Esmakordselt kirjanduses mainitud 1241.a. Taani munkade poolt ristitud aastail 1219 v. 1220.a. Oli toleaja Eesti suuremaid külasid, 50 adramaad s.t. talu. Külavahelt maapinnalt korjatud savinõukillud pärinevad umbes samast perioodist. Kultuurikihi ulatuse ja intensiivsuse põhjal võib oletada märksa vanemat asustust. Mutimullahunnikutest ja künnivagudest tuleb välja rauasulatusest tekkinud klaasjas pinnaga slaki tükke. Uurimistööde praegune seis ei luba konkreetsemalt asula vanust kindlaks määrata. Küll aga leidub rahva suus levinud jutte Kirikumäe ja Linnamäe nimelistest paikadest. Väidetavalt olevat kasutatud Ohepalu järve raba pelgupaigana vaenuvägede külasse tungimisel.

XX saj. teise kümnendi lõpuni kuulus Ohepalu küla Kolu mõisa alla ning oli selle mõisa ainukene küla. Küla läbis rannikualadelt sisemaale suunduv tähtis ühendustee. Teeliste jaoks oli rajatud iga mõisa maale, mida tee läbis, mitu kõrtsi, kus jalgu puhata.

Esimese Eesti Vabariigi aastatel oli Ohepalu küla hiilgeaeg. Sel ajal moodustus külasse kolm asumit. Küla keskosas viljakamatel põllumaadel asusid põlistalud. Raba servas väheviljakal pinnasel asusid viis saunikutalu. Seda küla osa kutsus rahvas Kassisabaks. Kolmandat osa külast kutsuti Saunakülaks, seal elasid vähese põllumaaga endiste mõisateenijate järeltulijad.

Külas olid olemas kõik külaeluks vajalikud ettevõtted: külakool 4 klassi, tuuleveski, pood ja meierei.

Kes tahab teada, mis sellest külast tänaseks päevaks järgi on jäänud, tulgu ja kaegu oma silmaga!

Tagasi esilehele