Siit leiate mitmekesiseid tekste kassidest ja kõigest, mis on nendega seotud. Juhul kui teil on midagi soovitada siia lisaks, siis tehke seda.

kass Fakte kassidest
Kassitõud
Kuidas valida kassi?
Kevad käes - kassid tuppa!
Kodukasside ja metskasside erinevused
Lemmikloomad pühade ajal
Sisutamisnõuandeid kassiomanikele
Sõna "kass" erinevates keeltes
Miks kassid peitu poevad?
Müüte kassidest
Miks kassid pirtsutavad?
Kui vana on Teie kass?
Kasside intelligentsusest
Mustad kassid tekitavad allergiat
Kasside närimisharjumus
Kaks uut kassitõugu
Metskassid
Kuulsad ütlused kasside kohta
Miks kassid tusatsevad?
Miks kassid lähevad just selle inimese juurde toas, kes ei salli kasse?
Miks kassid veeretavad ennast ja näitavad kõhtu?
Miks kassid toovad koju surnud hiiri/linde?
Mida räägivad kassi silmad tema tujudest?

Fakte kassidest

  • Kassiarmastajaid nimetatakse ailurofiilideks.
  • Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg.
  • Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni.
  • Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis.
  • 25% kassiomanikest kuivatavad oma kasse pärast pesemist fööniga.
  • Kasvult suurim kassitõug on Ragdoll (tõlkes kaltsunukk). Isane kass kaalub 5,5 – 9 kg, emane 4,5 - 7 kg. Väikseimad on aga Singapura kassitõu esindajad, isased kaaluvad 2,7 kg ja emased 1,8 kg.
  • Kui kass on sinu läheduses ja ta saba väriseb, siis see on suurim armastusavaldus kassi poolt üldse. Kui ta aga hakkab sabaga vehkima, siis on ta tuju muutunud – parem hoia distantsi.
  • Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma – ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise.
  • Ära tõsta kassipoegi või kasse turjast, ainult emased kassid suudavad seda ohutult teha ja ainult oma poegadega.
  • Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud.
  • Sinu kass armastab sind ja saab aru, millises tujus sa oled. Kui oled kurb või stressis võid märgata ka muutust kassi käitumises.
  • Kodustatud kass on ainuke kaslane, kes suudab kõndides saba vertikaalselt hoida. Metsikutel kassidel on saba käies horisontaalselt või jalge vahel.
  • Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas.
  • Oma elu jooksul on emaskass suuteline sünnitama üle 100 kassipoja.
  • Sünnitusrekord on kass nimega Dusty käes, kes oli aastaks 1952 sünnitanud rohkem kui 420 kassipoega.
  • Suurimaarvuline teadaolev pesakond (elusalt sündinud) oli 14-pealine. Õnnelikuks emaks oli Lõuna-Aafrikas elav Pärsia kass Bluebell.
  • Üks kassipaar koos oma poegadega võib siia ilma juurde “tekitada” 420,000 kassipoega 7 aasta jooksul.
  • Kassidel on 290 luud ja 517 lihast.
  • Kassidel on viis selgroolüli rohkem kui inimestel.
  • Sir Isaac Newton, kes sõnastas gravitatsiooniseaduse, leiutas ka “kassi ukse”.
  • Kassid peaaegu mitte kunagi ei “näu” teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimeste jaoks.
  • Toakass elab keskmiselt 15 aastat, samal ajal vabalt väljas käiv kass kahjuks vaid 5 aastat keskmiselt.
  • Vanima kassi rekord on Inglismaa kass Puss käes, kes suri 1939. aastal, päev peale 36-aastaseks saamist (kõik kassid võiksid sama kaua elada, mis?).
  • Kõige imelikum kassirekord on Argentiina kassi Mincho käes, kes läks puu otsa ja ei tulnud sealt alla kuni surmani, olles puu otsas kokku 6 aastat. Selle aja jooksul suutis ta sünnitada 3 pesakonda kasspoegi.
  • Kasside normaalne kehatemperatuur on 40° C, kõrgem kui inimestel.
  • Inimesed, kes peavad kasse, elavad kauem, neil on vähem stressi ja südameattake.
  • Kassidele meeldib närida muru, peterselli, salveid. Tee kassile oma isiklik peenar! Aga ole ettevaatlik – paljud taimed on kassidele ohtlikud.
  • Euroopas ja Aafrikas on veel kaks tõugu metskasse, kes peavad hoolikalt jahti. Mõlemad sarnanevad väliselt kodukassiga.
  • Enamike kodukasside käitumismalle leiab ka nende suurte metsikute sugulaste juures.
  • Kass püüab saaki selle liikumise järgi, peale kätte saamist tapab ta saagi, see aga ei tähenda, et ta seostab saaki toiduga. Teadmine, et saak võrdub toit on õpitud käitumine.
  • Esimene kassinäitus viidi läbi 1895 Madison Square Gardenis, New Yorkis.
  • “Seltsivad” kassid järgnevad sulle toast tuppa jälgides su tegevusi päev otsa.
  • Mis tujus su kass praegu on? Tema silmad, kõrvad ja vurrud ütlevad sulle. Õpi mõistma märguandeid, mida ta annab sulle.
  • USA kõige populaarsemad kassinimed on Missy, Misty, Muffin, Patches, Fluffy, Tabitha, Tigger, Pumpkin ja Samantha.
  • Ehita kassile küünistamispost, et ta su mööblit ära ei rikuks. Ikkagi teeb seda? Lõhnasta mööblit sidruni või apelsini lõhnaga, kassid vihkavad neid lõhne.
  • Kui kass armastab ka mööda jõulukuuske ronida, lõhnasta ka kuusk sidruni või apelsini lõhnaga.
  • Kassid saavad oma turvatunde sinu häälest. Räägi oma kassiga! Ole hoolikas valima õiget tooni. Kassid saavad aru kui sa nende peale karjud (kuigi nad võivad sellest mitte välja teha).
  • Mida rohkem sa kassiga räägid, seda rohkem räägib tema sinuga.
  • Rikkaimad kassid Guinessi Rekorditeraamatu järgi on üks kassipaar, kes 60-ndate alguses pärisid kahe peale 415,000$. Rikkaim üksik kass saavutas oma varakuse peale 250,000$ suuruse päranduse saamist.
  • Kaelkirjak, kaamel ja kass on ainukesed loomad maailmas, kes tõstavad kõndides mõlemat paremat ja mõlemat vasakut jalga korraga. Selline liikumismeetod tagab kiiruse ja vaiksuse.
  • Kassid näevad värviliselt, kuid on punarohepimedad ehk teisisõnu punast näevad rohelisena ja vastupidi.
  • Kassid ei näe eriti detailselt, nende ees seisev inimene võib paista natuke hägusena.
  • Kasside öönägemine on suurepärane, nad vajavad nägemiseks ainult 1/6 valgusest, mida inimesed vajavad.
  • Kassid näevad umbes 37 meetri kaugusele, nende periferaalne nägemine on 285°.
  • Kassipoegade silmavärv muutub vanemaks saades.
  • Sündides kassipojad ei näe ega kuule. Silmad lähevad neil lahti 5-päevaselt, kuulmine ja nägemine arenevad umbes 2 nädalat. Kõndima hakkavad 20 päevaselt.
  • Kassipojad hakkavad und nägema juba 1 nädalaselt.
  • Kass suudab teha üle 100 erineva häälitsuse, koerad vaevalt üle kümne.
  • Kassi kõrv liigub 180° ulatuses. Kõrvas on 30 lihast, nad kasutavad 12 või rohkem lihast kõrva liigutamiseks.
  • Oled üritanud kassile anda liiga külma või kuuma toitu? Kassid keelduvad sellest, sest eelistavad toitu, mis on toatemperatuuril.
  • On täheldatud, et kassid nurruvad tundes intensiivset emotsiooni, see tähendab lisaks mõnule/rõõmule ka valu, nälga või ükskõik mida.
  • Kassid on kõige rohkem magavad imetajad. Nad magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Järelikult 7-aastane kass on ärkvel olnud kõigest 2 aastat!
  • Kassid on aktviisemad hilisematel kellaaegadel.
  • Kassidel kulutavad ärkveloleku ajast 30% enda puhastamiseks.
  • 95% kassiomanikest räägib oma kassiga.
  • Keskmine kass kaalub 5 kg.
  • Kõige raskema kassi rekord kuulub Austraalia kass Himmy’le, kes kaalus 21,3 kg aastal 1986, tema vööümbermõõt oli 83,8 cm!
  • Väikseima kassi rekord on USA Illinois’ osariigi Himaalaja-Pärsia kassi Tinker Toy käes, kes kaalus alla 500 grammi ja oli 18,4 cm pikk ning 7 cm kõrge!
  • Sinu kass on suure tõenäolisusega vasaku- või paremakäpaline. Ainult 40% kassidest on mõlemad pooled sama osavad.
  • Kassid armastavad kõrgeid kohti, nende armastust jagavad ka leopardid ja jaaguarid, kes magavad puude otsas. Kui kass hakkab alla kukkuma, tema sisekõrva kanal, mis kontrollib tasakaalu, aitab kassil end ümber pöörata ning kass kukub käppadele.
  • Kodukassid on olulisel määral üksikud. Kui nad gruppi panna, areneb neil välja teatud hierarhia. Kui jätkub piisavalt toitu, kassid õpivad oma territooriumi jagama.
  • Kodukassi teaduslik ladinakeelne nimetus on Felis catus
  • 15.- 17. Sajandil oldi veendunud, et kass on nõialoom ning saatana järeltulija. Neid põletati massiliselt tuleriitadel, eriti Põhja-Prantsusmaal.
  • Kassid saavad tihti paremini läbi inimestega, kui oma liigikaaslastega
  • Kass vajab oma elu esimese seitsme nädala jooksul kontakti inimesega, muidu jääb ta alatiseks neid pelgama.
  • Kassil peab olema noorest peast võimalus mängida teiste kassipoegadega, muidu ei arene välja terviklik kassidele omane käitumine.
  • Inimestelt toitu nuiama õpib kass oma ema jälgides.
  • Kassid ei kasva iialgi suureks (ei saa vaimselt täielikult täiskasvanuks), sest selleks puudub vajadus - nende heaolu on ju tagatud inimeste poolt. Seetõttu ka vana kass mängib.
  • Kui kassi näoilme on rahulik, siis ta tunneb uudishimu või rahulolu.
  • Kui kass näub kaeblikult ja hoiab oma saba püsti, siis sellega esitatakse nõudlik ja kassile tihti eluliselt tähtis palve (küsib süüa jne).
  • Kui kass ähvardab, siis jõllitab ta laienenud pupillidega. Kõrvad on kaitseks peadligi ja kuuldavale tuuakse vägev sisin.
  • Kui kass tõmbab selja küüru ja turritab karva, siis nii üritatakse näida suurem ning ähvardavat ohtu minema peletada.
  • Kui kass on valvsalt püsti kõrvadega ja keskendunud ilmega, siis kontrollib ta oma territooriumi, jättes maha nii lõhnavaid kui ka nähtavaid märke.
  • Erinevalt teistest hüppavatest loomadest suudab kass maanduda täpselt sinna, kuhu ta ise tahab.
  • Valgevenes tabati pätipaar, kes kasutasid kaasosalisena Siiami kassi. Kurikaelad esinesid kokkuostjatena ja külastasid rikaste maju, ostes neilt midagi "kollektsiooni" tarbeks. Raha, millega nad maksid, oli eelnevalt kokku tehtud palderjaniga. Kui pererahvas majast lahkus, murdsid pätid majja sisse ja kass leidis lõhna järgi raha panipaiga üles. Sama süsteemi järgi rööviti mitmeid kümneid maju.

    -algusesse-

    Kuidas valida kassi?

    Tõukass või mitte?

    Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas.

    On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka “segaverelises” kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites.

    Pika- või lühikarvaline

    Pikakarvalised kassid võivad tunduda atraktiivsemad, aga nad vajavad regulaarset kammimist, et nende kasukat heas korras hoida (loe lähemalt). Kui see tundub teile natuke tüütuna, tuleks valida lühikarvaline kass, kes tegelikult pole mingil määral kehvem, vaid sama tore või vahvamgi.

    Emane või isane

    Isased kassid on üldiselt suuremat kasvu, lisaks teevad nad pikemaid jalutuskäike ja jooksuaegadel kaklevad, mis võib viia vigastusteni. Emased kassid jällegi sünnitavad aastas 2-3 pesakonda poegi (kui omanik just kassi jooksuajal teistest kassidest eemale ei hoia või kasutab vastavaid pille või steriliseerimist). Kui teil on juba täiskasvanud kass olemas ja tahate võtta endale kassipoega, siis võtke teadmiseks, et vastassoost kassipoega võetakse paremini vastu.

    Üks kass või mitu

    Enamik kassiomanikke ei ole kindlad, kas pidada ühte või kahte kassi, kes teineteisele seltsi pakuks. See, kas kass tahaks teise kassi seltskonda, sõltub igast kassist individuaalselt. Mõned eelistavad teise kassi seltskonda, mõnedele meeldib ainsa kassi rollis olla. Kui teil on üks täiskasvanud kass olemas, võib teil olla juba arusaam, kas ta saaks teise kassiga läbi. Enne kui otsustate uue kiisu koju tuua, võite katsetada mõne tuttava kassiga, kui kismaks ei lähe, võib teie kass seltskonna üle isegi rõõmustada.

    Kui olete sageli enamuse päevast kodust eemal, võiksite otsustada kahe kassi kasuks. Kassipojad, kes on koos üles kasvanud, saavad üldiselt kogu elu hästi läbi. Hea oleks kui kassipojad oleks veel ka samast pesakonnast.

    Üheks faktoriks on muidugi teie eluruumide suurus. Võiksite arvestada, et iga kassi jaoks oleks vähemalt 1 tuba, sest kassid vajavad privaatsust ja aega üksi olemiseks. Iga kassi jaoks peaks olema ka erinev liivakasti, sest neile ei meeldi kasutada ühiskäimlat.

    Kust saada kassi?

    Kasse võib saada mitmetest kohtadest. Parim variant on sõpradelt, naabritelt või tuttava tuttavatelt. Ka ajalehest leiab sageli vastavaid kuulutusi ning ka turu peal võib leida mutikesi kasse müütamas. Teiseks variandiks on kasside varjupaik, kus paljud kassid ootavad sooja ja hoolitsevat kodu.

    Soovitav ei ole osta kassi mingisugune kassidiileri käest, kes võib müüa kasse, kes on võõrutatud liiga vara ja on reisinud pikka maad, olles täis hirmu ja segadust. Sellistel kassipoegadel on suurem risk haigestuda ja langeda stressi. Kui aga siiski otsustad soetada kassi just sellisel teel, oleks soovitav kiisuke viia veterinaari juurde läbivaatusele.

    Kui oled otsustanud endale osta tõukassi, siis on soovitav selleks kontakteeruda vastava kassiseltsiga või kassiaretajaga, kellel on hea reputatsioon. Loomulikult üks viis on ka ajalehe või interneti kuulutuse kaudu, ka veterinaarid võivad osata soovitada.

    Mida tähele panna

    Sa peaksid küsima võimalust näha kassipoegi koos nende emaga, sel moel saad ülevaate ema tervislikust seisundist – meeles tuleb pidada, et emaskass võib natuke nõrk olla peale sünnitust ja imetamisperioodi. Kõige tähtsam on see, et näed, et kassipojad pole liiga vara võõrutatud või kuskil mujal üles kasvatatud. Kassipojad peaksid olema 8 nädalat vanad kui neid võõrutatakse. Tõukasside aretajad tavatsevad hoida kasse ema juures kuni nad on 12 nädalased ja saanud vajalikud vaktsineerimised. Enne otsuse tegemist vaata üle erinevaid kasse. Osta kasse ainult kohtadest, kus nad on õnnelikud ja heas olukorras.

    Terved kassipojad on tavaliselt uudishimulikud ja näitavad võõraste vastu huvi üles (muidugi kui nad on piisavalt vanad). Kui seisad pisut kaugemal, näed kuidas kassipojad omavahel suhtlevad. Vali kassipoeg, kes on elav ja täis mängulusti ning pole liialt agressiivne. Soovitav pole valida kassipoega, kes hoiab väga oma ette, nendest võib kasvada kass, kes ei hooli suhtlemisest ja seltskonnast. Kassipoja kõrvad peaksid olema puhtad, igemed roosad, karv kohev ning mingeid nahaärrituse jälgi ei tohiks olla. Peale kassipoja soetamist tuleb ta viia veterinaari juurde, kes ta vaktsineerib ja annab nõu.

    -algusesse-

    Kevad käes - kassid tuppa!
    Vilju Lilleleht

    Kolm aastat tagasi kirjutasin Eesti Looduses (1997, nr. 5) aialindudest ning andsin soovitusi, kuidas oma aeda lindudele meelepärasemaks kujundada. Ometi võivad meie taotlused nurjuda, kui pesitsusajal liiguvad vabalt ringi armsad, kuid loomupoolest halastamatud murdjad - kassid. Seetõttu oli vajalik soovitada: kui oled võtnud lemmiklooma, siis ära saada teda üksi hulkuma! On taas kevad ja lindudel jälle pesitsemismured. Kuidas päästa oma aia tiivuliste lapsi paratamatust hukust? Et meil ei ole asjaga seni eriti tõsiselt tegeldud, siis üritame teada saada, kuidas lahendatakse neid probleeme mujal, näiteks Ameerika Ühendriikides.

    “Kassid tuppa!”

    Ameerika linnukaitseühing korraldab kampaaniat “Kassid tuppa! Turvalisem elu lindudele ja kassidele” (Cats Indoors! The Campaign for Safer Birds & Cats ) juba kolmandat aastat. Selle eestvedaja Linda Winter tutvustab kogemusi interneti vahendusel (http://www.abcbirds.org/ ). Möödunud aastal kuulutati mai teise laupäeva - rahvusvahelise rändlindude päeva juhtlauseks “Hoidke kassid toas!”. Seda tehakse tänavugi, soovitades kassiomanikel oma lemmikuid kinni pidades anda lindudele turvalisem päev sel nende jaoks nii olulisel ja ohtlikul ajal. Kassid on USA-s kõige levinumad lemmikloomad. Sealsest rohkem kui 66 miljonist kodukassist viibib aga 65% (üle 40 miljoni) ajuti õues. Neile lisanduvad miljonid kodudest eksinud, tahtlikult hüljatud või mõlema järglastena sündinud poolmetsistunud loomad (kodutuid arvatakse olevat 60 -100 miljonit). Asjatundjate arvestuste kohaselt tapavad ainuüksi maakohtades hulkuvad kassid igal aastal sadu miljoneid linde ja üle miljardi pisiimetaja, kellest mõningad on haruldased ning kadumisohus. Neile lisanduvad linnakasside ohvriks langenud saakloomad: viimaseid tuleb iga kassi kohta küll umbes kolm korda vähem kui maal, ometi on kasside mõju linnaelustikule eriti suur. Linnud moodustavad 20 - 30% hulkuvate kasside saakloomadest. Niisiis tekitavad vabalt luusivad kassid eeskätt looduskaitseprobleeme, kuid võivad olla ka inimestele ohtlike haiguste ja parasiitide kandjad.

    Ka kassidel enestel on ohtlik hulkuda

    Hulkuva kassi keskmine eluiga on ameerika uurijate hinnangul 2 -5 aastat, seevastu toakassid võivad elada 17 aastat ja kauemgi. Omapäi jalutajad hukkuvad või saavad viga autorataste all, omavahelistes kaklustes ja koerte ning metsloomade hambus. Samuti võivad nad nakatuda surmavatesse haigustesse (marutõbi ja kasside leukeemia). Lemmik võib ka kaotsi minna: teda võidakse varastada või mürgitada. Kass on väga viljakas loom: sünnitab kuni kolm pesakonda aastas, igas 4 -6 poega. Kodutud ei suuda neid kõiki toita ja ellujäänuidki varitseb nälg või loomade varjupaigas hukkamine. Peremeheta kasse toites ainult suurendame nende õnnetute loomade hulka. Seega kõik, kes lasevad kasse hulkuma, hülgavad neid või toidavad kodutuid, tekitavad kahju nii loodusele, kaasinimestele kui ka kassidele enestele. Seetõttu püütaksegi muuta kassipidajate tavasid.

    Kass pole süüdi

    Inimestele selgitatakse, et linde ei päästa kassi kaela riputatud kelluke: uuemate uuringute andmeil on sellised kassid metsloomadele koguni ohtlikumad, sest nad õpivad liikuma ettevaatlikumalt, pealegi ei seosta linnud kellahelinat läheneva hädaohuga. Teiseks on vale arvata, et täis kõhuga kass ei tapa. Vaatamata umbes 4000 aastat kestnud kodustamisele, on kass säilitanud oma Aafrika ja Edela-Aasia metsikutelt eellastelt päritud küttimis-ja murdmisinstinkti. Ja see instinkt ei sõltu söömistungist: nälga ja murdmisiha kontrollivad aju erinevad piirkonnad. Hästitoidetud kass murrab ikka, kuid jätab saaklooma söömata. Ühes katses pakuti parajasti lemmiktoitu söövatele kassidele elusaid väikesi rotte. Kõik kuus katses osalenud kassi tapsid roti ja seejärel jätkasid oma toidu söömist. Teises uuringus tappis korrapäraselt toitu saav kass 18 kuu vältel ligi 1700 looma. Seega pole õige süüdistada kassi, vaid tema omanikku, kes peab oma lemmiku eest vastutama. Ja kevadise kampaania üks eesmärke ongi muuta

    Õnnetu hulkuv kass õnnelikuks toakassiks

    Hulkuvad kassid paistavad sageli silma hoolitsemata välimuse ja vigastustega (lõhkikistud kõrvad, väljaküünistatud silmad), nad on haiged, parasiitidest nakatunud jne. Pahatihti langevad nad vägivaldsete inimeste, kahetsusväärselt sageli laste, aga ka koerte ja metsloomade ohvriks. Seda saab vältida. Alati toas hoitud kassipojal tavaliselt ei tekigi vajadust hulkuda. Teda rahuldab võimalus viibida verandal või aknal, kust saab väljas toimuvat ohutult jälgida. Veel soovitatakse muuta toakass juba kahe kuni nelja kuu vanuselt viljatuks. Toakassiga tuleb iga päev mängida ning luua talle võimalusi ka iseseisvaks mänguks: ta vajab papist kasti varjumiseks, palle, kõrisevaid jm.ohutuid lelusid, riidega kaetud tulpa kratsimiseks. Kassidele vajalikku rohtu või muud sobivat rohelist saab kasvatada nagu toalilligi. Muidugi on vaja hoolitseda puhtuse eest. Toakasse saab viia ka värske õhu ja päikese kätte. Selleks on välja mõeldud erilised 8-kujulised rakmed, mille kandmist tuleb harjutada. Poleks paha varustada oma lemmik kaelusega, mille külge kinnitatud tähiselt saab vajadusel teada omaniku nime ja elukoha. Raskem on tubaseks muuta täiskasvanud kassi, kuid seegi pole võimatu, kui alustada talvel ning muuta looma püsiharjumusi järkjärgult. Mõelgem sellele, et tulevikus p e a b kodukass muutuma täielikult toaloomaks.

    Kassid ja seadused

    Ameerika linnukaitsjad peavad murranguliseks Washingtoni osariigi Montgomery ringkonna otsust kehtestada kord, mille järgi koduloomade omanikud ei tohi lasta oma lemmikuid teiste maaomanike valdustesse ilma nende loata. Rikkujaid ähvardab 100-dollariline trahv, mis pärast hoiatust või kordumist võib tõusta 500-ni. Ka tohivad maaomanikud nende maale tulnud loomi humaansel viisil püüda ning varjupaika viia. Vabatahtlikele jagatakse püüniseid ning püütud loomade viljatuks muutmisel rakendatakse praktika korras veterinaariaõpilasi. Hulkuvate kasside toitjaid on karistatud nende rakendamisega püüdmistööle. Kassidest vabastatud parkidesse Ameerikas on uuesti ilmunud linnud. Samasugused seadused on ettevalmistamisel mujalgi.

    Kassid Eestis

    Missugused on meie võimalused oma valdusi hulkuvate kasside eest kaitsta? Selle aasta algusest kehtima hakanud “Loomatauditõrje seadus “ kohustab loomapidajaid varustama temale kuuluvaid koduloomi nende identifitseerimistunnusega ning kandma vastavasse riiklikku registrisse. Tehakse vahet omanikuta ja lahti pääsenud koduloomade vahel. Esimeste püüdmist, pidamist ja hukkamist korraldavad kohalikud oma valitsused, kodunt lahti pääsenud looma püüdmist aga tema peremees. See on ametnikele mugav lahendus või lahendusest kõrvalehiilimise võimalus, mis kahjuks takistab hulkuvatest kassidest lahtisaamist. Üleriigilisi kasside ja koerte pidamise eeskirju pole. Neid võivad oma võimupiirkonnas ja seadustele toetudes kehtestada kohalikud omavalitsused. “Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri” lubab kasse pidada vaid elamus ja kinnisel territooriumil, kust loom välja ei pääse. Tartu linna vastavad eeskirjad seda ei nõua. Tallinna eeskirjad võrdsustavad järelevalveta kassi hulkuvaga ja neid peaksid püüdma selleks määratud inimesed, kuid selle rakendamist piirab “Loomatauditõrje seadus”. Tartu eeskirjad küll sätestavad, et kassi tegevuse (ka järelevalveta oleku) eest vastutab omanik. Aga kuidas? Ja kuidas saaks igaüks meist kaitsta oma aeda ja seal elavaid linde võõraste kasside sissetungi eest? Seni puudub võimalus ära võtta loomapidamise õigus ning määrata trahve. Torkab silma, et koerte pidamine on korraldatud ja reguleeritud märksa paremini. Nähtavasti on selle põhjus tõsiasi, et hulkuvad või lahti pääsenud koerad võivad (erinevalt kassidest) otseselt ohustada ka inimest. Loodusele tekitavad koerad kahju märksa vähem, kimbutades ja murdes peamiselt jahiulukeid. Viimaste eest oskavad aga seista hästi organiseerunud ja küllaltki mõjusad jahimehed. Niisiis saame esialgu loota vaid kassiomanike mõistavale suhtumisele. Püüdkem neid veenda, et lemmiklooma vabadus lunastatakse paljude kaitsetute lindude eluga.

    -algusesse-

    Kodukasside ja metskasside erinevused

    Kodukassid ja metskassid erinevad mitmeti.

    Üldiselt on kodukassid rahulikumad, kardavad vähem inimesi ja on tolerantsemad teiste kasside suhtes. Et kodukassid on elanud inimeste kaitse all juba sajandeid, on neil arenenud väiksemad lõuad, hambad ja ajud. Lisaks pole neil ka nii terav nägemis-, kuulmis- ja haistmismeel. Erinevalt metskassidest võivad emased kodukassid ka grupis elada ja jagada kassipoegade eest hoolitsemist, seda muidugi juhul kui toitu on piisavalt.

    Kasside kodustamine on vabastanud neid ka vajadusest omada karvastikku, mis aitab end varjata looduses. Seepärast ongi kodukasside kasukad väga erineva mustri ja värviga. Valget või oranzi värvi metskassid oleksid lihtsateks märklaudadeks.

    -algusesse-

    Lemmikloomad pühade ajal

    Pühadekiiruses on väga lihtne jätta kahe silma vahele sõber, kes on alati teiega - pere lemmikloom. Ühendriikide loomaekspert Celia Haddon kinnitab, et ka loomadel on “emotsionaalsed ja sotsiaalsed” vajadused, mida pühademelus unustada ei tohiks. Koertega tuleks jõulupühade ajal võtta ette pikk jalutuskäik ning kassid oskavad hinnata sooja õdusat kohta, kus külalised segama ei pääse. See ei võta kuigi palju aega - vaid mõne minuti teie päevast.

    Haddon tuletab ka meelde, et koerad ja kassid tuleb hoida eemale linnuluudest, kookidest ja alkoholist. Need toidud ja joogid tõstavad küll teie tuju, aga teie lemmikule mõjuvad nad täpselt vastupidi ja nende mekkimine võib kaasa tuua visiidi loomaarsti juurde.

    Jõulukuused kujutavad endast ohutegurit ning eriti kassid võivad endale kahju teha, närides kuusel olevaid kellukaid, paelu ning mõnikord puud ennast. Ärge laske neil muuta jõulupuud oma mänguasjaks ja koristage hoolega kuuseokkaid, et need ei satuks teie sõprade õrnadesse käppadesse.

    -algusesse-

    Sisustamisnõuandeid kassiomanikele

    Kui jagate oma elamist kassiga, tuleks teil mööbli valikul arvestada selle kassisõbralikkuse ja funktsionaalsusega.

    Suurbritannia Kassikaitse Liit soovitab alustada sellest, et hangite majja läbi lõigatud, mitte silmuselise karvaga vaipkatte. Kassi käpad jäävad silmustesse tihti kinni ning selliseid vaipu ka on raske karvadest puhastada. Ka ei tohiks majas olla lahtisi vaipu, kuna kassid ajavad nende mängides paigast ära. Raske kõrkjamatt ukse ees annab kassile koha, kus oma küüsi teritada.

    Toolide valikul tuleks eelistada eemaldatava ja kergelt pestava puuvillase kattega istmeid. Vältida tuleks ka tupse ja patju, kuna kassidele on need mänguasjaks. Kardinate valikul tuleks eelistada kergesti puhastatavaid, tiheda koega raskest puuvillasest materjalist kangaid. Vältige pitsist või võrgust kardinaid, sest kassidele - eriti kassipoegadele - mõjuvad need vastupandamatuna, kui neid tabab ronimistung.

    -algusesse-

    Sõna "kass" erinevates keeltes

    Sellest tabelist saate teada, kuidas kutsutakse kasse teistes keeltes.

    Afrikaani: kat, katjie Araabia: qit, besseh Armeenia: gatz
    Bahasa Melayu: kucing Bulgaaria: kotka, kotarak Egiptuse araabia: miw
    Eskimo: pussi Esperanto: kato Etioopia: domadh
    Farsi: gorbeh Filipiini: pusa, kuting Ghana: kra
    Havai: popoki, kike Heebrea: chatul, chatula Hiina: mao
    Hispaania: gato, gatito Hollandi: kat, poes, kater Iiri: cat
    Indoneesia: kutjing Inglise: cat Islandi: köttur, kisa
    Itaalia: gatto, gattina Jaapani: neko Jidishi: kats
    Kantoni: maow Khmeri: chma Korea: koyangi
    Kreeka: gali, gata Ladina: feles, felix Läti: kakis
    Leedu: katinas, kate Maaja: miz Malta: qattus, qattusa
    Mustlased: muca Norra: katt Pakistani: shimii
    Poola: kot, kotka, kotek Portugali: gata, gato Prantsuse: chat
    Romaani: giat Rootsi: katt Rumeenia: pisica
    Pärsia: pishi Saksa: katze, kater Serbo-Horvaadi: macka
    Slovaki: mizhu, kotsur, machka Soome: kissa Suahiili: paka
    Tagalogi: pusa Tai: maa-oh Tamili: poonai
    Taani: kat Tsalagi: we’sa Tshehhi: kocour, kocka
    Tsherokee: sinta Türgi: kedi Ukraina: kotuk
    Ungari: macska, cica Vene: kot, koshka Vietnami: con meo
    Walesi: cath

    Kui keegi oskab siia tabelisse veel midagi lisada, siis palun.

    -algusesse-

    Miks kassid peitu poevad?

    Mõni kass on kogu seltskonna lemmik käies õhtu jooksul nurrumas nii omade kui võõraste süles, teise olemasolust saate aimu vaid köögis toidukaussi silmates. Kui kass veedab pikki tunde mööbli all, magamistoas või mujal pilgu alt väljas, võib olla põhjusi olla kaks: teadlik eelistus - teil on loomupäraselt tagasihoidlik kiisu või peitmine, mis on otseselt seotud looma ängistuse või hirmuga.

    Nagu inimesedki on ka kassid iseloomult erinevad ning üks levinumaid isiksusetüüpe on arg kass. Igapäevaelus ei pruugi te sellest aru saada, kuid külalise tulles või ka uue mööblitüki ostmisel kaob teie lemmik silmapiirilt. Sellisel juhul on kõige mõistlikum lasta kassil end peita ja ilmuda välja siis, kui ta ise seda tahab.

    Vähem levinud on kassid, kes peidavad end mõne pereliikme eest. Kui ilmne hirm on uus käitumuslik joon, võib see olla seotud kas sellega, et see inimene hirmutas kassi otseselt (näiteks ajas ta köögilaualt minema) või tahtmatult (elades lärmakalt kaasa Kristina Shmiguni suusasõidule televiisori ekraanil). Mõned kassid on teistest tundlikumad valjude helide ja äkiliste liigutuste suhtes. Kartliku käitumise võib esile kutsuda ka ootamatu lõhn - näiteks teise kassi lõhn riietel. Kartlikku käitumist saab muuta parandades suhet kardetud isiku ja kassi vahel. Kassis hirmu tekitav isik (abikaasa, laps vm.) võtab mõneks ajaks enese peale kassi söötmise, et viimane õpiks teda seostama millegi positiivsega. Karistusi, isegi suusõnalisi, tuleks vältida. Silitamist tuleks piirata vaid nendele kordadele, mil kass ise lähedust otsib ja ka siis peaks piirduma vaid silituste ja pea sügamisega. Kui helistate kassi toitmise eel kella, õpib ta seostama kellahelinat külaliste või pereliikmete saabumisel millegi meeldivaga.

    -algusesse-

    "Tead, Vasja, ma oleksin eile peaaegu metsa ära eksinud."
    "Kuidas see juhtus?"
    "Naine käskis meie kassi metsa viia ja siis kuskil kaugemal lahti lasta, et me teda enam ei näeks. Nii ma tegingi."
    "Ja kas kass ei tulnudki tagasi?"
    "Kus sa sellega! Kui ma poleks tema järel kõndinud, poleks ma kunagi koju jõudnud."

    Müüdid kassidest

    Siin on mõned levinumad valearusaamad kassidest, mida kuuleb sageli ka kassiomanike suust. Selle loeteluga tahaks neid müüte kummutada.

  • Müüt: Kassid maanduvad alati jalgadele ja nendega ei juhtu midagi.
    Fakt: Kassid kukuvad instinktiivselt jalgadele ja võivad ellu jääda kõrgetest kohtadest alla kukkudes, kuid võivad murda luid ja ka surma saada.
  • Müüt: Kassid peavad iga päev piima jooma.
    Fakt: Kassidele meeldib piim, kuid kui neid korralikult toidetakse, nad ei vaja seda, liigne piim võib põhjustada ka kõhulahtisust, parem on anda piima harva ja väikestes kogustes.
  • Müüt: Steriliseeritud kassid automaatselt võtavad kaalus juurde.
    Fakt: Kassid võtavad kaalus juurde nagu inimesedki, liigsöömisest. Sageli steriliseeritakse kass vanemas eas, kui kassi ainevahetus on aeglasem ning kaalu juurde võtmine on tingitud just sellest.
  • Müüt: Kassid ei nakatu marutaudi.
    Fakt: Tegelikkuses nakatuvad küll, sellest hoidumiseks tuleb looma vaktsineerida.
  • Müüt: Toakassid ei saa haigusi.
    Fakt: Ka toakassid on siiski vastuvõtlikud organismidele, mis levivad õhu kaudu või on majja toodud omaniku riietega.
  • Müüt: Paelussid tulevad halvast toidust.
    Fakt: Lemmikloomad võivad saada paelussi süües kärbseid, mis kannavad parasiite. Samuti nakatunud hiirtelt ja teistelt liigikaaslastelt.
  • Müüt: Küüslaugu lisamine toidule vabastab kassi ussidest.
    Fakt: Küüslauk võib mõnikord teha toidu maitsvamaks, kuid mõju ussidele puudub. Efektiivne meetod on kasutada veterinaari poolt väljakirjutatud rohtusid.
  • Müüt: Rasedatel naistel ei tohi olla kasse.
    Fakt: Mõned kassid võivad olla nakatunud toksoplasmoosi (tekitaja Toxoplasma gondii), mis võib levida ka inimesele ja tekitada tõsiseid probleeme veel sündimata lapsele. Siiski probleemi saab kontrollida, kui tulevane ema usaldab kassiliivakasti tühjendamise ja maja puhastamise kellegi teise hoolde.
  • Müüt: Kassi tasakaalutunnetus tuleb vurrudest.
    Fakt: Kassid kasutavad vurre “kompajatena”, mitte tasakaaluorganitena.
  • Müüt: Haavu lakkudes loomad ravivad neid.
    Fakt: Haava lakkumine võib hoopis pikendada selle paranemisprotsessi ja tekitada lisakahjustusi.

    Täpsema info jaoks nende müütide kohta konsulteeri veterinaariga.

    -algusesse-

    Miks kassid pirtsutavad?

    Kassid on peenutsejad põhjusega, väidavad asjatundjad.

    Sellel, miks kass ei taha juua kaussi pandud vett ja eelistab limpsida vedelikku kraanist või tiigist on olemas kindel põhjus. Loomaeksperdi Celia Haddoni sõnul sisaldub sellises käitumises sõnum. “Kassid eelistavad vihmavett kraaniveele, kuna viimane on täis kemikaale, mida nad suudavad maitsta ja haista paremini kui meie. Kass võib juua vett jooksvast kraanist, kuna jooksev vesi kaotab osaliselt ebameeldiva kemikaalide lõhna,” ütles ta. Kui teie kass keeldub süstemaatiliselt kraanivett joomast, varuge talle vihmavett või andke talle sama mineraalvett, mida ise joote. Seda on kasulik meeles pidada ka siis, kui viite kassi kellegi juurde hoiule. Kassi loomuses on olla valiv söögi ja joogi suhtes. Kui omanik sellele tähelepanu ei pööra, kahjustab ta oma lemmiku tervist, ütles Haddon.

    -algusesse-

    Kui vana on teie kass?

    Enamik kasse elab 12-14 aastaseks, mõned kassid ületavad ka 20 eluaasta. Siin on tabel, mis näitab kassivanust ja kui palju see on inimaastates.

    kassid
    kassi vanus sama inimaastates
    6 kuud 14 aastat
    1 aasta 16 aastat
    3 aastat 20 aastat
    6 aastat 30 aastat
    8 aastat 40 aastat
    9 aastat 50 aastat
    10 aastat 60 aastat
    13 aastat 70 aastat
    16 aastat 80 aastat
    20 aastat 90 aastat

    -algusesse-

    KASS
    Melissa Miller

    Nende viie tuhande aasta jooksul, mil kass on kodustatuna elanud, on inimene mõtisklenud selle üle, kui arukad võivad kassid olla. Nii kassile antud võime järeldusi teha ja iseseisvalt mõelda kui ka tema äärmiselt üleolev ja küllalt salapärane loomus teevad võib - olla kergemini mõistetavaks selle, kuidas ta on köitnud nii mitmete põlvkondade kujutlusvõimet.

    Igaüks, kes on kunagi elanud koos kassiga, nõustub ilmselt, et nad on üldiselt väga targad loomad. Nad on vilunud olukorra analüüsijad ja sageli kärmed õppima, kuidas näiteks valgust välja lülitada või ust, kõige sagedamini toidu- ja külmkapi oma, avada. Kassid on ka terased oma ümbruse jälgimisel, head strateegid jahikäigul saaki püüdes ja meie meeleolude ja tunnete peaaegu et silmapilksed tõlgendajad.

    Tõepoolest, võib tuua palju näiteid keskmise kodukassi arukast käitumisest, veenmaks enamikku vaatlejaid tema suurepärastes vaimsetes võimetes. Arutlused intelligentsusest ammutavad jõudu ka kasside salapärasest olekust: tihti on väga raske aru saada, millest kass parajasti mõtleb. Kassid võivad olla väga väljendusrikkad, kuid jagavad harva oma tundeid. Paljud neist naudivad oma ümbruskonna vaatlemist nagu vanad mõttetargad, jättes meid pead vaevama selle üle, mida nad võiksid mõelda. Nende sõltumatu loomus on kooskõlas nende salapärasusega ja me ei pruugi alati mõista nende käitumise motiive ning mõnikord isegi teada, kus meie kassid on või mida nad teevad.

    Kassidel näib olevat ka võime ette näha teatud sündmusi ja paljud inimesed usuvad, et neil on meelteväline taju. Kasside puhul oleks täpsem öelda suurepärane tundemeele taju, sest neil on ebatavaline võime näha, kuulda ja tabada muutusi õhkkonnas, mis võimaldab neil reageerida palju varem, kui meie aru saame, et midagi on juhtumas.

    Kassi targa käitumise tõttu peetakse teda arukamaks, kui ta ehk on, ja kassile on austust osutatud sellega, et talle on võrreldes teiste loomadega pühendatud pea kõige enam müüte ja legende. Vanad egiptlased näiteks uskusid, et kassil on ebaloomulikke võimeid, mis on antud talle jumalate poolt. Bastetit (loe lähemalt) - viljakuse, õnne ja kuu jumalannat - esitavate loomadena, arvatakse kassidel olevat võime mõjutada nii inimeste kui ka maa viljakust. Selline seos on küllalt mõistetav, kuna kassid ise on väga viljakad. Samuti on nad sobivad sümboliseerima Basteti tihedat sidet kuuga, kuna arvati, et kasside fluorestseeruvad silmad töötavad samal põhimõttel kui kuu öösel, peegeldades päikeselt “salvestatud” valgust.

    Kassi ja kuu vaheline seos on korduv legendide teema. Rooma mütoloogias esitavad kassid Dianat, naiskütist jumalannat ja kuujumalannat. Nii Diana kui ka kass on hiljem samastatud Hekatega, algselt kuujumalannaga Rooma mütoloogias, kellest hiljem sai allmaailma jumalanna. Hekate omas kurje üleloomulikke võimeid, nagu võimet muuta ennast nõiaks ja nõiduda inimesi, mida hiljem omistati ka kassidele.

    Üks suurimatest selliste müütide liikvele panijatest oli keskaja Euroopa kristlik kirik. Kui rahulolematu rahvas ähvardas kirikuvõimu, siis süüdistati selle ajastu hädades deemonlikke nõidasid koos nende kassidest kaaslastega. Euroopas ja Põhja - Ameerikas olid kõik ühiskonnakihid loomulikult veendunud, et kas väljendab ohtu inimkonnale. Sir Walter Scott näiteks uskus, et nende meel on täis ohtlikke mõtteid, väites, et “see tuleneb ilma igasuguse kahtluseta sellest, et nad on liiga hästi tuttavad sortside ja nõidadega”.

    Kolme sajandi kestel jälitati kasse kui saatana teenreid ja paljude “nõidade” kaasosalisi, keda anti kohtu alla ja enamasti otsekohe ka mõisteti süüdi. Üheksateistkümnenda sajandi lõpu poole hajutati objektiivsete ja põhjendatud teaduslike seletustega paljud kasse puudutavad vanad müüdid, kaasaarvatud nende seostamine nõidadega. Uurimused on teinud kindlaks, miks näiteks teatud müüdid võisid esmajärjekorras tekkida. Kassi tõestatud võime kuulda ultraheli ja kindlaks teha muutunud atmosfääri - mis võimaldab tal määrata ilmamuutusi, nagu oleks tal meelteväline taju - on ainult üks näide.

    Mõned kultuurid taipasid sellise võime olemasolu kassil ja kasutasid seda oma huvides. Hiina valitsus, näiteks, alustas 1970. aastal paljudes riigi seismograafilistes keskustes kasside ja teiste loomade käitumise uurimist, otsides kasside ebatavalisest käitumisest märke, mis võiksid näidata, et on oodata maavärinat. 1975. Aastal nähti Haichengi kesklinnas kasse imelikult käitumas; linn evakueeriti kohe, järgmisel päeval purustas maavärin kogu selle piirkonna.

    Samal ajal kui teaduse areng hajutas paljud müüdid kassidest, kinnitati ka, et kassid on päris intelligentsed. Paljud loomapsühholoogid leiavad, et kasse on huvitav uurida, kuna nende aju peetakse oma struktuuri ja funktsionaalsuse poolest kõige enam sarnaseks inimajule. Laboratoorsetel katsetel, mis on spetsiaalselt mõeldud kasside intelligentsuse mõõtmiseks, on kassid järjekindlalt hästi esinenud ja demonstreerinud suurepärast võimet arutleda ja õppida.

    Paljud kassiomanikud arvavad, et nende kassid on intelligentsed ilma igasuguste teaduslike tõestusmaterjalide kinnitusteta. Kodukass on demonstreerinud oma kõrget intelligentsitaset sellega, et on loonud enesele koha kaasaegses majapidamises. Kassidel õnnestub saada toitu, kaitset ja teisi mugavusi ilma, et neilt keegi midagi vastutasuks ootaks. Erinevalt koertest, kes valvavad meie kodusid vabatahtlikult, omakasupüüdmatu ustavusega, vastutasuks vaid koduse elu mugavused, teavad kassid üldiselt, kuidas saada seda, mida nad tahavad, ilma et peaksid selleks palju ohverdama. Tõepoolest, kassid panevad meid mingil moel tundma, et see on neile valik elada meiega ja kui nad peaksid soovima pöörduda tagasi metsiku eluviisi juurde, siis on nad võimelised ka seal toime tulema.

    Melissa Milleri I. Q. test kassidele ja I. Q. test kassiomanikele. - Tallinn: SINISUKK, 1995.

    -algusesse-

    Mustad kassid tekitavad allergiat

    Kassid on alati tekitanud probleeme allergikutele ning mõne inimese organism reageerib koguni nii rängalt, et ta tuleb kiirabisse toimetada. Aga kas mõned kassid tekitavad rohkem allergiat kui teised? Vastus on “jah”, väidab dr. Arlene Schneider New Yorgi Long Islandi kolledzhi haiglast. Uuringud näitavad, et mida tumedam kass, seda ägedam allergia. Dr. Schneider viis katsed läbi 60 inimese peal. Kuigi asi vajab veel põhjalikumat uurimist ärge kassivalikul värvifaktorit eirake. Eriti kui peres on mõni allergik.

    -algusesse-

    Närimisharjumus

    Kui teie siiami kass järjest teie kampsuneid hävitab, teadke, et selle vastu on olemas rohi.

    Gina Spadafori, “Cats for Dummies” autor, kirjutab, et mõnele kassile meeldib närida, eriti villaseid asju. Teadlaste sõnul on tegemist geneetilise probleemiga, mis on teatud liikide, näiteks siiami ja birma kasside juures rohkem levinud. Põhjus on seni välja selgitamata. Kui aga lisada kassi toidule kiudaineid ja anda talle iga päev teelusikatäis kõrvitsakonservi, peaks see närimishimu ohjeldama. Üritada võib ka lambanahkse kattega koertele mõeldud mänguasjade kassile närida andmisega. Aktiivne mängimine aitab kassidel samuti liigset energiat kulutada. Ja kui midagi muud ei aita on kõige odavam hoida hinnalised esemed kassi käpaulatusest väljas.

    -algusesse-

    Kaks uut lemmiklooma tõugu

    Lemmikloomade eksperdi Warren Ecksteini sõnul võivad uutest koera- ja kassitõugudest saada suurepärased lemmikloomad. Osa neid tõugudest on aretatud vanadest lemmikutest, osad on vana meeldetuletus ja osad on geneetiline looming, mida keegi varem näinud ei ole. Järgnevalt saate tutvuda neist kahega. Kõigi tõugude juures on kõige olulisem enne looma soetamist tausta uurida ning osta loom paberitega loomakasvatajalt.

    Munchkini kass (Munchkin Cat)
    Kui teile tuleb silme ette “Võlur Oz”, siis just see kass võiks olla Munchkinimaa maskott. Need võluvad olendid on normaalsuuruses kassid, aga nende jalad on poole lühemad. See ei vähenda sugugi nende muid omadusi. Nad on niisama paindlikud ja erksad kui muud kassid. Lühijalgse ja pikajalgse Munchkini ristsugutisena võivad poegadel olla nii lühikesed kui pikad jalad. Seda tõugu tutvustati esmakordselt Madison Square Gardeni kassinäitusel 1991. aastal. Omanike sõnul on Munchkinid loomuselt samasugused kui muud kassid. Neil võib olla harjumus peita väikeseid esemeid, nagu pliiatseid, palle ja juukseklambreid, et nendega hiljem mängida. Nad taluvad hästi rihma ning viivad omaniku meelsasti jalutama. Sõbralike ja enesekindlate olenditena saavad nad hästi läbi teiste kasside, koerte ja inimestega. Neid on erinevaid värve ning karv võib olla kas pikk või lühike, aga üks on kindel: köögilauale nad hüppama ei hakka!
    munchkini kass Üldandmed
    Suurus:
    kaal umbes 2,8 kilo
    Eluiga: 13 kuni 18 aastat
    Hind: 300 - 400 USD
    Lisainfot leiad külastades Munchkini kassi kodulehekülge.

    Bengali kass (Bengal Cat)
    Tegemist on uue kassitõuga, mis näeb välja rohkem miniatuurse leopardi moodi. See tõug on aretatud tavalisest kodukassist ja Aasia metsikust leopardkassist. Hoolika tõuaretuse tulemusena on kodukassi loomus püütud metskassi kesta sisse. Kõige ihaldusväärsemad selle tõu esindajad on erksa naha ja silmatorkavate tõutunnustega. Neil on pikk sale keha, väikesed kõrvad, tihe saba ja ainulaadne kullatipuline karv. Nad on ka kaunis suured. Isane kass võib kaaluda kuni 10 ja emane kuni 6 kilo. Aga olge ettevaatlikud, neid eraldab metskassidest vaid neli põlvkonda, seega on nad kaunis isepäised ning nende korraharjumused ei pruugi olla kõige paremad.
    bengali kass Üldandmed
    Suurus:
    kaal vahemikus 3,5 kuni 8 kilo
    Eluiga: teadmata (see tõug on vaid 20 aastat vana)
    Hind: 500 - 1000 USD
    Lisainfo Bengali kassi koduleheküljelt.








    -algusesse-

    Metskassid

    Metskass (Felis silvestris) on kasside perekonna kõige alamliikiderikkam ja varieeruvam liik. Veel hiljuti nimetati metskassiks ainult Euroopas levinud kassirasse, kuid põhjalikumad uurimised on näidanud, et ka paljud Aasia ja Aafrika rassid kuuluvad samasse liiki. Enamik kasside uurijaid jaotab metskassiliigi Euroopas levinud metsametskasside, Kesk- ja Tsentraal-Aasia stepi-metskasside ning Edela-Aasia ja Aafrika ookerkasside rühmaks. Osa autoreid eristab vaid kaks rühma ning paigutab ookerkassid stepi-metskasside hulka. Metskassi rasside ja alamliikide arvu suhtes puudub zooloogidel ühine seisukoht. Kõik metskassi alamliigid annavad omavahel ristudes sigimisvõimelisi järglasi. Alamliikide mõningane erinevus suuruses, põhivärvuses, karvamustris ja eluviisides on tingitud elupaikadest ja -tingimustest. Tuntud kasside uurija T. Haltenorth peab fülogeneetiliselt kõige vanemaks stepi-metskasside rühma. Tema arvates muutus omal ajal Euroopas levinud stepi-metskass hilisjääajal sedavõrd, et temast kujunes metsaga seotud, märksa suurema kasvuga ja tihedama karvaga metsa-metskass. Stepi-metskassi peab T. Haltenorth ka ookerkassist evolutsiooniliselt vanemaks.

    felis silvestris

  • Lääne- ja Kesk-Euroopa kuni Edela-Aasiani on levinud kolm metsa-metskassi alamliiki. Neist prototüüp keskeuroopa metskass on Kesk- ja Lõuna-Euroopa suuremate metsamassiivide elanik. Kagu-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia mägimetsi asustab kaukaasia metskass. Kõige kaugemal läänes levinud väiksearvulist alamliiki Shoti metskassi kohati varematel aegadel ka Inglismaal, kuid praegu on ta elupaigaks vaid Shotimaa raskesti ligipääsetavad mägimetsad.

    Keskeuroopa metskassi arvukus on tugevasti kahanemas, ta on võetud range kaitse alla. Peale looduslike vaenlaste nagu ilves, hunt, nugis, kassikakk ja suured kullilised, hävitab keskeuroopa metskassi ka karusnaha saamiseks peetav intensiivne jaht.

    Metsa-metskassi alamliikide põhivärvus on kollakashall musta põiktriibustikuga ja piki selga kulgeva nn. angerjajoonega. Kõhualune on helekollane või ookerjas ridamisi tumedate täppidega, rind, kurgualune ja nägu aga kergelt roostekarva. Shoti ja kaukaasia metskassi metskassil on triibustus märksa tugevam kui keskeuroopa metskassil. Aastatega muutub metsa-metskassile iseloomulik tume triibustik tuhmimaks, talvekarvas on see aga alati laialivalgus ja vaevumärgatav.

    Kodukassist on metsa-metskass märksa suurem. Keskeuroopa metskassi ja kodukassi võrdlusest ilmneb, et mõlema rühma isasloomad on emastest suuremad ja raskemad. Kodukassi pikkus on 62,5 - 89,5 cm, metskass 76 - 109 cm. Kehakaal varieerub tugevasti: kodukass keskmiselt 1,7 - 5,5 kg, metskass 1 - 8 kg.

    Väidetakse, et metsa-metskass on inimpõlgur, kes hoidub asulatest võimalikult kaugele. Tegelikult võib teda levikualal kohata nii tihedates metsamassiivides kui ka asulalähedastes väludega metsades ja võsades. Kõige eelistatavamad on rohke tuulemurruga okaspuumetsad, sest seal leidub rikkalikult pisinärilisi, kes moodustavad tema toidust ligi 2/3, ja linde. Võimaluse korral murrab ta ka noori jäneseid ja isegi vastsündinud metskitsetallesid. nagu enamikul kiskjalistel, on ka metsa-metskassil oma kindel jahimaa, mis võib ulatuda 2 - 3 km2-ni. Metsa-metskass tegutseb edukalt ka üuuvõrades. Terav nägemine ja ülihea kuulmine ja haistmine võimaldavad saagikalt jahti pidada hommikuhämaruses ja õhtuvidevikus. Keskööl ja südapäevadel ta tavaliselt magab - soojadel suvepäevadel päikese käes, jahedamatel aastaaegadel ja öösel koopais, mahajäetud rebase- või mägraurgudes, puuõõnsustes, tihedas võsas või tuulemurrus. Nendes varjulistes paikades toob emakass suve algul ilmale ka pojad.

    Veebruaris ja märtsis toimuvad metsa-metskassi isasloomade vahel valju kräunumise saatel ägedad võitlused. Hääl on neil samasugune kui kodukassil, ainult tunduvalt valjem. Metsa-metskass on võrdlemisi paigatruu, kuid jooksuajal ja toidupuudusel võtab ette üsna pikki rännakuid.

    felis ornata Tiinus kestab metsa-metskassil 63 - 68 päeva ning poegi on pesakonnas kaks kuni neli. Emakass toob aastas ilmale vaid ühe pesakonna poegi. Kui pesakond mingil põhjusel väga varakult hukkub, võib ta samal suvel poegida veel teist korda. Sündides on pojad ilusa tiigerkirjaga ning esimesed 9 - 11 päevas pimedad. Kuni kuuenda elunädalani toidab emakass neid piimaga ja hakkab siis tooma toidulisa. Isased saavad suguküpseks alles kolmandal eluaastal, emased juba 10 - 11 kuuselt. Metskassirikastes paikades kohtab mõnikord mets- ja kodukassi hübriide, kes käituvad peaaegu nagu kodukassid. Kojutoodud metsa-metskassi poeg ei kodune aga ka siis, kui on pesast võetud pimedana.

  • Stepi-metskassid on lage- ja põõsasteppide ning poolkõrbete elanikud. Nende leviala ulatub Kaspia idakaldalt Hiinani, Tiibetini ja Lääne-Indiani ning Kesk-Kashastanist Araabia poolsaare poolkõrbete põhjapiirini. Metsa-metskassile iseloomuliku triibustiku asemel on stepi-metskassi kollakashallil kasukal põikridadena tumedad täpid ning keset selga kulgev angerjajoon väga vähe märgatav või puudub hoopis. Pikal peenel sabal, jalgadel ja tagakaelal võib enamasti täheldada põikvöödiliseust. Stepi-metskassi suurus ja raskus on varieeruv ning oleneb geograafilisest asukohast. Pikkus ulatub tal 68 - 100 sentimeetrini, raskus 2 - 6 kilogrammini. Metsa-metskassist on stepi-metskassveidi väiksem, kuid pikema sabaga. Stepi-metskasse on üle kümne alaliigi.

    Üks alaliike, turkestani stepikass on levinud Kesk-Aasias ja väiksemal arvul Taga-Kaukaasias ja Gruusias.Steppide ja poolkõrbete asukana toitub turkestani stepikass põhiliselt stepinärilistest, vähemal määral maas tegutsevatest lindudest, roomajatest ning parema puudumisel ka putukatest. Turkestani stepikassi põhilised vaenlased on hundid, rebased, kakud ja suured kullilised. Tugeva pakasega, kui temperatuur öösel langeb alla -30°C, päeval on aga tunduvalt soojem, riskib ta toitu otsimas käia ka päeval, muul ajal tegutseb ainult pimedas.

    Magamiseks ja puhkamiseks kasutab turkestani stepikass aasta ringi looduslikke koopaid, sagedamini aga rebase, mägra või okassea mahajäetud urge. Urus, mille ta ikka puhtana hoiab, sünnib pärast 60-päevast tiinust aprillis-mais 3-5 poega.

    Talvekuudel, kui toidunappus sunnib laialt ringi liikuma, peatub turkestani stepikass juhuslikes urgudes ega põlga seejuures ka mägra või omasuguste seltskonda.

    Stepi-metskass (nii nagu metsa-metskasski) võib ristuda kodukassiga ja anda elujõulisi järglasi. Auulide lähedal kohtab nende hübriide üsna sageli.

    Teine hästi tuntud stepi-metskassi alamliik on Lääne-India stepikass (felis ornata). Täpid kasukal on tal väiksemad kui teistel stepi-metskassidel ning triibustus sabal ja jalgadel peaaegu puudub.

  • Kolmas metskasside rühm - ookerkassid - on levinud Aafrikas ja Araabia poolsaarel. Neid võib kohata felis lybica nii poolkõrbetes, steppides kui ka valgusküllastes kuivades metsades. Ookerkasside põhivärvus varieerub heleliivkollasest kahkjashallini. Nende hulgas tuleb ette stepi-metskassi meenutavaid ridamisi täpilisi ning metsa-metskassi moodi vöödilisi, kuid karvamuster on sagedasti nii kahvatu, et kaugelt vaadates silma ei paista. Pikkus varieerub 65 - 120 sentimeetrini, kusjuures pika peenikese saba arvele langeb 3/8. Sabaots on enamasti mustjas ja selgelt vöödiline. Ka selja keskosa on põhitoonist tumedam, kuid angerjajoon puudub. Kõrvatippe ehivad pisikesed karvapintslid, nii nagu näeme paljudel kodukassidel. Stepi-metskassist, eriti aga metsa-metskassist on ookerkass tunduvalt kõrgejalgsem. Eluviisidelt ja toitumiselt sarnaneb ookerkass rohkem stepi-metskassiga ning seetõttu peab osa zoolooge neid ühte rühma kuuluvaks.

    Erinevalt metsa- ja stepi-metskassist eelistab ookerkass inimasulate lähedust. Koju toodud ookerkassi poeg muutub kasvades taltsaks ja sõbralikuks ning sarnaneb nii käitumiselt kui välimuselt kodukassiga.

    -algusesse-

    Kuulsad ütlused kasside kohta

    "Süüa tahtval kassil puudub väljalülitamisnupp." - teadmata

    "Tuhandeid aastaid tagasi kasse kummardati nagu jumalaid. Kassid pole seda unustanud." - teadmata

    "Kassid on targemad kui koerad. Sa ei saa panna kaheksat kassi kelku vedama." - Jeff Valdez

    "Kasside silmis kuuluvad kõik asjad kassidele." - inglise vanasõna

    "Nagu kõik kassiomanikud teavad, keegi ei oma kassi." - Ellen Perry Berkeley

    "Üks kass viib teiseni." - Ernest Hemingway

    "Koerad tulevad kutsumise peale; kassid võtavad teate ja pöörduvad hiljem ise sinu poole." - Mary Bly

    "Kassid on suhteliselt nõrga tervisega ja vastuvõtlikud paljudele haigustele, aga ma ei ole kunagi kuulnud kassist, kes vaevleks unetuse käes." - Joseph Wood Krutch

    "Inimesed, kes vihkavad kasse, on järgmises elus hiired." - Faith Resnick

    "Universumis on mitmeid intelligentseid olendeid. Neid kõiki omavad kassid." - teadmata

    "Olen uurinud paljusid filosoofe ja paljusid kasse. Kasside tarkus on lõputu." - Hippolyte Taine

    "On kaks varjupaika elu hädade eest: muusika ja kassid." - Albert Schweitzer

    "Kassil on liiga palju hinge, et mitte omada südant." - Ernest Maul

    "Koerad usuvad, et nad on inimesed. Kassid usuvad, et nad on jumalad." - teadmata

    "Kassidega veedetud aeg pole kunagi aja raiskamine." - Colette

    "Mõned inimesed ütlevad, et kassid on alatud, kurjad ja julmad. Tõsi, ja neil on veel mitmeid teisi häid omadusi." - Missy Dizick

    "Sul veab alati, kui sa tead, kuidas saada sõbraks võõraste kassidega." - ameerika vanasõna

    "Kassidel tundub olevat põhimõte, et kunagi ei tee paha küsida mida tahad." - Joseph Wood Krutch

    "Ei ole olemas tavalisi kasse." - Colette

    "Tema sõprust pole kerge võita, aga see on ka midagi väärt ." - Michael Joseph

    "Kassiarmastaja jaoks on võimatu ära ajada seda valvsat, õrna ja diskrimineerivat väiksest sõpra, kes annavad meile piisavalt tähelepanu ja vastutulelikkust, et me januneksime veel enam nende järele." - Anges Repplier

    "Me ei saa ilma kassiks muutumata täielikult mõista kassi mõistust." - St. George Mivart

    "Tõeliselt tore asi kassi juures on nende lõputu mitmekesisus. Saab valida kassi ükskõik millist värvi, misiganes mustriga, millise iseloomu ja tujukusega, ükskõik mis hinnaga. Aga selle kasuka all, misiganes värvi see ka poleks, on oluliselt muutmata maailma vaba hing." - Eric Gurney

    "Ainuke salapära kasside juures on see, et miks nad otsustasid hakata koduloomadeks." - Sir Compton Mackenziez

    "Kes võiks uskuda, et nende põlevate silmade taga pole hinge?" - Theophile Gautier

    "Üksi paradiis ei saa olla paradiis, kui seal pole minu kasse mind tervitamas." - hauakiri lemmikloomakalmistul

    "On inimesi, kes muudavad maailma jõu või sõna abil, aga kass lihtsalt pikutab ja tukub, ja maailm kiiresti muudab end, et pakkuda kassile mugavust ja rahulolu." - Allen ja Ivy Dodd

    "Kui saaks ristata inimest kassiga, see täiustaks inimest ja halvendaks kassi." - Mark Twain

    "Sügaval sisimas meid motiveerivad samad tungid. Kassidel on julgust nende järgi elada." - Jim Davis

    "Mõnikord on vahe inimese ja looma intelligentsuse vahel väga väike - siis kogeb üks tundepuhangut kassipidamisest, või hoopis laseb end omada kassil." - Catherine Manley

    "Parim treening kassi jaoks on teine kass" - Jo ja Paul Loeb

    "Kassid on salapärased. Nende peas toimub palju rohkem kui me arvame." - Sir Walter Scott

    "Kassid teavad, kuidas saada toitu töötamata, peavarju vangistuseta ja armastust südamevaluta." - W. L. George

    "Ma armastan kasse kuna naudin oma kodu: vähehaaval muutuvad nad selle nähtavaks hingeks." - Christopher Smart

    "Kõik kassipojad asuvad algusest peale õpetama oma inimestele, kuidas kassi vajadustega kohaneda. Tasuks arvatakse inimesed aukassi seisusesse." - Pam Brown

    "Sa võid käskida koeral midagi teha. Kassile võid sa teha mõistliku ettepaneku." - Michael Stevens

    "Kassipojad õpivad varakult, kuidas kuulatada pingsalt, kui keegi neid kutsub - ja kuidas seepeale mitte kui midagi teha." - Pam Brown

    "Koer on sinu oma, aga kassi sa söödad." - Barbara Webster

    "Kõige pisemalgi kassipojal kulub ainult nädal, et saada maja ja selle omanikud täielikult oma käpa alla." - Pam Brown

    "Kassi nädalaplaan:

    Esmaspäev: Magamine ja söömine
    Teisipäev: Magamine ja söömine
    Kolmapäev: Magamine ja söömine
    Neljapäev: Magamine ja söömine
    Reede: Magamine ja söömine
    Laupäev: Magamine ja söömine
    Pühapäev: Magamine ja söömine"
    Stephen Baker

    "Kassipojad sünnivad, silmad kinni. Nad teevad need umbes kuue päeva pärast lahti, vaatavad korraks ringi ning panevad siis uuesti suuremaks osaks eluks kinni." -Stephen baker

    "Pärast kassi sõitlemist vaatad talle otsa ning sind valdab vastik kahtlus, et kass sai aru igast viimasest kui sõnast. Ja jättis selle hilisemaks kasutamiseks meelde." - Charlotte Gray

    "Meil on kass, kes ei viitsi isegi hiiri taga ajda. Ta lihtsalt lebab ja ootab, et akvaarium kuldkaladega katki läheks." - Naeruraamatust

    "Kassile meeldib kuulata, kuidas sa teda kutsud. Ta istub põõsas, meetri kaugusel sinu jalgadest - ja kuulab." - Pam Brown

    "Sa tunned ennast täieliku narrina seistes aia otsas ning hüüdes: "Kiisu, kiisu, kiisu!" üle täiesti tühja aasa. Eriti veel, kui sa mõistad, et see kiisu, kiisu, kiisu jälgib sind leebe huviga kuuri varjust." - Marcia Fischer

    "Kassi ülekavaldamine, kes eriti ei taha tuppa tulla, on malemängu kõrgem klass." - Dominic Gourcel

    "Kui kassid oskaksid rääkida, siis nad valetaksid." - Rob Kopack

    "Kassi kuulmisaparaat on ehitatud nii, et inimhääl läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja." - Stephen Baker

    "Kass on üksnes tehniliselt loom, sest ta on jumalik." - Robert Lynd

    "Kassid suudavad matemaatiliselt välja arvestada, kus istuda, nii et see tekitaks inimestele kõige suuremaid ebamugavusi." - Michael Stevens

    "Inimesele kõlab see kräunumise ja kisana. Kassidele on see nagu Händel, Back või Schuman." - Anne-Maria Hawkes, 11-aastane

    "Kassid hoolivad inimestest. Näiteks teavad nad vaistlikult, millal me peame hommikul tööle minema, ning äratavad meid üles kakskümmend minutit enne seda, kui äratuskell heliseb." - Michael Nelson

    "Kass lubab sul voodis magada. Serva peal." - Jenny De Vries

    "Kassile meeldib, kui uks lahti jäetakse - juhuks, kui ta ümber mõtleb." - Rosemary Nisbet

    "Enamik kasse tahab olla sees, kui nad on väljas, ja vastupidi, ning sageli tahavad nad seda üheaegselt." - Dr. Louis J. Camuti

    "Kassid saavad eksimatult aru täielikust keskendumisest ning teevad kõik, et see sul ei õnnestuks." - Arthur Bridges

    "Koer istub sinu kõrval, kui sa tööd teed. Kass istub töö peal." - Pam Brown

    "Kass on intelligentsem kui inimesed arvavad ja talle võib ükskõik milliseid pahategusid õpetada." - Mark Twain

    "Kui mu kassid ei ole õnnelikud, ei ole õnnelik ka mina. Mitte sellepärast, et ma nende tujust hoolin, vaid sellepärast, et ma tean, et nad istuvad ja mõtlevad, kuidas mulle kätte maksta." - Penny Ward Moser

    "Kassi jälgimine on nagu kunstitoimingu jälgimine" - Oliver Herford

    "Kui kass toob sulle koju hiire, on tal tüdinud ilme. See ei vajagi sõnu: "Kas see loll naine ei hakka juba kord ise hiiri püüdma?"" - Pam Brown

    "Kassid on täielikud isiksused, kellel on oma arvamus iga asja kohta, kaasa arvatud neile kuuluvad inimesed." - John Dingman

    "Kui tagaukse juures sajab, siis on iga kass veendunud, et eesukse juures ei pruugi see sugugi nii olla." - William Toms

    "Ma panin käest raamatu "Zeni tähendus" ja nägin, et kass muigas endale karvadesse ja kammis seda õrnalt oma kareda roosa keelega. "Kass, ma laenaksin sulle seda raamatut, aga paistab, et sa oled seda juba lugenud." Ta tõstab pilgu ja vaatab mulle otsa. "Milline naeruväärne jutt," nurrub ta. "Mina kirjutasin selle." - Dilys Laing, "Miao"

    "Kuulsate inimeste seas, kes kasse kartsid, olid Kipling, Eisenhower, Napoleon, Dante, Shakespeare, Julius Caesar, Mussolini ja Brahms." - Raamatust "Hulk kasse"

    -algusesse-

    Miks kassid tusatsevad?

    Kujutage ette maailma läbi kassi silmade. Sealt alt madalalt paistab kõik ju nii suur, isegi hiiglaslik. Kujutage ette kui suur paistate teie kassile, eriti kui te veel tõrelete kassiga. Pole tähtis mida te ütlete, vaid kuidas te ütlete. Vaene väike loomake hakkab sedavõrd kartma, et pöörab teile selja ja mitte mingil tingimusel ei vaata teile otsa.

    Võite arvata, et kass tusatseb, võib-olla isegi karistab teid. Aga tegelikult on see kassi viis tagasi tõmbuda. Ta väldib silmkontakti, et vähendada vaenuliku rünnaku ohtu hiiglasliku olendi (tähendab teie) poolt.

    Kui te vaatate alla kassile silma teda distsiplineerides, ta seostab teie pilgu "vaenlasega". Vaenulikes situatsioonides domineeriv kass alati põrnitseb oma rivaali, kes vaatab pigem mujale, et mitte suurendada ohtu. Kui te vaatate kassile silma (eriti veel kurja pilguga), muutute teie domineerivaks rivaaliks... pealegi olete te palju suurem ja hirmuäratavam. Seega, kui kass pöörab selja ja väldib silma vaatamist, ei tähenda see mitte tusatsemist, vaid alla andmist.

    Paljudele loomadele on silmad jõud, millega hirmutatakse vaenlast. Loodus on siinkohal loomadele ka appi tulnud, võrreldes kassi suurust tema silmadega, ta silmad on hiiglasuured.

    -algusesse-

    Miks kassid lähevad just selle inimese juurde toas, kes ei salli kasse?

    Selle mõistmiseks tuleb kõige pealt meenutada, kes meie oleme kasside jaoks hiiglaslikud ja hirmuäratavad. Kui kass siseneb inimesi täis olevasse ruumi, ta näeb tegelikult ruumi täis teisi kasse - ainult et nad on palju suuremad ja kärarikkamad. Kõik need inim-kassid hakkavad vahtima kassi, rääkides kui ilus ta on. Selline tähelepanu ja vahtimine on kassi jaoks ebameeldiv. Siis ta märkab, et ruumis on inimene, kes ei pööra talle üldse tähelepanu - inimene, kellele kassid ei meeldi. Ta on vaikne, vaatab hoopis teise suunda, lootes, et kass liigub mõne kassiarmastaja juurde.

    Aga kiisu kardab kõiki teisi ja nende pilke, nii ta otsibki ohutut kohta. Ainus inimene, kes ei liigu, ei vehi kätega, ei näu ega jõllita, ongi kassivihkaja. Nii kass lippabki tema juurde.

    Nõuanne nendele, kellele kassid ei meeldi (arvatavasti nemad küll ei loe seda teksti, seega peate neile ise teada andma): Kui olete ühes ruumis kassiga, teeselge, et olete hull kasside järele.

    -algusesse-

    Miks kassid veeretavad ennast ja näitavad kõhtu?

    See on tervituse harv viis - ülim kompliment. See näitab täielikku usaldust. Kui kassid oskaksid rääkida, ütleksid nad - "Ma usaldan sind täielikult". Selle asemel kasutab ta kehakeelt, et näidata kui väga ta sind armastab ja kui hea tal on sinu seltsis olla. Oma kõhu näitamine paljastab tema turvatunde, sellises asendis lamades on ta kõige haavatavam - ja ta teab seda.

    Mõnikord palub ta hellitusi niiviisi, mõnikord kutsub mängima. Aga magades selili on lugu hoopis teine - see näitab, et usaldab teid jäägitult.

    -algusesse-

    Miks kassid toovad surnud linde/hiiri koju?

    Nagu küttidega ikka, oma saagi koju toomine on kasside viis teile austusega kingitust teha. Võtke kink tänulikult vastu - ega ta ei ootagi, et te selle ära peaks sööma. Miks kassid oma saagi koju toovad ei olegi väga kindel. Metsikus looduses suured kassid teevad seda sotsiaalse zhestina. Võib-olla eelistavad kassid süüa saaki kodus, kus neid ei ohusta miski.

    Kodukassid võivad kinkida inimestele oma saagi ka jahipidamise tutvustamiseks. Tavaliselt kassid näevad meid kui (lapse)vanemlikke olevusi, kinkides meile aga oma saagi, näevad nad meid kui kassipoegi. Võtke seda kui komplimenti ja visake saak ära alles siis, kui kass ei vaata.

    -algusesse-

    Mida räägivad kassi silmad tema tujudest?

    Inimeste seas peetakse silmi hinge peegliks. Lihtsalt kassile silma vaadates ei saa aru, mis kassiga on tegu, aga sealt saab kindlasti häid vihjeid tema mõtetele ja tunnetele. Näljase kassi pupillid suurenevad kuni viis korda kui nad oma toidukausi ümber nuusivad, isegi kui see on tühi. Pupillid on väga suured ka siis, kui kass on hirmunud või tunneb end ähvardatuna.

    Jälgi ka silmalaugusid - pooleldi avatud silmalaud viitavad täielikule rahule, kui täiesti kinni, siis kass on kas ülimalt rahul või magab. Kass suleb silmad ka kaitseks rivaali eest. Võitja võtab seda kui alla andmist ja tavaliselt kõnnib minema.

    Hiinas talupojad määravad kellaaega kassi silmadesse vaadates, mis suurenevat ja vähenevat vastavalt päikese tugevusele. Pupillid on kitsaimad lõuna ajal.

    -algusesse-