Austerservik //

Austerservik (Pleurotus ostreatus). Austerservik on Shitake järel tootmise poolest järgmisel kohal maailmas ja nende aastatoodang on umbes miljon tonni aastas. Soomes on nende tootmine umbes 20 -30 tonni aastas. Servikut kasvatatakse erinevates kasvualades, nagu näiteks saepurus, õles, paberis, tselluloosi jääkides, suhkruroojääkides, kohvitööstusejääkides, puuvillaseemnekoortes jne. Austervikuid on erinevat värvi: valgeid, kollaseid, halle, pruune. Lisaks värvi vaheldumisele muutub ka maitse üsnagi suurtes piirides.
Kuldservik (pleurotus citrinopileatus) //

See liik on kirka kollase väljanägemisega. Seen kasvatab kübaratest moodustunud kogumeid, kus seene viljakehad hargnevad tihti ühest kannast. Toorena ja vähe küpsetatuna on see kibeda maitsega, aga muutub korraliku küpsetamise järel meeldivaks pähklimaitseliseks maiuspalaks. Restoranid kasutavad Kuldservikut meeleldi roogade kaunistamiseks, kuna seenekübaratest moodustunud kobar on dekoratiivne. Liik ei ole nii saagikas kui austerservik (Pleurotus ostreatus). Kuldservik kasvab hästi nii õlg-kui ka purualuses. Seda kasvatatakse ka Euroopas.

Kuningservik (pleurotus eryngii) //

See stepilagendikelt pärit olev serviku liik on maitseomaduste poolest eriti soositud Euroopas. Seda kasvab looduses Põhja-Ameerika mandril ning Euraasia lõunaosas. Prantsuse meisterkokkade poolt seda liiki peetakse parima seenena trühvli järel. Liigile on tüüpiline eriti paks viljaliha, tiheda ehitusega kübar ja pehme mahlakas söödav jalaosa. Kuningserviku maitseomadused sobivad paljudesse seeneroogadesse. Kunstliku valguses kasvatamisel seenekübarad omandavad kaubanduslikult nägusa kreemikasvalge välimuse, päevavalguses kasvanud seenekübar on hallikaspruun. Kuningserviku säilivus on suurepärane. Seda võib säilitada kaks aastat.

SIILNARMIK (hericum ernaceus) //

Seda liiki kohatakse nii Euroopas, Ameerikas kui ka aasia lehtpuudel. Euroopas on selle leidumine üsna haruldane. Hericum - liikidele omane, et nende kenad pallisugused seenekehad moodustuvad kreemikaskollastest jääpurikaid meenutavatest oradest. Seenekeha koosneb, kas ühest suurest või mitmest väiksemast ogalisest pallist. Noore viljakeha valge värv muutub vananedes algul kollaseks ja siis pealispinnalt kollakaspruuniks või pruuniks. Looduses võib viljakeha kaaluda mitmeid kilosid. Purualusel kasvatatud seen võib kaaluda peaaegu kilo. Seene maitse meenutab üleküpsetatud krabi maitset. Seda kasvatatakse Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas. Kesk-Euroopas seda maiuspala on korjatud innukalt, aga liigi haruldusest sõltuvalt leidub seda turul vähesel määral. Nimetatud seeneliigile on Kesk-Euroopas head müügivõimalused. Soomes alustatakse selle viljelemist lähiaegadel.

Austerserviku väärtuslikud omadused //

Austerservik (Pleurotus ostreatus) on üks parimaid söögiseeni. Valgusisalduse ja asendumatute aminohapete osas on ta võrreldav kanamunade ja loomalihaga. Hea tervise huvides soovitatakse neid süüa regulaarselt 3-9 g päevas või enam. Austerservik on ka tähtis tooraine vere kolesteroolisisaldust alandava, vererõhku normaliseeriva ning immuunsüsteemi tugevdavate preparaatide ja kosmeetiliste ning põletikuvastaste vahendite ekstraheerimiseks. Austerserviku pulber on osutunud kasulikuks toidulisandiks maohaavade puhul ning raskmetallide väljutamisel organismist ületades nende omaduste poolest isegi aktiivsütt.
Austerserviku sisaldus //
100 grammi austerservikuid sisaldab: 320 Kcal, 20,5 g valku, 69,7 g süsivesikuid (neist 8,1 %P kasulikke kiudaineid), 1,8 g rasva (neist 67%P polüküllastamata rasvhappeid), asendamatuid aminohappeid ja vitamiine mg-des valiini 810, isoleutsiini 545, leutsiini 880, lüsiini 1040, metioniini 445, treoniini 695, trüptofaani 210, fenüülalaniini 630, histidiini 97, arginiini 320, C-vitamiini - 240;P B1 - 1,50; B2 - 2,85; B3 - 10,3;B6 - 0,4; PP - 65,5; H - 42. Austerservikutes on ka kitosaani, mis soodustab kehakaalu vähenemist ja organismist toksiliste ainete väljutamist ning antioksüdante, mis pidurdavad kudede enneaegset vananemist.