KINNITATUD
asutamislepinguga
20. detsembril 2005 a.
Mittetulundusühingu
Läänemaa Kasupered
PÕHIKIRI
1. osa ÜLDSÄTTED
1. Mittetulundusühingu nimi on mittetulundusühing Läänema Kasupered (edaspidi - Ühing).
2. Ühingu asukohaks on Taebla vald, Lääne maakond.
3. Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest (edaspidi - MTÜS), teistest Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4. Ühing on mittetulundusühinguna isikute vabatahtlik ühendus ja tema põhieesmärgiks on teavitada üldsust ja vastavaid ametkondi kasuperede probleemidest, toimida algatajana, mõjutajana ja teavitajana laste kasuperedega seonduvates küsimustes, aidata välja kujundada võrgustikutööd ning arendada koostööd avaliku sektoriga, mittetulundusühingutega ja teiste isikutega, kes töötavad samade eesmärkide nimel.
5. Ühingu põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
6. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
2. osa ÜHINGU LIIKMED
7. Ühingu liikmeks võivad olla isikud, kes tunnustavad käesolevas põhikirjas sätestatud Ühingu põhieesmärki ja vastavad Ühingu põhikirja nõuetele. Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Juhatus korraldab Ühingu liikmete arvestust.
Liikmeks vastuvõtmine
8. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab taotleja avalduse alusel juhatus. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
Liikmest lahkumine või väljaarvamine
9. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel Ühingust välja astuda. Liige võib Ühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat. Etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
10. Liikme võib Ühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Liikme võib Ühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
Liikmete õigused ja kohustused
11. Liikmel on õigus:
a) valida ja olla valitud valitavatesse Ühingu organitesse;
b) teha järelepärimisi juhatusele ja üldkoosolekule ning saada infot Ühingu tegevuse kohta;
c) teha ettepanekuid Ühingu töö parandamiseks ning nõuda oma ettepanekute läbiarutamist Ühingu organites.
12. Liige on kohustatud:
a) täitma põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid;
b) osalema Ühingu töös parimal viisil;
c) hoiduma avaldustest ja tegudest, mis kahjustavad Ühingu ja/või tema liikmete mainet.
3. osa JUHTIMINE JA KONTROLL
Üldkoosolek
13. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
14. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse liikmete määramine;
d) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
e) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
15. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
16. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
17. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.
18. Kui üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.
19. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.
20. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.
21. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
22. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
23. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
24. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühingu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
25. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Ühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Ühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
26. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
27. Kohus võib Ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
Juhatus
28. Ühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks (1) liige (juhataja) või kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek.
29. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.
30. Juhatuse õigust esindada Ühingu võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
31. Juhatus võib Ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes.
32. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Ühingu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud üldkoosoleku otsusega.
33. Juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
34. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
35. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Ühingu poolt.
36. Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku poolt.
37. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
38. Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
Järelevalve
39. Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
40. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.
41. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui Ühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
4. osa LÕPETAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE; ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
42. Ühing lõpetatakse:
a) üldkoosoleku otsusega;
b) pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu;
c) Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses või põhikirjas sätestatud suuruse;
d) üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;
e) tähtaja möödumisel, kui Ühingu oli tähtajaline;
f) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.
43. Ühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest.
44. Ühingu lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui:
a) Ühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
b) Ühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;
c) Ühingu põhitegevuseks saab majandustegevus;
d) juhatus ei esita seaduses sätestatud lõpetamise avaldust;
e) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
45. Kohus võib anda tähtaja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.
46. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
47. Ühingu likvideerimisel allesjääv vara antakse üle struktuurile, kelle tegevus on otseselt seotud käesoleva põhikirja punktis 3 nimetatud põhieesmärgi täitmisega. Kui vara ei saa jaotada nimetatud alustel, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult Ühingu eesmärkidele vastavalt. Ühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.
48. Kui Ühingu lõpetamine on otsustatud üldkoosolekul, võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada Ühingu tegevuse jätkamise või Ühingu ühinemise või jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
49. Ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
50.
Ühingu likvideerimine toimub MTÜS-i 5. peatüki §§-des 37-55
sätestatud korras ning Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub
MTÜS-i 6. peatüki §§-des 56-74 sätestatud korras.