Vastsündinud beebi

Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas).

Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Kui vastsündinul on silmad rähmased, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.

Suu

Vahel võivad vastsündinu huultel olla villid (imemisest), need kaovad ise. Keel võib olla kaetud valge katuga (soor), mis on põhjustatud seentest. Mitte mingil juhul ei tohi lapse lutti oma suhu panna, nii võib laps saada nakkuse. Pidage nõu oma arstiga.

Mõne päeva pärast võib vastsündinud beebi nahk, mis algul oli kaetud lootevõidega, muutuda ketendavaks. Nahk muutub jälle pehmeks last vannitades ja kasutades beebiõli või -kreemi. Vahel on lapse näol valged täpikesed (rasunäärmetest), need kaovad ise.
Vastsündinul ei ole hästi välja arenenud naha termoregulatsioon, sellepärast muutuvad nende jalad ja käed kergesti külmaks, hoidke toas temperatuur 21 kraadi piirides.
Sünnimärkide puhul nahal pidage nõu arstiga.
Lapse nahk on väga õrn, seetõttu kergesti vigastatav, hea on sage vannitamine, kusjuures vanni vette võib lisada beebiõli või kummelit. Seebiga peske üle ühe, kahe korra. Kõik kuivatamiseks vajalik ja lapse riided peavad juba enne vannitamist valmis olema. Last kuivatades tupsutage volte õrnalt, ärge nühkige, sama kehtib ka svammi kohta vannis. Kui beebi voltidesse tekib haudumus või lööve , pidage nõu arstiga.

Tänapäeval tulevad beebid koju langemata nabaköndiga, mis irdub tavaliselt 2 nädala jooksul. Nabakönt ei takista vannitamist. Nabakönti ja selle ümbrust võib peitsida briljantrohelisega või saialille tinktuuriga.

Vastsündinul, nii poistel kui tüdrukutel on suguelundid suhteliselt suured, tüdrukutel võib olla tupest eritist (ema hormoonid). Last tuleb hoolega pesta, kuid mitte švammiga, seepi ei ole hea kasutada, kuivatab nahka. Peale õrna kuivatamist kasutada puudrit või beebikreemi.

Vastsündinu ei urineeri kohe, sest esimestel tundidel ei saa ta palju vedelikku. Edaspidi on urineerimine sage, 15 - 20 korda päevas. Väljaheide muutub kollaseks 3- 4 päeva möödudes ja rinnapiima saava beebi kõht on harva kinni. Kui laps ei rooja iga päev, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga. Väljaheite välimuse või sageduse muutus on sageli ka esimene haiguse tunnus.

Vastsündinu hingab palju kiiremini kui täiskasvanu (30 - 60 korda minutis) ja ka palju vaiksemalt. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne.
Märgates, et beebi hingab kogu rindkerega, tuleb KOHE pöörduda arsti poole.
Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne.

Kontakt beebiga

Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Eelneva pärast ei ole vaja kasutada tugevaid parfüüme, mis võib lapse segadusse ajada.
Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.
Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima.

Hellust ja armastust lapsele ei ole kunagi palju.