LUGEJATE KIRJAD: ARVAMUSED, ETTEPANEKUD JA MÕTTED... MINU KOMMENTAARIDEGA 2004 - 2006

10.2005 - 12.2005
 

Sellel sügisel (oktoobri alguses) sain ma telefonikõne ühel numismaatikahuviliselt detektoristilt, kes väitis, et Pärnu Muuseumist on kadunud 1968 a. Kaisma kolhoosi territooriomilt leitud 490 mündist koosnev aare.
Nimelt olevat tema kätte sattunud nimetatud aarde üleandmisakt jms. dokumendid, kuid Pärnumaa Muuseum, mille fondidesse mündiaare säilitamiseks läks, eitavat aarde olemasolu.
"Käisin muuseumis, kuid muuseumitöötjad eitasid aarde olemasolu muuseumi fondides. Samuti puudusid selle kohta andmed vastavates muuseumi dokumentides," rääkis allikas. Ta saatis mulle tutvumiseks kolm. dokumenti, mis tõestavad aarde üleandmist Pärnu Muuseumile.

Kuidas lugu edasi läheb võid lugeda >>>>>>>>>

MARE

Tere!
Kas keegi teab juhuslikult midagi eesti raidkirjast?
Neist oli omal ajal kirjutanud harrastusarheoloog Jaan Jung 1899, "Muinasaja teadus eestlaste maalt". Ise pole lugenud, alles sain teada. Vist ei ole keegi omale vaevaks võtnud neid dešifreerida.
Tuleb välja, et meie maal vermiti münte igatahes enne skandinaavlasi, ja võibolla oli müntidel midagi, millega võrrelda? Teine võimalus oleks, kui metallesemetele oleks löödud tähti/märke? Enne vallutusi käis meil ju väga elav kaubitsemine, ja araabia müntide leiud kõnelevad kasvõi kaudsetest sidemetest Vahemere aladega, st. ka kirjaoskusega pidime olema korduvalt tutvunud. Kindlasti kirjutati ka teateid, läbipääsulubasid jms. võib olla nahale, kasetohule vms. hävivale materjalile?
Mare

ANTS

Tere!
Otsin kontakti asjahuvilistega Pärnu kandis, et kevadel koos mõni ekspeditsioon ette võtta.

Ants
detekt.or@mail.ee

Tervitus.Tere.
Olen juba aastaid plaani pidanud, et on vaja osta detektor, kuid alati lõpevad asjad ühes kohas, mis on ülihead on ka tavaliselt üli kallid. Näiteks Future 2005 mis muidu jah otsib maa alt mida iganes ja näitab sealjuures veel pilti, kui aga jah vaadata asja hinda siis võtab see pigem pildituks. Olen ka ise 2 detektorit ehitanud kuid see pole ikkagi see, sobisid pigem konservikarpide otsimiseks pikast rohust.:) Seega on minul selline mure, et kõigepealt mida oskaksite kosta Garrett GTI 2500 kohta  (plusid-miinused). Samas muidugi jah teine potensiaalne firma kust detektori võiks kojutuua on Minelab.Kahjuks aga ei oska neid kahte asja eriti võrrelda, sest firmalt Garrett oleks  ainuke valik GTI 2500, Minelabilt aga kõik mis on samavõrdne või parem. Seega suur segadus. Summa mis olen  otsustanud asja eest väljakäia on ligikaudu 800-2000$ Ning, et saada asja mis ka tõepoolest midagi väärt on, siis otsustasingi Teie poole pöörduda.

Ette tänades Tõnis
-------------------------------
Kommentaar Legendiotsijalt

Tere, Tõnis!
Kahjuks pole ise Garrett-i toodangut kasutanud, seega ei tahaks midagi maha teha või vastupidi. Kui lugejate seas juhtub olema mõni teadja inimene, siis ta võiks Tõnisele saata enda arvamuse e-maili aadressile: loadingzone@hot.ee

Tervitus.
Seda ma arvan ise ka, et mees on see, kes põhitöö ära teeb.Sellepärast ei hakanud kohe hirmkallist detektorit ostma.Kui maa pehmeks läheb, siis proovin selle vellemani ära ja eks seejärel vaatab edasi. Kuna looduses olek on minu jaoks väga meeldiv, siis on seda ka detektoriga hobitamine.Seda enam, et annab see tegevus
ju oluliselt põnevust ja üllatusmomente.
See Karl XII aarde lugu on küllalt konkreetne.Koha kirjeldus ja asukoht enam-vähem teada.Sinna oleks vast vaja võimsamat detektorit.Sellist, mis võtab ka meetri sügavuselt...Suve jooksul võib selle seikluse ette võtta...
Kuno ehk Hingeotsija.
-------------------------------------
Kommentaar Legendiotsijalt

Tere jälle!
Kui viitsid, siis võid paari sõnaga teada anda, kuidas kuninga jälgede ajamine õnnestus.
Legendiotsija

Tere, Legendiotsija!
Otsisin omale detektorit ja hakkas silma selline asi: Velleman cs200 ( http://www.ronex.ee/metalliotsijad.html ). Mis sellest arvata?Algajale piisavalt hea?
Muuseas tean ühte huvitavat lugu seoses Rootsi kuningas Karl  XII väidetavast väärisesemete matmisest teatud kohta L. kandis...
Kuno ehk Hingeotsija.
----------------------------------------------------
Kommentaar Legendiotsijalt

Metallidetektor on tööriist ja tööriistadega on selline lugu, et väga tähtis on, mis mees on tööriista taga... Võib olla superriist, aga kui signaale tõlgendada ei oska, siis on sellest vähe kasu. Seetõttu ma kiidan Su otsust- proovi, kuidas Sulle see tegevus meeldib.
Kui lugu piisavalt konkreetne on, siis olen valmis asja rohkem arutama.
Paremate soovidega, Legendiotsija

Kas saaksite täpsustada 1927 aastal valmistatud ja vene päritolu vintpüssi andmeid: kaliiber, kuulide arv jne.
Alar Tiganik
-----------------------------------------
Kommentaar Legendiotsijalt

Venelastel on sellest perioodist pärit 5 erinevat "Mosin" mudelit, mis jagunevad üldjoontes karabiinideks ja jalaväe vintpüssiideks. Kõikidel mudelitel oli kaliibriks 7,62 mm ja magasini läks 5 padrunit. Raua pikkus 508-800 mm-ni. Relva kaal 3,5-4,5 kg. Sihikuline laskekaugus 2000 m (karabiinid) 3200 (vintp.) m-ni. Kuuli algkiirus 620-865 m/s. Relva pikkus ilma täägita 1016 (karabiin) 1734 mm-ni.
Selleks, et teie küsimusele täpsemalt vastata, vajaksin lisaandmeid.
Legendiotsija

Augustikuu viimasel laupäeval kell 21.30 süütame traditsioonilised muinastuled ühel ajal ümber Ida- ja Läänemere.

Kommentaar Legendiotsijalt

Niisiis, kallid muinashuvilised ja muu rahvas, süüdakem tuled selle suve lõpetuseks!

Tere! Ehk oskab keegi pajatada pulss-Induktsioon (pulse-induction) detektoritest? Kas on Eestis üldse mõni ja mis on nende head ja vead?
Kõike paremat!
Janar

Tarmo kirjutab

/.../ Olete jõudnud Äntu Punamäe eeslinnuseni. Siit algab ala kõige selgekujulisem oos (suhteline kõrgus 23 m, nõlvade suurimad kalded 25°), millel asus Lõuna-Virumaa suurim linnus - Äntu Punamägi. See oli 240 m pikk ja kolme­osaline, koosnedes ees-, kesk- ja pealinnusest. Linnuse eri osad olid eraldatud kraavidega ja ümbritsetud vallidega.

Arheoloogide andmetel olid vallid üles laotud kivimüürina, mille peamiseks materjaliks oli paas. Linnust kaitses mõlemalt poolt vesi: mäeseljaku all läänes voolab Järveoja, idas aga Nõmme jõgi. Linnus rajati I aastatuhande algul ja kandis nime Agelinde. Liivimaa kroonika andmetel peatus 1226.a Agelindel paavst Honorius III isiklik esindaja Modena piiskop kardinal Wilhelm.
/.../ Nüüd asute kesklinnusel. Võite ette kujutada linnusemüüre, mis kaitsesid vaenlase eest varjule tulnud külaelanikke. Mõnikord tuli mitmeks nädalaks jääda linnusesse, seepärast olid linnamäel nii inimeste kui loomade jaoks varjualused: püstkojad, laudad. Kuid Muinasajal linnuses peetud võitlustest ajalugu vaikib. Punamäel peeti jaanipidusid. Legend jutustab, et Umbjärve uppunud rüütel käis jaaniõhtutel piduliste seast oma mõrsjat otsimas. Seni ta seda leidnud ei ole ja seepärast tuleb tal otsinguid jätkata (V. Rosenstrauch "Umbjärve rüütel").
1920. aastatel oli kesklinnusel Nõmme Orkestrantide Ühingu kõlakoda ja peoväljak. Elektrit saadi mäe all Nõmme jõel asunud elektrijaamast. Peoplatsina kasutati Punamäge veel 1960. aastatel, laagripaigana hiljemgi.
/.../ Olete ületanud kesk- ja pealinnuse vahelise sügava lohu ning tõusnud pealinnusele. See linnuse osa oli looduslikult kõige rohkem kaitstud, kuna "mäe" kalle oli ja on praegugi väga järsk. Pealinnuse kultuurkihist on leitud savinõukilde, loomaluid, vurriluu. Ees- ja kesklinnuse kasutamine lõppes arvatavasti XI sajandil, pealinnust kasutati paar sajandit kauem kuni saksa ristirüütlite saabumiseni. Vene-Rootsi sõdade ajast (1656-1658) pärineb muinas­linnuse kolmas nimetus - Rootsikants. Rootslased olevat siia varandust peitnud, mille otsimise jälgi võib nüüdki veel näha. Sügavad augud pealinnuses on tekkinud kruusa­võtmisest, väiksemad on varanduse­otsijate kätetöö. Kohalikud elanikud kutsusid mäge ka Vanapagana­mäeks. Muistseid lahingupäevi tuletavad meelde rahvajutud Punamäe lähedasest palkteest ja sõjaülema hauast Kärsa rabas. Nüüd tulete tagasi, pöörate lohu kohalt paremale mäe­rinnaku serva pidi alla, jõuate Nõmme jõel oleva purdeni.
1931.a kirjutas Evald Tammlaan, kelle isakodu asus teisel pool raba: "Ehk võib läbi metsa ja üle jõekäärude jalutada Umbjärvele, mille järsult turbakaldalt võib 3-süllalise õngelati otse alla virutada, ilma et see ulatuks põhja. Ja imestada, et kaldaäärsest roostikust pageb veel mõni havinolk otse sügavusse..." Ka Umbjärves olevat varandusekirst. Kord põgenenud Rakke rahvas läheneva vaenlase eest Umbjärve äärde rappa ja lasknud varakasti järvepõhja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega põhjast näha, kuid hiljem mattunud mudasse
-----------------------------
Nr.37 vastus - märts 2004

Tänan Tarmot suuresti ülevaate eest. Sõjaülema haud rabas tundub huvitav.

Sõjaajalooklubi "UGANDI"

Põhimõtteliselt kõik sobib. Millised lood teid kõige rohkem huvitavad? Näiteks käime otsimas igasugust Teise maailmasõja aegset tehnikat, aga tegeleme ka
varasemaid sõdu käsitlevate materjalide ja muinasajalooga. Käime uurimas, mis on saanud mõningatest kindlustuspiirkondadest ja lahingupaikadest. Meie
tegevuspiirkondadeks on põhiliselt lõuna-Eesti ja ida-Virumaa. Neid piirkondasid tunneme suhteliselt hästi.
---------------------------
Nr.36 vastus 02.01.2004

Kõige enam huvitavad mind otsingud, millest on teada lugu. See tähendab, et kui lugu on hea, siis võib selle teha ka üksikust puusse lastud püssikuulist. Ja mul ei ole eelistusi aja suhtes: ...kas muinasaeg või II maailmasõda. Küll aga võiksite mind eelnevalt informeerida ja lugusid tutvustada, siis ma oskaksin öelda, kas ma konkreetsel juhul löön kampa või mitte. Kauguse tõttu- pesitsen Tallinnas- tuleb mul ilmselt teatav valik teha.

Legendiotsija

Sõjaajalooklubi "UGANDI"

Tere! Kõigepealt, aitäh vastuse eest! See on tore, et te olete huvitatud koostööst meiega. Kuna sõjaajalooklubi "Ugandi" on ametlikult registreeritud ja tegutsev, siis ei ole meie tegemistes eriti midagi sellist, mis võiks kahtlusi äratada. Selle tõttu oleme meeleldi nõus teie poolt pakutavate tingimustega. Kuna meil omal veel kodulehekülge netis ei ole, siis oleks hea, kui kirjutaksite, milline informatsioon teid huvitab. Siis saaks millestki konkreetsemalt rääkida.
Parimat!
"Ugandi" klubi nimel, Kalle.
-------------------------------------------
Nr.35 vastus 02.01.2004

Hi jälle! Minu huvi oleks osa võtta teie uurimisreisidest ning täielikku vabadust teha nendest lugusid, et neid avaldada. Samuti juurdepääsu lugudega seotud materjalidele, mida te olete leidnud.
Samas ilmuksid teie lood viidetega teie ühingule, kuigi Legendiotsija leheküljel.
Tingimuste üle võib veel arutleda.
Legendiotsija

Sõjaajalooklubi "UGANDI"

Tere ja head uut aastat! Mõtlesime teile kirjutada, kuna oleme samasugune seltskond, kes käivad otsimas igasuguseid asju. Ise oleme Tartust. Kui teil on huvi kontaktide-sidemete ja miks mitte ka koostöö vastu, võiksite teada anda.

Sõjaajalooklubi "Ugandi"
-------------------------------------------
Nr.34 vastus 02.01.2004

Terekest ja edukat uut aastat teilegi! Saan rääkida vaid iseenese eest. Mina isiklikult olen igasugustest kontaktidest inimeste/sõprusringkondade jms., kellel on samalaadsed huvid, väga huvitatud. Kuid minu huvi seisneb lugude jutustamises, s.t. veebi tegemises ja antud alal toimuva kajastamises.
Parimate soovidega, Legendiotsija