Looduskaitset võib määratleda kui loodusvarade või teatud ökosüsteemi kogu keskkonna plaanipärast kasutamist ja hooldust nii, et oleks välistatud ülekasutamine, saastumine, hävitamine või hülgamine ning tagatud varu kasutamine ka tulevikus. Seega peaks looduskaitse sisaldama inimeste niisuguse tegutsemise, mis säilitab ressursid, millest ka inimene ise sõltub ning mis tagab samas teiste elusorganismide mitmekesisuse. Looduskaitse korraldamisel tekib aga rida küsimusi, millele vastuse andmine on tihtipeale keeruline või ainult ühe inimese poolt lausa võimatu. Näiteks mida peaks Eesti looduskaitse teatud ajavahemikus saavutama, mida vältima, kes, kellega ja mis viisidel loodust kaitseb või seda kahjustada võivaid tegevusi väldib/ennetab jne. Küsimusi on palju ning need vajavad integreeritud lähenemist ning samas kindlasti ratsionaalsust. 

Ülaltoodut arvestades peame tõdema, et looduskaitse korraldamisel on vajalik mõtestatud ning eesmärgipärane lähenemine. Looduskaitse asub mitmete teaduste ja tegevusvaldkondade piirimail ja on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Käesoleva aasta esimeses pooles ongi Keskkonnaministeerium algatanud  looduskaitse valdkondliku arengukava koostamise, mis peaks andma prioriteedid ja aluspõhimõtted järgmiseks 35 aastaks. Kava tugineb strateegiale “Säästev Eesti 21” ning uuendatavale Keskkonnastrateegiale, olles viimase valdkondlikuks edasiarenduseks looduskaitse alal. Horisontaalsena arvestatakse seonduvate valdkondade arengukavade ja/või strateegiatega – metsanduse arengukava kuni 2010, maaelu arengukava (2003-2006), turismi arengukava, transpordi arengukava (1999-2006) ja muude seonduvate valdkondade vastavad kavad ja dokumendid (või valmimisel olevad eelnõud). Looduskaitsega seonduvate muude dokumentide osas (näiteks kaitsekorralduskavad, veemajanduskavad, metsamajanduskavad, (maakondlikud ja üldplaneeringud jmt.) eeldatakse, et edaspidi viiakse need kooskõlla looduskaitse arengukavaga. Et arengukava on strateegiline dokument, kavandatakse selle rakenduslik osa – tegevuskava sätestatud eesmärkide poole liikumiseks - esitada osana Keskkonnategevuskavast. Arengukavaga ulatuseks on looduskaitse kogu selle ulatuses (kaitstavad loodusobjektid vastavalt uuele looduskaitseseadusele, looduskaitsega seotud tegevused ja valdkonnad ning vastasmõjud seonduvate valdkondadega ja majandussektoritega). Arengukava koostamine on kavandatud avatud osalusprotsessina, võimaldamaks kõigil huvirühmadel selles kaasa lüüa. Koostamise käigus on võimalik osaleda foorumitel, töörühmades, nõustajatena või kommenteerida arengukava kodulehel esitatavaid (vahe)tulemusi ja eelnõusid. Ajaliselt peaks arengukava valmima 2005. aasta sügisel.