|
|
|
|
Talvine toitmine Eestis on ligikaudu 330 liiki erinevaid linde. Enamus nendest lendavad suve lõppedes lõunamaale, kuid osa linde jäävad Eestisse ning meie põhjamaine talv paneb nad proovile. Külm iseenesest ei ole probleem vaid söögi kättesaadavus. Linnud kannatavad tugevaid külmasid, kui sööki on piisavalt. Linnusöögimajad teevad kergemaks nii mõnegi linnu olemise talvel käreda pakasega.Tänu lisasöötmisele kodudes suudavad talve üle elada paljud linnud, kes muidu seda ei suudaks. Lindude söötmine on ühistöö koos lindudega. Hea tava kohaselt, kord sügisel alustatud söötmist jätkatakse terve talve jooksul. Sügisel tuleks söötmist alustada koos külma või lume tulekuga, sest paralleelselt külma ja lumega väheneb oluliselt loodusest leitav toitainete hulk. Liiga vara ei ole mõtet söötmisega alustada kuna see võib ahvatleda siia jääma ka neid linde, kes muidu lendaksid lõuna poole. Söötmist jätkatakse kuni kevadeni, kui külmad ning lumikate on kadunud. Võib juhtuda, et kevadel läheb järsku külmaks siis võiks lisasööta edasi panna. Sellega päästame kohalikke talvelindusid ja kevadel vara juba siia saabunud linde. Üldiselt pakutakse lindudele kahesugust sööki: rasva ja erisuguseid seemneid. Neid võib pakkuda erinevate seadmete abil. Hea söögimaja on taoline, kus linnud ei saaks väljaheidetega mustata sööki, kuna selle tõttu võivad levida paljud haigused nagu salmonelloos linnult linnule. Heal söötmiskohal on söögi saadavus tagatud ning riknemine takistatud. Söök ei rikne siis, kui see säilib kuivana. Parem variant on selline, kus sööki pannakse väiksemas koguses ja tihemini, kui et palju ja ebastabiilselt.
|
|
Webmaster
pildi@hot.ee
|
