Akvaariumi hooldamine

 

 

    Pea meeles: enne kui hakkad akvaariumis midagi puhastama, ümber paigutama või eemaldama, st lähed kättpidi akvaariumivette, pese käed võimalikult kuuma veega (seepi ega muid desinfitseerimisvahendeid kasutada pole eriti hea, kuna need vahendid saastavad akvaariumivette sattudes vett, tekitades selle pinnale vahtu ja kilet); ning lülita eelnevalt välja nii filter kui soojendi võimalike õnnetuste vältimiseks.

    Kui oled uue, äsjasoetatud akvaariumi omanik, siis esimesed 3-4 nädalat peale vee sissevalamist jäta see täitsa rahule ning ära tee mingit põhja sifoonimist, klaaside ega filtri puhastamist (välja arvatud juhul, kui vesi muutub häguseks ega selgine mitme päeva jooksul või kui põhjale on kogunenud palju mustust). Ainsad asjad, mida sel ajal pead tegema on:

1.Kalu sööta (kui sul on kalu akvaariumis)

2.Jälgida, et akvaariumitehnika töötaks.

3.Testi iga päev vett (ammoonium/nitrit/nitraat/pH)

    Erandiks võivad olla juhused, kui pead akvaariumivee vananemise ajal kalu ning ammooniumi ning nitritite tase tõuseb väga kõrgele - siis pead kalade suremise vältimiseks ette võtma 50 %-lise veevahetuse.

    Umbes 3-4- nädala pärast (aga võib olla ka veidi hiljem), kui ammoonium ja nitrit on langenud tagasi nulli ning nitraatide tase hakanud tõusma, tee esimene veevahetus põhja sifoonimise abil, puhasta vajadusel akvaariumi esiklaas ning puhasta filtrikäsna. Edaspidi aga võid tegutseda vastavalt alltoodud kavale:

 

Iga päev

1. Anna kaladele süüa

2. Kontrolli, kas filter, soojendi ja valgusti töötavad.

3. Kontrolli, ega akvaariumis pole surnud kalu ega tigusid. Need tuleb    koheselt eemaldada.

4. Esialgu, umbes 2 kuu jooksul kalade sisselaskmisest, testi vett IGA    PÄEV!Nii avastad võimalikud ammooniumi-nitriti-nitraatide hulga    suurenemise vees õigeaegselt ning jõuad vett vahetada enne, kui see    kaladele halvasti mõjub.

 

 

Üks kord nädalas:

1.Pühi spetsiaalse kaabitsa või ainult selleks otstarbeks kasutatava   nõudepesunuustikuga ära akvaariumi esiklaasilt vetikad (mujalt pole neid   vaja ära koristada, kuna esiteks on vetikad kaladele-tigudele heaks   toidumaterjaliks; teiseks kasvavad vetikad äranühitud kohale veelgi   kiiremini tagasi).

2.Lisaks ülalnimetatutele vaheta ära 10-50 % veest ning pane järgmiseks   nädalaks vesi vananema, lisades sellele kloorieemaldajat ning   eluspoegijate puhul ka meresoola (elustaimede ning tigude puhul ei ole   soola lisamine akvaariumivette soovitav). NB! Mitte kunagi ei tohi soola   lisada otse akvaariumisse, vaid enne tuleb see vees ära lahustada! Otse   lisamise korral võib tekitada kaladel põletushaavu!

    Otse lisamise korral võib tekitada kaladel põletushaavu!
  Muide, vana akvaariumivett ei maksa kunagi ära visata, vaid seda saab   edukalt kasutada toa- või aiataimede kastmiseks - vanas akvaariumivees   olevad nitraadid jm ained on taimedele kasulikud ja toimivad väetisena!

3.Korja ära/eemalda kõik surnud ja kõdunevad taimeosad.

4.Testi oma akvaariumivett nii enne kui soovitavalt ka vahetult pärast   veevahetust, et kontrollida ammooniumi/nitritite/nitraatide/pH taset vees.   Võiksid testida nitraatide suhtes ka kraanivett - siis saad teada, kui   palju kraanivee nitraadid erinevad akvaariumivee omast.

5.Anna kord nädalas (kui näed, et kalad on nõrgestataud/haiglased/stressis,   siis anna 2 korda nädalas) kaladele spetsiaalseid kaladele mõeldud   vitamiine, lisades vitamiini kas otse akvaariumivette või, veel parem -   tilgutades 2-4 tilka kalatoidule (kas külmutatud või kuivatatud toidule),   lastes vitamiinidel toidu sisse imenduda ning andes siis koheselt väikeste   portsudena. Akvaariumispetsialistide väitel toimivad toidule lisatud   vitamiinid palju efektiivsemalt kui akvaariumiveele lisatud vitamiinid.

6.Kui su akvaariumis on väga palju asukaid, siis pead võib-olla filtrit   puhastama.

 

Iga kahe nädala tagant:

1.Puhasta filterkäsna (kui su akvaariumis on väga palju kalu, siis pead   võib-olla puhastama kord nädalas). Filterkäsna soovitatakse puhastada   sõltuvalt akvaariumi asustuse tihedusest, filtri tüübist jmt 1-4 korda   kuus.Sagedamini pead puhastama peenepoorilist filtrit, mille käsn rutem   määrdub. Suurepoorilist käsna võid puhastada kord kuus (eeldusel, et ole   üleasustust). Tihedamini kui kahe nädala tagant ära filtri sisu pese (kui   sa just väga palju kalu ei pea), sest siis hävitad ka kõik head bakterid,   mis on käsnas jõudnud tekkida. Ja pese filtrit vaid õrnalt (pigem mulju   õrnalt) ning kindlasti vanas, äravisatavas akvaariumivees - kraanivesi või   kuum vesi uhab kogu bakterikoloonia minema.

 

 

Üks kord kuus:

1.Reeglina võiks mehhaanilist filtrikäsna pesta mitte sagedamini kui kord   kuus, suure filtri ja välisfiltri puhul isegi 2 kuu tagant. Liiga sage   pesemine hävitab kõik filtris elavad kasulikud bakterid. Bioloogilist   käsna aga ära pese sagedamini kui kord 3-5 kuu jooksul. Mõned akvaristid   pesevad bioloogilist käsna üldse vaid kord aastas, et bakterikooslust   mitte hävitada.

2.Kui su akvaariumis on elustaimed, siis väeta neid kord kuus spetsiaalse   akvaariumitaimede väetisega (mõned allikad soovitavad isegi iga kahe   nädala tagant väetada). Tee nii, et annad neile kordamööda juureväetist   (juuretablettide näol) ja vedelväetist. Siis saava dtaimed kõiki vajalikke   toitaineid ning võid olla kindel, et toidetud saavad nii lehtede kui ka   üksnes juurte kaudu toituvad taimed. Vali väetised, mis ei sisaldaks   fosfaate (see soodustab vetikate vohamist). Kui sa võitled vetikatega,   siis sel ajal ära taimi väeta või kasuta vaid juuretablette, mis topitakse   kruusa alla taime juurte lähedale. Äsjaistutatud taimi ära väeta kuu aega   - esimene kuu kulub taimedel uue keskkonnaga kohanemiseks ning sel ajal   nad väetisi enda tarbeks ei kasuta, seega reostaks sel ajal väetise   panemine vaid ilmaaegu vett ning soodustaks vetikate vohamist.

 

Kord mitme kuu tagant:

    Kui sul on suur akvaarium, millel on suur filter või välisfilter, siis nendes olevaid mehhaanilisi filtreid võid puhastada isegi 2 kuu tagant (eeldusel, et akvaarium on suur ning kalu ei ole liiga palju). Bioloogilist filtrikihti puhasta veel harvemini - iga 3-4 kuu tagant; väga suurte ja võimsate välisfiltrite puhul isegi vaid 5-6 kuu tagant (mõned allikad soovitavad üldse bioloogilist kihti pesta kord aastas, et sealset bakterikolooniat mitte hävitada).

 

Kord aastas:

    Luminofoorvalgustid/fluorestsentsvalgustid soovitatakse vahetada kord aastas (mõnede allikate soovitusel isegi 5-7 kuu tagant) uue vastu, kuna peale seda nad vananevad ja kaotavad üsna kiiresti oma valgusjõu, lisaks võivad vananenud lambid soodustada vetikate teket. Eriti kehtib ülaltoodud lampide vahetamise soovitus elustaimede ja mereakvaariumide pidamise korral. Kui su valgusti koosneb kahest torust, siis vaheta üks toru välja 11 kuu tagant ja teine 12 kuu tagant; mõlemad korraga vahetades on uus valgus kaladele liiga ere.

    Samuti vaheta sisefiltri puhul osa vanast mehhaanilisest filterkäasnast uue vastu, lisades sel puhul ka bioloogilist bakterikooslust (Biostarter näiteks). Ära vaheta kunagi korraga tervet käsna, sest siis eemaldad kõik kasulikud baketrid ning su vee ammooniumi- ja nitritisisaldus tõuseb kohe. Kui filtris on kaks mehh.käsna, siis vaheta kõigepealt üks välja ning 2 kuu pärast (siis on bakteridesimeses käsnas jõudnud taastekkida) teine. Kui sul on tegu vaid ühe käsnaga, siis lõika see lihtsalt pooleks ning üks pool asenda uuega; teine pool aga alles 2 kuu pärast uuega.

 

 

Kord kahe aasta jooksul:

...soovitatakse vahetada välja soojendi, kuna paljud kipuvad peale seda aega minema rikki. Ja kui sa pole omale veel varufiltrit soetanud, siis tee seda kindlasti, sest ka filter pole igavene...

 

Vee vahetamisest

    Vee vahetamine on üks olulisemaid ja tähtsamaid asju, millest peaasjalikult sõltub sinu akvaariumi ja selle asukate heaolu ja tervis. Ebapiisavast vee vahetusest ja hooletust põhja koristamisest võivad sinu kalad haigestuda ning surra. Eriti sageli juhtub seda uute kalade puhul, kes puhtast veest asustatakse ümber kõrge nitraadi-, ammooniumi- või nitriti sisaldusega vette - järsu vee kvaliteedi muutumise tagajärjel saab kala ˙oki ning võib peagi surra.

   Vee vahetamiseks võid valida järgmiste graafikute vahel:

   iga nädala tagant 10-50 % - kõige parem variant
   iga 2 nädala tagant 10-50%
   iga 3 nädala tagant 20-50 %
   iga 4 nädala tagant 20-50 %

    Kuid vajadusel võid vett vahetada ka tihedamini (kasvõi iga päev). Sagedasemad ja suuremamahulised (50 %-lised) veevahetused tulevad kõne alla siis, kui su akvas on vetikad ja/või kui su ammooniumi-nitriti-nitraatide tase on lubatust kõrgem. Kuid tähelepanu! 50 %-lise (erandjuhul suuremagi) veevahetuse võid ette võtta vaid siis, kui sinu akvaariumivee ja kraanivee pH, KH ja GH on sarnased! Kui aga näiteks sinu akvaariumivee pH on 6.3, kraanivee pH aga 7.5, siis muutub üle 30%-lise veevahetuse käigus pH ja kareduse tase oluliselt ning mõjub kaladele halvasti, halvemal juhul koguni surmavalt(!).

    Kraanivee pH-d ja karedust mõõda peale kraanivee 24-tunnist seista laskmist - koheselt kraanist lastava vee näitajad ei ole lõplikud nendes leiduvate gaasiliste ühendite tõttu, mis vee koostist veidi muudavad.

    Siinjuures pead aga teadma, et kui sa pead ülemääraste nitraatide/nitritite/ammooniumi langetamiseks vett vahetama sagedamini kui kord nädalas, siis on akvaariumis midagi väga valesti. Enamlevinud põhjused on sel puhul kas liiga rohke kalade toitmine või liiga palju kalu ühes akvaariumis.

    Enamik allikaid ning spetsialiste soovitavad vahetada vett pigem sagedamini ja korraga väiksemates kogustes (st iga 7 päeva tagant), sest:

1)siis ei ˙okeerita kalu suure koguse teistsugusete omadustega vee   lisamisega, sest sagedase veevahetuse korral ei jõua akvaariumivee koostis   muutuda erinevaks kraanivee omast;

2)sage vee vahetamine aitab vältida kalade tervisehädasid, mis on tingitud   vee omaduste halvenemisest (liigne ammoniaagi, nitraadi- ja nitritihulk);

3)sagedane veevahetus aitab vältida vetikate teket akvaariumis ning võidelda   ka juba tekkinud vetikate vastu (põhjuseks on iga veevahetusega vähenev   fosfaatide ja nitraatide hulk, nood aga on vetikatele väga meeltmööda);

4)juurdelisatav uus vesi sisaldab mitmeid elustaimedele vajalikke mikro- ja   makroelemente, mida nood omastavad väetisena.

5)sage veevahetus hoiab sinu vee pH stabiilsena (akvaariumivee ja kraanivee   pH jäävad sarnaseks).
    Seda, kas su akvaariumi vesi vajab vahetamist või mitte, saad teada ka   vett testides: testi vähemalt kord nädalas (või iga päev) nitraaditestiga   oma kraanivett (üllatus-üllatus: iga kraanivesi sisaldab ka nitraate ja   fosfaate!) ning akvaariumi vett - kui need on enam-vähem samad, siis ei   ole veevahetus hädavajalik; kui kraanivee ja akvaariumivee nitraadid   üksteisest aga oluliselt erinevad, siis pead kindlasti veevahetuse ette   võtma. Kui su kraanivee nitraatide tase on näiteks 5 ppm (Nõmmel Tallinnas   on nii), siis on sul praktiliselt võimatu saavutada akvaariumis sellest   madalamat nitraatide sisaldust.

    Kui su kraani- ja akvaariumivee nitraatide tase on hoolimata regulaarsest veevahetusest väga erinev (20 ja enam ühikut) , siis pead kas:

a)hakkama iga veevahetuse ajal korraga rohkem vett vahetama (kuni 50 %)

või

b)hakkama vett vahetama sagedamini (kasvõi iga päev) väikestes kogustes.

    Veevahetuse vajadust näitab ka fosfaatide hulga suurenemine vees ning pH alanemine. Ja veel: testi oma vee pH-d peale iga veevahetust - kui pH tase muutub kuni 0.2 ühiku võrra, siis on kõik korras; kui aga pH tase muutub suuremal määral, siis pead hakkama vett vahetama sagedamini ja korraga väiksemates kogustes: liiga sage ja järsk pH taseme kõikumine viib kalad stressi ja võib neile koguni saatuslikuks saada!

    NB! Uue akvaariumi puhul pead esimesed 3-4 kuud kindlasti põhja puhastamist ja veevahetust teostama vähemalt iga 7-10 päeva tagant, mitte harvemini!

    Rohkem kui 30 % korraga (üksnes vetikate tõrjumise perioodil ja ammooniumi/nitriti/nitraatide lubatust kõrgema koguse korral võid vahetada vett 50 % ulatuses kord nädalas) ära vaheta, sest

1)suuremas veekoguses sisalduda võivad keemilised ühendid ja elemendid ei   pruugi kalade ega mikroorganismide tervisele hästi mõjuda.

2)uue vee koostis on vanast veest alati erinev ja mõjub liiga suurtes   kogustes elusorganismidele ˙okeerivalt.

    Samas aga ole iganädalase veevahetusega ettevaatlik, kui märkad, et vesi muutub häguseks - vahel kutsub sage veevahetus esile hoopis sellise sündroomi. Tingituna igakordsest värske veega vette sattuvatest mikroainetest, mis mõjuvad soodsalt mikroorganismide ja -vetikate arengule. Kui märkad, et iganädalasel veevahetusel muutub vesi häguseks, siis võib põhjuseks olla lohakas põhja puhastamine - allesjäänud mikroorganismid saavad uuest veest pidevalt lisatoitaineid ja hakkavad plahvatuslikult paljunema. Sel juhul pead põhjakruusa korralikumalt puhastama.

    Kraanist võetav vesi peab olema külm - sooja- või leige vee torudest eraldub sageli kahjulikke elemente ja metalliühendeid, eriti oluline on seda nõuet järgida boilerist tuleva sooja vee puhul. Lase kraaniveel vähemalt 20 sekundit, veel parem aga, minut aega, eelnevalt joosta, enne kui seda ämbrisse koguma hakkad - siis ei satu kraanivette torustikust mingit mustust.

    Kui plaanid veevahetust nädalavahetusel, oleks hea vahetusvesi ämbrisse valmis panna juba neljapäeval-reedel, kuid veel parem, kui vesi saab vananeda nädal-kaks; juurdelisatav värske vesi peab vähemalt ööpäev või kaks ämbris seisma - kloor ja muud kahjulikud ühendid peavad haihtuda jõudma ning veetemperatuurid ühtlustuma. Akvaariumisse juurdelisatav vesi võib vaid 1-2 kraadi akvaariumiveest madalam olla! Värskele veele lisa kloorieemaldajat, mis ühtlasi on ka stressivastane vahend (näiteks Sera Aqutan-nimeline toode).

    Vee vahetamiseks eemalda vesi spetsiaalse sifooni abil põhja lähedalt, nii eemaldad ühtlasi ka põhja kogunenud mustuse. Jälgi ainult, et sa kalu sifooni ei tõmba! Ja taimede ümbert 5 cm raadiuses sifooni ettevaatlikult, et taimede juuri kogemata mitte vigastada. Sifoonimisel tuleb puhastada kruus ka kivide jm dekoratsioonide alt.

    Kui märkad, et veepind on justkui kile- või õlikirmega kaetud, siis eemalda pindmine vesi sifooniga.

    Uus vesi lisa akvaariumisse kas vooliku abil või ämbrist/kastekannust ettevaatlikult taldrikule kallates, mida hoiad vee kohal poolviltu - siis ei lähe uus vesi akvaariumisse liigse survega.

 

 

KUIDAS VETT VAHETADA:

1.Lülita filter, soojendi ja valgusti välja. NB! Seda tee alati, kui  kättpidi akvaariumivette lähed!

2.Puhasta vajadusel nuustiku või kaabitsaga akvaariumi klaasseinad

3.Pese vajadusel akvaariumi kaas ja valgusti.

4.Võta kõik dekoratsioonid ja kaunistused veest välja, sets ka nende alt  tuleb kruusa puhastada.

5.Puhasta sifooniga põhjakruus (sifooniotsa võis suruda kruusa sisse), samal   ajal eemaldades 10-50 % veest. NB! Paljud allikad soovitavad puhastada   korraga mitte kogu põhja, vaid iga kord jätta 1/3 - 1/4 osa puhastamata,   et kõik kasulikud bakterid kruusas ei hävineks.

6.Vajadusel kärbi taimi ja istuta neid ümber (ümberistutamist võta ette vaid   äärmisel vajadusel, sest see toiming ei meeldi taimedele).

7.Vajadusel loputa või pese õrnalt fitlrikäsna vanas, äravisatavas   akvaariumivees, ning pese puhtaks ka filtri mootor ning vajadusel muud   osad.

8.Dekoratsioone ja kaunistusi üldiselt ära pese (eemaldad ka kõik kasulikud   bakterid), välja arvatud siis, kui nad on kaetud mitte rohe-, vaid muud   liiki, nn halbade vetikatega. Vetikate eemaldamiseks dekoratsioonidelt   piisab, kui valada need üle kuuma veega.

9.Pane dekoratsioonid ja kaunistused akvaariumisse tagasi.

10.Lisa uus vesi akvaariumisse, kasutades selleks alustaldrikut, mida hoiad   vee kohal ja valad sellele vee - siis ei löö veejuga akvaariumisisustust   segi.

KUIDAS SIFOONIDA?

    Sifoonida tuleb hästi põhja lähedalt, et kruusa vahelt mustust eemaldada. Sifooni otsa võid suruda kergelt kruusa sisse, Puhastada tuleb ka kõikide dekoratsioonide alt. Taimede ümbert 5 cm ulatuses sifooni hästi ettevaatlikult ja üksnes kruusa pealt, et juurestikku mitte vigastada.