Nimeks siis Veiko Oder ja olen sündinud 13. Juunil 1984, kaksiku tähtkujus. Ristiti mind lutheri kirikus, aga see ei tähenda et ma seda värki usuks. Mul on 4 vanemat venda. Lapsepölve enne kooli ma eriti ei mäleta. Ainult seda et jooksin omal 2 korda pea löhki ja et üks "söber" meelitas mind koos vennaga mahajäetud maja klaase löhkuma. Muidugi löppes see löhkumine vahele jäämisega.

Kooli läksin siis Salme Pöhikooli aastal 1991. Seal hakkasin tegelema ka jooksmisega, korjasin 3 diplomit. Hakkasid ka esimesed peavalud. Salmel üldiselt pidasin vastu 5 aastat, siis viskas oma klassi lapsikus (tundsin end olevat teistest vanemana) ja ülbus üle ja kolisin Torgu pöhikooli. Torgus olid koos igasugused inimesed, igaüks oli omamoodi erinev, ning sobisin sinna kohe sisse. Torgus jätkasin jooksmist, jälle 3 diplomit. 4 diplomit sain ka muudel aladel (kuulitöuge, kaugushüpe). Juurde öppisin ka malet, kus sain kokku 5 diplomit, käisin kaks korda ka Torgu kooli, Saaremaa pöhikoolide karikavöistlustes esindamas. Ühekorra tulin tagasi 3. kohaga. Süvenesid peavalud, mis hakkasid segama kooli. Enne kaheksandasse klassi minekut suvel suri ka isa. Kaheksanda klassi löppus juhtus üks indsident, kus mulle kukkus pähe lipuvarras, see saatis mind nädalaks haiglasse, midagi tösist see küll polnud, lihtsalt pörutus. Pöhikooli löpetasingi Torgus ja isegi sain kutse KG–sse, kuna hinneteks oli 4–jad ja 5–ed. KG–sse läksin aastal 2000, kuid olin seal ainult aasta. Koolist lahkumise pöhjuseks olid kehvad hinded, mis halvenesid puudumiste pärast. Kuid selle aja sees suutsin öppima hakata To–Shin Do–d, mis on lihtsam varjant Ninjutsu–st (jaapani vöitluskunst), kuid seegi jäi poolikuks. Proovisin ka veel jooksmist, kuid pole enam midagi mainimis väärset saavutanud. Edasi tulin Kuressaare Ametikooli koka kursusele, koolis jöudsin käia 2 kuud, siis vötsin aasta akateemilist puhkust. Sel ajal jooksin mööda arste et leida pöhjust oma peavaludele, kuid tulemusteta. Tagasi tulles lasin end üle kanda pagari kursusele. Seal pidasin vastu aasta aega, siis sai mulle selgeks, et see pole amet millega tegeleda tahaks. Kuna mulle meeldivad arvutid, siis tahtsin tegeleda millegi tehnilisemaga. Uueks ameti valikuks sai elektroonikmonteerija. See kestis 3 aastat ja selle valiku viisin ka löpule. Peale seda oli jäänud veel paar aastat saada toitjakaotus pensionit, otsustasin edasi öppida ja sokutasin end arvuti teenindusse, see valik jäi jällegi polikuks, kuna pea ei tahtnud aksepteerida programmerimis keeli. Peavalud on siiani ja aina tugevamaks lähevad. Pikemaid tuleviku plaane veel pole, elan ainult paar päeva korraga.Sattusin ka Soome tööle, milleks oli siis vilja kuivati laiali lamutamine. See oli küll mu teine reis välismaale, kuid esimene kord oli kahe aastaselt Venemaale, ja seda ma üldse ei mäleta. Nii et Soome reisi hakkan ma oma esimeseks reisiks nimetama. Praegu aitan teist venda müügi töös. Viimasel ajal olen tegelema hakanud ühel koomiksi lehel. Käsile võtsin ka pisut kunstilisemat poolt, värvin ajaviiteks inimeste soovituid pilte arvutis.