G E N E S I S

A. Liivakant

Zecharia Sitchini raamatu Tagasi tekkeloo juurde põhjal

Inimkonna eksistentsi ja päritolu käsistlemisel on Lääne kultuuris vastandunud kaks õpetust – teaduslikult käsitletud evolutsiooniõpetus ja Piibli loomislugu (kreatsionism) – Esimene Moosese raamat ehk Genesis. Genesis jutustab maailma loomisest 4004 a eKr seitsme päeva jooksul, esimese inimese, Aadama, loomisest  Jumala poolt põrmust/savist/mullast/mudast ning esimese naise, Eeva, loomist Aadama küljeluust, hinge sissepuhumisest Aadamasse, Paradiisi aiast jms. Oluline on teada, et tänapäeval on käibel üle 900 Piibli versiooni, millest igaüks on vastavale usurühimitusele  ainus ja lõplik tõde. Võrreldes eestikeelset protestantlikku Piiblit saksakeelsega ilmnevad juba suured erinevused sõnastuses ja teksti paigutuses.

Ajaloolastel on teada, et paljud algsed teadmised pärinevad sumeri kultuurist. Sumerid lõid esimese teadaoleva tsivilisatsiooni ca 6000 aastat tagasi ja neile kuulub paljudes valdkondades esimese au – ratas ja loomadel liikuvad veokid, jõepaadid ja merelaevad, põletusahjud ja tellised, kõrgehitised, kiri, koolid, kirjastajad, seadused (Amurapi seadused), kohtunikud ja vandekohtud, kuningavõim ja kodnikekogud, usk, preestrid, templid, astronoomia, tähtkujude eristamine (sodiaak), jaotuse 12 ja 360 kasutuselvõtmine, kalendri loomine, mille alusel koostatakse kalendreid tänaseni jpms.

Sumerid jäädvustasid oma jutustused, juriidilised lepped ja ajaloo savitahvlitele. Pildid joonistasid nad silinderpitsatitele, kuhu kujutis uuristati ümberpööratult (nagu negatiiv) ja kui pitsatit rulliti niiskel savil, siis ilmus kujutis sellel õiget pidi. Sumeri linnade varemetest on viimase poolteise sajandi jooksul välja kaevatud ja leitud tuhandeid tekste, jooniseid ja pilte. Näiteks olgu leiud tähtedest ja tähtkujudest, koos nende õige paigutuse ja suurusega ning käsiraamatud tähtede ja planeetide tõusu ja loojumise jälgimiseks. Meie Päikesesüsteemi kujutavd silinderpitsatid on vähemalt 4500 aastat vanad. Selgub, et sumeritel olid kompleksed teadmised Päikesesüteemist ja seda kujundavatest jõududest ning füüsikateooriatest, mille järgi planeetide kaaslased võivad saada planeetideks.

Tänapäeva teadus on jõudnud järeldusele, et Päikesesüsteemi kujunemisel võisid olla aluseks võimsad kosmilised katastroofid. Sama väidavad sumerid juba 6000 aasta eest. Sumeri tekstide kordusi leiame Genesises,  Piibli Lauludes ehk Psalmides, Saalomoni õpetussõnades, Hiiobi ja paljudes teistes raamatutes. Seejuures sumerite kirjeldused on üksiasjalikumad, nad on toodud seitset tahvlit hõlmavas tekstis.

Savitahvlid ja rullpitsat

Sumerite käsitluses koosneb Päikesesüsteem 12 planeedist. Planeetide hulka on arvatud Päike ja meie Kuu – seega 11 taevakeha, millele lisandus umbes 4 miljardi aasta eest üks sissetungija. Sumerid nimetasid teda Nibiruks, baüloonlased oma peajumala auks aga  Marduk´iks.  Ta sisenes Päikesesüsteemi  maaimaruumist ja meie teavakehad aheldasid ta meie süsteemi.  Nibiru/Marduki orbiit on retrograadne ja tugevalt elliptiline ning sumerite järgi tuleb ta Päikese lähedusse iga 3600 aasta järel. Teadus senini Nibirut avastanud ei ole, kuid uurides häireid planeetide orbiitides on jõutud järeldusele, et kuskil peab olema suure massiga taevakeha ja on välja arvutatud selle oletatav orbiit. Need teadmised on aluseks järngevale loole.

       Sumerite kirjeldus kaheteistkümnendast planeedist

Nibiru orbiit

 Sumerite savitahvleid uurides selgus, et Genesise loomislugu on redigeeritud ja kärbitud versioon palju üksikasjalikumatest Mesopotaamia tekstidest, mis omakorda olid sumeri originaaltekstide versioonid. Seega on leitud dokumendid, mis jutustavad loomislugu mitu tuhat aastat varem kui Genesis. Babüloonlastel kogu riigi pühamast püham usuline-poliitilis-teaduslik dokument on tuntud selle algusõnade järgi Enuma eliš – Kui ülal..., mis on seni kõige rikkumatum materjal. Genesise tekst kattub osaliselt sõna sõnalt selle tekstiga. Loomisloo tekstid avaldati esmakordselt 1876. aastal inglise keeles pealkirja all Kaldea genesis. Väljakaevamistel 1902 – 1914 tulid päevavalgele assüüriakeelsed versioonid, ning hilisemad leiud tõestasid eepose laialdast kopeerimist ja tõlkimist vanaajal, kuid ka selle vaieldamatud sumerikeelset algupära.

L.W.King avaldas 1902. a raamatu Loomisloo seitse tahvlit, tõestades, et erinevad fragmendid annavad kokku 7 tahvlit, millest kuus jutustavad loomise protsessist ja seitsmes on pühendatud kõrgeima jumala Marduki ülistamisele. Arvatakse, et seitsmeks osaks jaotatud tekst on aluseks Piibli loomisloole 6 päeva jooksul ja seitsmedal Jumal puhkas. Piibli Genesis  on kirjutatud heebrea keeles ja iga faasi tähistamiseks on kasutatud sõna yom, mis ei tähenda ainult maa 24 tunnist ööpäeva, vaid üht faasi loomisprotsessis.

Babüloonia Marduk oli duaalne jumalus – ühelt poolt oli ta füüsiliselt kohal viibiv, keda kummrdati ilu nime all (ilu -  tõlgitakse sõnaga jumal, kuid tegelik tähendus on ülev). Teiselt poolt oli Marduk taevane, planetaarne olend, taevane ilu¸ mis sumerite tähenduses vastas 12-le planeedile Nibiru – seega siis Jumal-planeet. Ilu eksisteeris seega samaaegselt kahes kohas – Babüloonias ja taevas. Kuna heebrealased olid ainujumala uskujad, siis leidsid nad teravmeelse lahenduse ühendades ainsuse ja mitmuse – ilu peaks heebra keeles olema el, aga nad võtsid kasutusele mitmuse vormi elohim – mis on küll keeleliselt mitmus (jumalad), aga keda on siiski üksainus. Kahesusest loodi niiviisi ainsuse-mitmuse ühendus.

Originaalteksti ja Genesise teksti võrdlemiseks toome järgmised read:

          Originaal: Kui alguses Jumal lõi Taevast ja Maad,

          Genesis:    Alguses lõi Jumal taeva ja maa

          Originaal: siis Maal ei olnud kuju ja ta oli tühjuses,

          Genesis:    ja maa oli tühi ja paljas

          Originaal: Ja Tiamati  kohal oli pimedus.

          Genesis:    ja pimedus oli sügavuste peal

          Originaal: Siis tuiskas Jumala Tuul  üle tema vete

          Genesis:    ja Jumala vaim hõljus vete kohal

Originaal: ja Jumal andis käsu:”Saagu valgus!”,

          Genesis:    ja Jumal  ütles:”saagu valgus”

          Originaal: ja sai ere valgus.

          Genesis:    ja valgus sai.

Edasisesd tekstid kirjeldavad hämmastava tõenäosusega kosmilisi protsesse ja Päikesesüsteemi tekkimist. Kust  tulid sumeritele sellised teadmised??? Vastuse pakuvad sumerid ise: teadmised tulid nendelt, kes tulid maale 12 planeedilt Nibiru – nn nefilimid/anunnakid.

Sumerite materjalide tuntuim uurija ja publitserija on Zechari Sitchin. Tema kirjutatud on rida uurimistöid, nagu

Kaheteistkümnes planeet,

Kadunud reaalsused,

Täiendatud Genesis,

Tagasi tekkeloo juurde (ka eesti keeles).

Sumeri materjalide põhjal on inimkond olnud maal ca 200 000 – 300 000 aastat. Kuid Maal on olnud ka teisi tsivilisatsioone juba ammu enne käesolevat tsüklit.  Need tsivilisatsioonid olid kõrgema arengutasemega kui nefilimid ja nad lahkusid siit jälgi jätmata. Sumerite savitahvlid räägivad Päikesesüsteemi tekkimisest ja Maa ajaloost niivõrd uskumatult, et teadusel on seda raske aktsepteerida. Kuid viimase aja kosmilised uurimused Päikesesüteemi planeetide kohta kinnitavad, et sumerite kirjeldused on korrektsed (näit vee olemasolus kõikidel planeetidel).

Moosese raamatute vanuseks  hinnatakse  1250 – 3250 a, sumerite savitahvlid on seega vähemalt 2000 aastat vanemad. Tahvlitel on kirjas Adama ja Eva lugu ja nende poegade ja tütarde nimed ning kõik muu, mis on kirjas Moosese raamatus. Seega Mooses ei saanud olla Genenesise lugude autoriks.

Sumerite kirjeldustes algasid nefilimide planeedil Nibiru 430 000 – 450 000 a tagasi probleemid atmosfääriga – nagu meil praegu osoonikihi lagunemine. Nende teadlased leidsid, et Päikese kahjustava mõju eest päästaks imepisikeste aineosakeste pihustamine atmosfääri. Eriti sobivad oleksid kullaosakesed, mis peegeldavad päikesekiirgust tagasi. Tekkis vajadus suure koguse kulla järgi. Nefilimid osaksid kosmoses ringi liikuda. Sumerite savitahvlitel on kujutisi nende kosmosesõidukitest, mille tagaototsast väljuvad leegid (see ei ole ilmselt eriti kõrge tehniline tase).  Nad avastasid, et Maal leidub rohkesti kulda ja saatsid siia ca 400 000 aastat tagasi  meeskonna kulla kaevandamiseks. Tuli 12 ülemust, 600 töölist ja 300 jäid orbiidile tiirlema. Praeguse Iraagi aladele rajati baas ja ehitati hiljem linnad. Kulda kaevandati aga Kagu-Aafrikas. Kirjeldatud kohtades on leitud vanu kaevandusi, mille vanuseks on hinnatud ca 40 000 aastat. Teada on ka juhtide täpsed nimed, näit kaevurite juhiks oli ENLIL. Iga 3600 aasta järel saadeti koduplaneedile, kui see möödus Maast, kulla saadetised. Kaevandati kuskil 100 000 – 200 000 aastat, kuni aset leidis nefilimide kaevurite mäss.  Sumeritel on seda ülestõusu kirjeldatud õige põhjalikult.  Juhtkonnal tuli olukord lahendada. Altra hasis´is kirjeldatakse, et nefilimide ülemjuhataja Enlil kutsus kohale Nibiru valitseja, oma isa ANU, ning kõik nefilimide liidrid  ja nõudis mässajate karistamist. Kuid ANU oli palju mõistvam ja ütles: ”Nende töö on ränkraske ja ahastus suur. Kas ei ole muud võimalust kulla hankimiseks.” ANU teine poeg ENKI, kes oli ülemteadur, ütles: ”Anunnkid  on võimalik talumatust rügamisest vabastada, kui keegi teine selle raske töö üle võtaks – nii, et loome primitiivse töölise.” See mõte meeldis nefilimidele, et töökoorma võtaks üle algeline tööline – ADAMU. Tekkis küsimus, kuidas on selline asi teostatav. ENKI vastus: ”See olend, kelle te kuuldavale tõite, on olemas. Midagi muud pole vaja teha, kui siduda ta jumala näoga.” Nefilimid (Piiblis elohimid) ei loonud Adamut savist/ mudast/ põrmust või millestki muust, see olend oli juba olemas. See oli evolutsiooni saadus, teda oli vaja vaid täiustada, siduda ta jumala näoga.

Genesises omistatakse loomisakt kellelegi elohimile, mis peaks tõlkes olema jumalad – mitte Jumal.

Esimeses Moosese raamatus: Ja Jumal ütles: ”Tehkem inimesed meie sarnaseks”. „Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi ta meheks ja naiseks”. Ettepanek luua inimene tuleb olendilt mitmuses, ta pöördub kuulaja poole, kes on samuti mitmuses: ”Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks.” Tänapäeva piibliuurijatel on teada, et Moosese Raamatute koostajad toimetasid ja tegid originaalteksti lühemaks ja kokkuvõtlikumaks kui sumeritel.

Maal olnud olendit, nn ahvinimest,  (ahvmees/ahvnaine), kes kõndis juba püsti ja kasutas kivist tööriistu,  tuli geneetiliselt täiustada, et tekkiks mõistuslik olend homo sapiens.  Projekti täideviiaks määrati ülemarst NINTI. Ilmselt oldi ka varem tegeldud geneetiliste manipulatsioonidega. Mõned muistised kujutavad sõnn-mehi kõrvuti ahvinimestaga, või lind-inimestega. Sfinksid ja muud müstilised kujutised templitel ei pruugi olla vaid kujuteldavad. Ka Kreeka satüürid ja tiibadega olendid, kitsejalgade ja sarvega kentaurid võivad kujutada teatud hübriide. Geneetikutel on teada, et sellised hübriidid ei anna järeltulijaid, nad on viljatud. ENKI andis NINTI´le järgmise juhendi:

          Sega põhjani läbi savi,

Mis võetud Maa aluspõhjast, veidi Abzust kõrgemalt,

Ja anna sellele südamiku kuju.

Ma saadan sulle tublid, teadjad noored anunnakid,

kes annavad savile õige seisundi.

Abzu asub Kagu-Aafrikas, kust on leitud esimeste inimeste jälgi.

Piibel on tõlgitud akkadi keelest. Sumeri keeles tööline on LU, akkadi keeles LULU (segatu). Adam = maalane, adamah – maa. Paljude rahvaste müütides räägitakse jumaliku elemendi kui aine (veri) segamisest maise elemendiga savi, muda, põrm vms.  Tänapäeva geneetikateaduse põhjal võib öelda, et tegemist on annunnakkide geenide segamisega ahvnaise geenidega ahvnaise munaraku viljastamise kaudu in vitro. See on  üpriski loogiline võimalus, kuna sumerite käsitluses eluseeme Maal pärineb Nibirult kosmilise kokkupõrke ajal, mil Maa saavutas praeguse orbiidi ja Maast eraldus Kuu. Seega ka ahvinimese geneetiline olemus on pärit Nibirult  ja siin edasi arenenud. Sõna savi on algkeeles TI-IT = see, milles on elu. Ahvnaise munarakk hangiti Abzust Kagu-Aafrikas (praegu Zimbabwe). Anunnakkidelt oli vaja saada kaht liiki vedelikku – mida otsiti noorte „jumalannade” seast – (verd ja shiurut). Pärast puhastamist saadi TE-E-MA = isikupära. Siuru  tähendab – see, mis loob mälu = geen.

 ENKI istub õhutades NINTIt tegutsema. Ninti seljataga

                         olevad anumad on katseklaasid

Edasi  ahvnaise munarakk viljastati Jumala spermaga ja geenidega ja asetati vormi. Viljastatud ja vormitud munarakk siirdati ühe nais-anunnaki emakasse, keda nimetatakse tekstis sünnitusjumalannaks. Sünnitus hilineb ja oli vajalik kirurgiline vahelesegamine. Seejärel sünnitus õnnestub, mida kajastab alljärgnev rullpitsat ja tekst:”...tuli see, kes oli olnud üsas välja”,  ENKI haaras vastsündinu sülle ja oli rõõmust meeletu. Tõstnud lapse kõrgele, et teda kõik näha võiksid, hõikas ta võidurõõmsalt: „Ma lõin ta. See on minu kätetöö”. Sumerite savitahvlitelt on näha, et inimese pikkus on ca 1/3 nefilimide pikkusest. Kui ülestähendusi uskuda, siis võisid nefilimid  olla 3 – 5 m pikad.

Sünnitus

Edasi valitakse 14 sünnitusjumalannat, korraga pidi sündima 7 meest ja 7 naist. Kui palju sellisel viisil adamusid loodi ei ole teada. Kuid lõpuks ENKI tüdines sünnitusjumalannade otsimisest ja ta võttis ette uue geenimanipulatsiooni muutmaks hübriidinimesed sigimisvõimeliseks.

 Seega Adamud loodi orjadeks kaevandustesse kulda kaevama. Esimesed inimesed paigutati Aafrika läänerannikul asuvale Gonwandlani saarele, et neid oleks võimalik ohjeldada ja et nad ei saaks lahkuda. Vastavalt vajadusele viidi neid sealt kaevandustesse. Gonwandlandi nimi on teada Lääne-Aafrika loomislugudest. Erinevate hõimude loomisugudes väidetakse, et nad on tulnud Aafrika läänerannikul paiknevalt saarelt, mida nad kutsusi Gondwanaks.  Sellega on nõus kõik hõimud peale zulude, kes ütlevad, et nemad on tulnud kosmosest.

Edasi järgneb pikk ja keeruline Eva loomise lugu.

Sumeroloog Samuel N. Kramer viitas esmalt sellele, et Eva tähendab heebrea keeles „see, kellel on elu”. Jutustustus tema loomisest Adama küljeluust on seotud sumerikeelse sõnaga TI, millel on kaks tähendust  - „elu” ja „roie”. Kuid sellele loole võib leida muidki tähendusi. ENKI ja NINTI korraldasid geenimanipulatsioone ehitises, mille nimi akkadi keeles oli BIT SHIMTI –„maja, kus puhutakse sisse elutuli”.  See sõna tuleneb aga sumerikeelsest liitsõnast  SHI – IM – TI. Mõtestame selle lahti:

          SHI – tõlgiti Piiblis eluhinguseks (heebrea nephesh)

          IM – on mitu tähendust:

-        sateliit, mis tiireleb oma planeedi ümber

-        geomeetrias ruudu või kolmnurga külg

-        anatoomias roie, mis tõlgiti tavaliselt heebrea keelde „sela” nii kujundi külje kui roie tähenduses

-        savi

TI TI – tähendus „kõht”

SHI – IM –TI  kontekstis võib TI tähendada elu/ savi/ kõht/ roie.

Kahjuks ei ole teada millisest sumeri tekstist on see lugu Piiblisse võetud.

Piibliloos on Adam doonoriks. Ta uinutatakse magama, külje sisse tehakse lõige ja üks roietest eemaldatakse. Seejärel surutakse liha kokku, haav suletakse ning Adamal lastakse toibuda. Edasine tegevus järgneb aga mujal. Elohim kasutab küljeluud (võibolla luuüdi), et geneetiliselt konstrueerida sigimisvõimelist naist, et pääseda sünnitusjumalannade probleemist. Oluline on siin, et emasolend oli juba olemas, kuid teda oli vaja täiustada. Kõik vajalik saadi ribist, see saladus peitub sõnades IM ja TI – elu, kõht, savi? Võiks näiteks arvata, et Aadama luuüdi siirdati naisolendi kõhtu??? – kuidas sumeritel see täpselt toimus pole teada,  neid tekste pole senini leitud.

On teada, et seksuaalsus asub inimese kromosoonides. Igatahes lahendati probleem, et naise munarakud tõukavad immunoloogilisetel põhjustel seemenerakud ära. Süües äratundmise puust avastasid Aadam ja Eeva „tundnmise”, mis piibli terminoloogias tähendab seksi sigimise eesmärgil.

Läheme nüüd Eedeni aeda. Nefilimide linnad asusis tänapäeva Iraagi terretooriumi läheduses. Nad oli muutunud küllaltki arenenuteks ja äärmiselt ilusateks. Nad asetsesid vihmametsades ning neid ümbritsesid hiiglaslikud aiad. Lõpuks otsustati ta sumerite andmetel tuua mõned orjad kaevandustest linnadesse ja aedadesse tööle.

Ühel päeval ENLILi noorem vend ENKI (nimi tähendab madu)  läks Eva juurde (sumerite ülestähendustes on kasutusel nimi Eva) ja ütles talle, et ainuke põhjus, miks tema vend ei taha, et inimesed sööksid aia keskel olevast puust, on see, et see teeks nad nefilimide sarnaseks. ENLIL oli sel teemal millegipärast vennaga sageli tülitsenud. Nii keelitaski ENKI Evat sööma sellest puust, hea ja kurja tundmise puust, mis andis tundmise, et seksi kaudu on võimalik saada lapsi. Eva leidis Adama ja nad sõid sellest puust ning said tundmise ja  sünnitasid lapsi, kellest igaüks on sumerite savitahvlitel nimeliselt ära toodud.

Kui nüüd analüüsida Geneesist siis leiame küllaltki vastuolulisi momente. Jumal kõnnib aias  - kõnnib, s.t tal on keha. Ta kutsub Adamat ja Evat, ta on Jumal, kuid ei tea, kus nad on. Nad tulevad, kuid Jumal ei tea, mis nad teinud on, enne kui märkab, et nad püüavad oma alastiolekut varjata, et neil on häbi. Alles siis ta mõistab, mida nad on teinud. Sumerite järgi ENLIL vihastas avastades, mida Adam ja Eva olid teinud. Eriti soovis ta hoida neid söömast teisest puust - elupuust­, sest siis nad oleksid saanud surematuteks (nefilimide elueaks on märgitud 160 000 aastat???). Siiski ei ole teada, kas need olid reaalsed puud, või mingi muu tegevus. Seejärel kõrvaldas ENLIL Adama ja Eva  oma aiast. Ta saatis nad kuhugi mujale ja jälgis neid tähelepanelikult. Ta kirjutas üles kõigi nende poegade ja tütarde nimed.

 Piibis on teisigi kohti, kus Jumalal on keha ja ta käitub inimese kombel. Üheks selliseks on 1.Mo 32.25 – 33 Jaakobi võitlus Jumalaga.

Aga Jaakob ise jäi üksinda maha. Siis hetles üks mees temaga, kuni hakkas koitma. Aga kui see nägi, et ta ei saanud võimust tema üle, siis ta lõi tema puusaliigest; ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast, kui ta heitles temaga. Ja mees ütles:”Lase mind lahti, sest juba koidab!” Aga tema vastas: ”Ei ma lase sind mitte, kui sa mind ei õnnista.” Siis küsis temalt:”Mis su nimi on?” Ja ta vastas: ”Jaakob!”. Seepeale ütles tema: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisreal, sest sa oled võidelnud Jumalga ja inimestega ja oled võitnud.”

Sellest alates jagunes inimrass kaheks haruks – need, kes olid suutelised sigima ja olid vabad, ning teised, kes olid sigimatud ja jäid orjadeks. Teine haru hävis sumerite järgi lõplikult suure veeuputuse ajal ca 12 500 aastat tagasi.

Esitame nüüd endile küsimuse KES ME SIIS IKKAGI  OLEME? Sellele vastamiseks meenutame veel ühte lõiku Genesisest.

1.Mo 6.1. Ja kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid

2. siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, kelled nad välja valisid.

3. Aga Jehoova ütles:”Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu tal elupäevi sada kakskümmend aastat!”

4. Seal ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal: needsamad vägimehed, kes muitsest ajast on kuulsad mehed.

Siit võiks tuletada rida variante. Näiteks, me oleme:

1.              Jumala pojad – elohimide järeltulijad

2.              Aadama ja Eeva järeltulijad – inimesed homo sapiensid

3.              Elohimide ja inimeste (Aadama ja Eeva järeltulijate)

                 järeltulijad

4.              Hiiglaste/vägimeeste järeltulijad – teiste planeetide

                 asukad näit Siiriuselt, Marsilt, tulevikust tulnukad

                 (Drunvalo Melchizedek väidab raamtus Elulille saldus, et

                 juudid tulid Maale tulevikust, kusjuures ta ei oska öelda,

                 Mida see tähendab)

5.              Ürginimese evolutsiooni tulemus (lumeinimene – jeti)

6.              Inimese ja ürginimese järeltulijad

7.              Kombinatsioonid eelmistest liikidest

8.       ......... ????

Lõpuks tahaks veel tähelepanu juhtida kristlaste pühamast pühama raamtu Piivbli olemuse kohta Rootsi naispastori Susan Senteri sõnadega k.a (2005)  Valgerannas toimunud Põhjamaade naisteoloogide konverentsil:

Vaid osa Piiblist on Jumala sõna, ülejäänud peegeldab püharaamatu kirjutamise ajal valitsenud ühiskonnakorda. Piibel ei ole Jumala sõna, ta vaid sisaldab seda. Tänapäeval ei usu tõenäoliselt  keegi, et Piibel on puhtalt Jumala kätetöö. Inimesed, nagu Paulus, panid selle kirja, lisades sinna oma seisukohti ja eelarvamusi. Seega tuleks selgeks teha, milline osa sellest on kultuuriline, milline Jumalat ja milline poeesia.