sügisest peaks tuba soe olema .

Signe Kaukes polnud nõus, et tema korteri pindalale on juurde liidetud rõdupind, WC ning vannituba, mida ju ei köeta. Samas leidis ta, et tuba pole piisavalt soe, mille tõttu pole ta ka nõus kogu summat kütte eest maksma.

Mõttevahetustest selgus, et Peetri tundub olevat nii suur, et inimesed mitte ei kohtu ega räägi, mis muret teeb. Nii ei tea kütja, kas kellelgi on tuba jahe ja MTÜ liikmed ei tea, mis mured kütjal on. Samas tundub ka, et kõik mured on pandud ühe inimese peale, kes oma põhitöö kõrvalt peab jõudma kütta, puid organiseerida, arveid saata, kõigi käest raha nuruda ja iga päev küsida, kas kõik on ikka teenusega rahul. Lõpuks saab heategija veel ka nuhelda, kui kellelgi miski ei meeldi, selle asemel et kõik oleks ühe asja eest valmis tegutsema ja oma abi pakkuma.

Arutelu käigus räägiti ka sellest, et kui tõeliselt kvaliteetset teenust tahaks praegu saada, peaks iga korteriomanik maksma kuus 16kr/m² eest, praegu makstakse aga 8kr/m² eest. Siis saaks ühistu palgata katlakütja, kes kogu aeg oleks tööl ja tegelekski vaid kütmisega, samuti saaks ühistu osta lõhutud ja kuivi küttepuid, mida kuluks vähem ja mis annaksid rohkem sooja. Kuna aga kütmine algas võrdlemisi hilja ja alguses polnud päris täpselt teada, kes keskküttesüsteemiga liituvad, siis polnud ka õiget raha ettekogumise aega, puude varumise ja kuivatamise ajast rääkimata ning praeguse hinna eest pole võimalik ka kütjat palgata.

Enne kui laiali mindi, otsustati, et iga kuu 10.kuupäevaks peavad korteriomanikud arved tasuma ning omavahel tihedamalt suhtlema. Vastasel korral jääb hea algatus soiku, sest ilma raha ja puudeta katelt ei küta.

Vallaleht

______________________________________________________________________________________

16. jaanuaril kogunesid haldushoone volikogu saali inimesed, kes soovivad suvel kolmandad kihelkonnapäevad ette valmistada ja läbi viia nii, et sellest oleks kasu suuremale piirkonnale kui seni.

Nõupidamisel osalesid Tallinna Järvalaste Muinsuskaitse Seltsi esinaine Vaike Kotkas, Kareda vallavanem Ülo Ansberg ja volikogu esimees Taso Veere, Roosna-Alliku vallavanem Kalev Pagarand, Peetri rahvamaja juhataja Raivo Roosioja, Esna küla esindaja Harri Mikk ja Ado Seire, Järva-Peetri koguduse õpetaja Lea Heinaste ja Järvamaa praost Teet Hanschmidt.

Räägiti eelmistest kihelkonnapäevadest ja sellest, et järgnevad tuleb korraldada suurema kandepinnaga kui seni. Plaanitakse läbi viia sel päeval kontserte, etendusi, püütakse kutsuda kokku kauplejaid, viia läbi surnuaiapüha, anda välja raamat kihelkonna kohta jms.

Üritus toimub 11. juulil. Toimkond, kes iga kuu kokku saama hakkab ja kindla päevakava kokku paneb, on 8-liikmeline. 

______________________________________________________________________________________

Kõigil põllumajandusmaa kasutajatel, kes soovivad edaspidi saada pindalapõhiseid Euroopa Liidu toetusi, tuleb 15. märtsiks maa Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis ehk PRIA-s deklareerida.

Edaspidi makstakse pindalapõhiseid põllumajandus­toetusi ainult deklareeritud maa kohta. Ka loomatoetuste puhul hakatakse jälgima piisava rohumaa olemasolu.

Põllumajandusmaad saavad PRIAs kirja panna nii maakasutajad kui ka maaomanikud. Deklareerimisega annab põllumees PRIA-le ülevaade oma valduses olevate maade kasutusotstarbest. Kirja tuleb panna 2003. aastal kasvatatud põllumajanduskultuuride pind, püsirohumaa ja ajutiselt kasutusest väljas olev põllumajandusmaa.

Seni oli deklareerimine vabatahtlik ja seda sai teha nendes maakondades, mille kohta olid olemas uued, ortofotode põhjal tehtud kaardid. Veebruari alguseks on kogu Eesti kohta olemas uus kaardimaterjal.

Enne deklareerimist peab tootja või maaomanik olema ennast arvele võtnud PRIAs põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Registrisse arvele võtmise avalduse saab täita PRIA piirkondlikus büroos.

______________________________________________________________________________________

Meie hulgast on lahkunud

Pavel Raudik

05.01 1924 – 29.10. 2003

******************

Endel Reva

10.09.1949 – 31.12. 2003

*******************

Endel Kool

02.09.1923 – 14. 01. 2004

******************

Heino Liivast

26.05.1935 –23.01.2004

______________________________________________________________________________________

5.veebruaril kell 20.00

Peetri haldushoone väikeses saalis

DISKO

Pilet 20 krooni.

************************************************************************

31. jaanuaril kell 11.30

Peetri lasteaia sööklas

EAKATE PIDU

Kui 28. jaanuariks pole kogunenud 10 - 15 peosoovijat, jääb pidu ära.

Info ja registreerimine Asta Veere  tel  056 692 907 või tel 038 64 448 ja Raivo Roosioja tel 055 23 864

************************************************************************************

14. veebruaril kell 17.30

oodatakse rahvamaja väikesesse saali

kõiki Kareda valla mehi.

Loomisel

MEESTE SELTS

Võimalik mängida koroonat, saalihokit, lauatennist, lauamänge jms.

Osalejatele saun.

______________________________________________________________________________________

*Eelmises vallalehes oli artiklis “Vallavanem täitis lubaduse” ekslikult kirjutatud uue ukse hinnaks vale number. Õige summa, mis ukse vahetamiseks kulus, on 21 836 krooni.

*Ostan lambanaha tüki, võib olla kasutatud. Tel.052 232 54. Rita

*Ostan uisud nr. 40-41. 050 53 768.

*Peetri rahvamaja naisrahvatantsurühm soovib minna 2004. aasta suvel toimuvale üldtantsupeole. 17. jaanuaril toimus Paides esimene tantsurühmade ülevaatus, kust ka meie naised osa võtsid.

Kokku pürgib tantsupeole Järvamaalt 8 naisrühma ja üldjuhtide hinnangul on just nende rühmade vahel suurim konkurents: peole saab iga 3. rühm soovijatest.

*22. jaanuaril lõpetas Peetri põhikoolis oktoobris alustanud soome keele kursus. Juhendaja Reet Aule andis osavõtjatele kursuse lõpetamist kinnitavad tunnistused ja möönis, et kursus oli Koeru Hariduse- ja kultuuriseltsile ajalooline, sest esimest korda müüdi keelekursust väljapoole valda.

*************************************************************************************

Raamatukogu uudised

Kareda Valla Raamatukogus on terve jaanuarikuu Soome Instituudi poolt saadetud Muumi rändnäitus. Näitusel on Tove Janssoni eesti-, soome- ja rootsikeelsed muumiraamatud, Muumi-ajakirjad, plakatid, pildid, portselanist Muumipere tassid, taldrikud, maiustuste pakendid jne. Raamatukogus saab vaadata 3 videokassetti Muumi-teemaliste multikatega ja panna kokku Muumi puzzlet. Samuti saab vastata Muumi viktoriini küsimustele, mille võitjale antakse auhind kätte veebruaris. Meilt läheb rändnäitus edasi Hageri Rahvamajja 30.jaanuaril.

******************************************************************************

Uudised küladest

* Viru Küla Seltsi rahvas pidas 10. jaanuaril uusaastapidu. Lastel käis külas ka näärivana, kes tõi kingitusi. *Müüsleris käis 22.jaanuaril turisminõustaja Toomas Lelov. Ta andis tasuta ärialast nõuannet, eriti mis puudutab Kilplala juurde turismitalude keti loomist. Ta andis nõu neile, kellel on soovi teha paikkonnaga seotud käsitööd, s.h. puu- ja metallitööd ja pakkuda teenuseid (öömaja, matkarajad, toitlustamine jne.), samuti müüa põllumajandussaadusi (marju, mett jpm.) või muud.

*Esna nn basseinile on külaelanikud teinud jäähoki mängimise platsi ja jääkarusselli. Tore talvine ettevõtmine lastele ja suurematelegi. 

*************************************************************************************

2003.aasta rahvastikukokkuvõte

1.jaanuari seisuga on Kareda valda sisse registreeritud 845 inimest. 2003. aastal suri 13 Kareda valla elanikku (ka mujal registreeritud surmad). Neist 9 naist ja 4 meest.

Sündis 5 last (1 tüdruk ja 4 poissi).

Välja kirjutas 50 inimest, valda sisse kirjutas 13 inimest. (välja arvatud sünnid ja surmad)

______________________________________________________________________________________

Kergejõustik

10. jaanuaril korraldati Peetri võimlas kergejõustikupäev. Aladeks hoota kaugushüpe, hoota kolmikhüpe, topispall, pallivise, klotsijooks, kõrgushüpe.

Mini vanuserühmas (1993.a sündinud ja nooremad) osales 4 võistlejat. I tuli Sander Ojaste, II Asko Taal, III Kaur Teder, IV Rene Popov.

C-vanuseklassis (1992 - 1990 sündinud) tuli I kohale Kristo Popov, II Madis Paju; tüdrukutest oli I Maret Taal, II Riina Ulmastu.

1987.aastal sündinud ja vanemad. Selles vanusekategoorias osales 5 poissi ja 1 tüdruk. I Mikk Teder, II Priidu Talviste, III Vahur Palu, IV-V Rain Kuresoo ja Alar Meister. Naistest võidutses üksinda Aive Volter.

B-klassis oli ainuke osavõtja Ott Palu .

Korvpall

1992. aastal sündinud  ja noorematest lastest võtsid 10 meie valla poissi osa Paide Korvpalliklubi 7 sõpruskohtumisest 15.jaanuaril Paides. Kareda poisid naasid kokkusaamiselt väikese eduga võõrustajate ees.

*On alanud Järvamaa meistrivõistlused korvpallis. 13. jaanuarist kuni märtsikuuni mängivad 14 võistkonda omavahel. Kareda poisid on seni mänginud 2 mängu Esto Krivega ja Ambla SK-ga.

Võrkpall

26. jaanuaril algavad Järvamaa MV naiste võrkpallis. Kareda/Koeru ühendvõistkond mängib 5 naiskonna vastu.

Paide Võrkpalliklubi segaturniir toimub 31. jaanuaril, millest naised samuti osa võtavad.

Algavad Kareda valla külade talimängud.

Kavas: pargi suusavõistlus, sõiduautode jäärajasõit, talimängude päev (male, kabe, õhupüssist laskmine, koroona, sangpomm, lauatennis). Veel ka talimängude saalihokiturniir + täpsusvisked, võrkpalliturniir ja ujumisvõistlus. Mängud lõpevad aprillis jüriöö jooksuga. Täpsem ajagraafik on üleval vallamaja stendil ja reklaamides. Olge varmad osa võtma!

Varia

*24.jaanuaril OK harjutuste võistlus.

*Kavas on maha pidada Kareda valla minikorvpalliturniir.

*22. veebruaril korraldatakse Müüsleris vastlad kilplaste moodi. Järgmises vallalehes täpsem info.

*14.veebruaril Peetris jõutõste Järvamaa meistrivõistlused. Korraldab  Margus Silbaum.

Rain Kuresoo tegi eelmise aasta lõpus järgmised head sõidud:

Olose I lumevõistlusel 15.novembril 10 km sprindis saavutas ta laskesuusatamises juunioride klassis I koha.

23. novembril - Kontiolahti Grand Prix 10 km sprindis tuli Rain II kohale.

Sisse on sõidetud suusarajad Peetri kooli pargis ja jäärada haldushoone kõrval. Kasutage võimalust!

______________________________________________________________________________________

Täna loed Sa Kareda Vallalehe 128. numbrit. Tegemist pole mingi ümmarguse numbriga, kuid varasemast on erinevust niipalju, et 2004. aastast maksab vallaleht 5 krooni. Eks seda said Sa teada juba siis, kui lehe endale tellisid või poest ostsid.

Lehe hinna tõus kahelt kroonilt viiele tingis Kareda Vallavolikogu novembrikuu istungi otsus. Loodan, et hinna 1,5 kordne tõus ei olnud Sulle šokiks, vaid oma valla patrioodina loed ja ostad seda lehte ka edaspidi.

1997. aastal kinnitatud hind oligi juba ajale jalgu jäänud - trükk ja kujundamine võtavad tasapisi ikka rohkem raha kui varem. Kõik hinnad tõusevad.

Et leht oleks ikka loetav ja huvitav, ole ikka kena ja paku ka omalt poolt kirjatükke, arvamusi ja artikleid vallas toimuva kohta. Ükski kirjutis ei jää tähelepanuta!

Kui sa aga oled kodust kaugel ja lehte osta ei saa, vaata seda internetist. Juba kolmandat aastat on lehte võimalik leida internetist otsingust “Kohalikud ajalehed” või Järvamaa infoportaalist.

Head koostööd ja heatahtlikkust ka  edaspidi! Toredat ahviaastat kõigile!

Toimetaja

______________________________________________________________________________________