VAKTSINEERIDA ON VAJA

Vaktsineerimine ehk kaitsepookimine on eelis, mida Eestis suhteliselt väheteadlikult kasutatakse, naabermaal Soomes on lapsevanemad palju teadlikumad.

Eestis on riiklik kaitsepoogete programm, nii et meie lapsed ei tohiks jääda kehvemasse seisu oma Euroopa eakaaslastest.

Hirmud reaktsioonidest vaktsiinidele, allergilistest probleemidest on pärit nõukogude meditsiinist. Väikene reaktsioon vaktsiinile on igati loomulik, ebameeldivus on kindlasti väiksem haigusest.

Tänu väga kvaliteetsetele vaktsiinidele on vastunäidustused vaktsineerimisele muutunud praktiliselt olematuteks. Vajadusel saate selgitusi arstilt.

Alates 1. jaanuarist 2008 vaktsineeritakse Eestis lapsi tuberkuloosi,B hepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse ja hemofilus influenza B tüve vastu.

 VEEL VAKTSINEERIMISEST JA HAIGUSTEST, MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE.

HEMOFIILUSED

Hemofiilused on sageli esinevad bakterid ja ohtlikud inimesele. Tähtsaim neist on Haemophilus influenza ja selle tüüp B (Hib), mis tekitab 90% rasketest haigusjuhtudest. Tuntuim Hib nakkus on ajukelme ja aju põletik (umbes pooled juhtudest), kuid ka keskkõrvapõletik.   Hib nakkustele on iseloomulik nende esinemine varases lapseeas (kuni 5 aastat). Peale nimetatud nakkuste põdemist on umbes pooltel haigetel oht mingile närvisüsteemi kahjustusele või kuulmishäirele. Hib nakkusi võib ära hoida vaktsineerimisega, mis on paljude maade riiklikus programmis. Näiteks Soomes vähenes peale vaktsineerimise alustamist haigestumiste arv 100-150 juhult alla 10-le juhule aastas. Pärast B hepatiidi vastu vaktsineerimise alustamist Eestis riikliku programmi alusel märtsis 2003.a. hakkas Tallinna linn rahastama Tallinna laste vaktsineerimist Hib vaktsiiniga. Alates 1. septembrist 2005.a vaktsineeritakse kõiki vabariigi lapsi Hib vaktsiiniga. 

Alates 1.jaanuarist 2008.a. vaktsineeritakse Infanrix IPV Hib vaktsiiniga, kus koos ühes süstlas on difteeria, atsellulaarne läkaköha,teetanus, lastehalvatus ja hemofilus Btüüp.

NB! Soomes ja Rootsis on tähele pandud, et need lapsed, kes saavad kauem rinnapiima, haigestuvad harvem Hib nakkustesse.

B HEPATIIT

JA SELLE VASTU VAKTSINEERIMINE

  B hepatiit on viirushaigus, mis levib küll sarnaselt HIV nakkusele, kuid nakatumise võimalused on oluliselt suuremad. B hepatiiti võib nakatuda ka tavaliste olmekontaktide kaudu, kuna viirust esineb ka süljes. Viirus elab väljaspool inimese organismi suhteliselt kaua, sellepärast võib haigestuda ka ühise hambaharja, käteräti, toidunõude kaudu, rääkimata süstaldest, mida laps võib leida tänavalt, mänguväljakult. Perekonnas, kus on krooniline haige, on väikelapsel väga suur oht haigeks jääda. Pärast lõpetatud vaktsineerimist( 3 korda ) on last kaitsev immuunsus tõenäoliselt eluaegne. Maailmas vaktsineeritakse B hepatiidi vastu 151 riigis. B hepatiidi vaktsiin on üks ohutumaid vaktsiine, ei ole teada ühtki tõsist kõrvalnähtu. Eestis alustati B hepatiidi vastase vaktsineerimisega 5 aastat tagasi 1986.a. sündinud koolilastest ja märtsist 2003.a.sündinud imikutest(Tallinn varem). Alates 1. septembrist 2005 on B hepatiidi vastane koolilaste vaktsineerimine riiklikus programmis.Alates 1. jaanuarist 2008.a. vaktsineeritakse 12 aastaseid( mitte 13 aastaseid ) õpilasi. Kooliõpilasi vaktsineeritakse niikaua kui 2003.a. sündinud lapsed lähevad kooli v.a. lapsed, kes Tallinnas või vanemate initsiatiivil on enne vaktsineeritud.

 LÄKAKÖHA

JA SELLE VASTU VAKTSINEERIMINE

Läkaköha vastu vaktsineeritakse lapsi 5 korda koos difteeria, teetanuse ja lastehalvatuse vaktsiiniga. Kogemuslikult annab suhteliselt palju kõrvalnähte läkaköha komponent ja sellepärast on paljudel lastel (eriti allergilistel) tehtud kas kõik või osa süstimisi ilma läkaköha komponendita. Juba eelmisest aastast on vabariigis suhteliselt palju haigestumist läkaköhasse, mis on raske ja pikaleveniv haigus. Paljud haigeks jäänud lapsed on saanud läkaköha vastast vaktsiini puudulikult. Soovitan mitte loobuda läkaköha vaktsiinist, kuna nüüd on olemas vaktsiin, kus läkaköha komponent on valmistatud teise tehnoloogia alusel ja kõrvalnähtude võimalus on minimaalne. 2008.a.ni oli seda vaktsiini võimalik saada tasulisena, nüüd on ta riiklikus programmis.

DIFTEERIA  JA SELLE VASTU VAKTSINEERIMINE

Lühendite tähendused:

• HepB B - viirushepatiidi vaktsiin
• BCG tuberkuloosi vaktsiin
• DTPa difteeria, teetanuse,  läkaköha atsellulaarne vaktsiin
• IPV lastehalvatuse inaktiveeritud vaktsiin (süstituna)
• MMR leetrite, mumpsi, punetiste vaktsiin
• dT difteeria, teetanuse vaktsiin
• Hib- hemofilus influenza tüüp B vaktsiin

VAKTSINEERIMISEST

Vaktsineerimise idee seisneb selles, et organismi viiakse ühe või mitme haiguse nõrgestatud antigeen, organism töötab selle vastu antikeha(d) ja järgmisel kohtumisel antigeeniga ei teki haigust.
Lisaks antigeenile sisaldavad vaktsiinid säilitus- ja immunogeensust soodustavaid aineid, kuid nendeta efektiivset vaktsiini toota ei saa.

Vaktsineerimisega seoses tuleb eristada kõrvalnähte ja tüsistusi. Viimaseid tekib üliharva, kuid kõrvalnähtude hulka kuuluvad palavik kuni 38 kraadi, turse või(ja) punetus süstekohal, mis mööduvad kiiresti ja ei jäta mingeid tüsistusi.

Tänapäeva vaktsiinid läbivad umbes 20 kliinilist uuringut ja kui vaktsiini uurimise mingil etapil tekivad mingitki kõrvalnähud, ei lubata teda järgmise etapi uuringutesse. Sellepärast võtabki uue vaktsiini uurimine umbes 10 aastat aega.

Maailmas on palju uuritud autismi( aju kahjustus) ja vaktsineerimise seoseid, mida ei ole leitud. Autismi haigestumise sagenemise põhjusteks võib arvata diagnostika täpsustamist, väikese sünnikaaluga laste ellujäämist seoses ravimeetodite täiustamisega, ka muutunud toitumisharjumisi ja elutingimusi.

Kõik vaktsiinvälditavad haigused ei ole maailmast küll kadunud, kuid on oluline vahe vaktsineerimiseelse ja – järgse aja vahel.
Maailmas on näiteid kui immuunsustase mõne haiguse suhtes langeb alla 50%, siis suureneb oluliselt haigusjuhtude arv. Immuunsustase peab olema 80 –90 %, et 100% ühiskonnast oleks kaitstud.

Vaieldakse, miks vaktsineeritakse nii palju alla aastaseid lapsi, et laste immuunsüsteem kurnatakse ära, kuid see ei ole reaalne. Reaalne on see, et alla aastane laps põeb haigusi palju raskemalt ja võib ka surra.

Osa perekondi leiab, et on nende endi otsustada, kas last vaktsineerida või mitte, kuid nii pannakse ohtu mitte ainult enda laps, vaid ka teiste laste tervis sealhulgas ka väga haigete laste tervis, keda tõesti ei saa vaktsineerida.

Lühikokkuvõte Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori IRJA LUTSARI artiklist.