1 Kõlblik tee ei kõlba. Nimi ei tähenda midagi. Alguses pole nime. Nimetamisest tekib kõik. Kes ei taha, see näeb. Kes tahab, see tunneb. See on üks ja seesama. Vahe on nimetamises. Üheskoos paistab sügavus. Sügavusest avaneb põhjatus. 2 Kõik teavad, mis on ilus - sealt ka inetus. Kõik teavad, mis on hea - sealt ka halb. Kui ühte pole, siis teine on. Raskus täiendab kergust. Pikkus mõõdab lühidust. Ülemine hoiab alumist. Hääl kõlab ikka helina. Esimese järel tuleb tagumine. Seepärast tegemiseks ei pea midagi tegema. Õpetamiseks pole sõnu vaja. Luua saab ka vaidlemata. See, mis sünnib, ei ole sinu oma. Ei pea tuge otsima. Lõpule jõudmine ei tähenda seismajäämist. Kes ei jää seisma, ei jää ka ilma. 3 Milleks karjäär - ainult kadestamiseks. Milleks varandused - ainult varastamiseks. Milleks ihaldused - ainult rahutuste tekitamiseks. Kui tahad valitseda, hoia meel tühi ja kõht täis, tahtmised nõrgaks ja kondid tugevaks. Ei mõista ega taha midagi. Kes mõistab, ei tee midagi. Tee nii, et ei tee midagi ja miski ei jää tegemata. 4 Tee on tühi. Tee ei kulu. Põhjatusest tuleb kõik. Tera läheb nüriks. Sõlm tuleb lahti. Sära tuhmub. Tolm jääb alles. Kõik jääb alles. Ma ei tea, kust ta tuli. Jumal ka ei tea. 5 Maailmale pole inimesi vaja - nad on vaid õletuustid. Targale pole inimesi vaja - nad on vaid õletuustid. Maailm on tühi. Nagu lõõts. Iga liigutus annab tulemuse. Sõnad on liigsed. Ainult keskendu. 6 Vaim elab oru sügavuses nagu igavene vanaema, kelle tumedast avast voolab maailm välja. Kõigile kasutamiseks. Alati annab kätte. 7 Maailm on igavene. Tal pole midagi vaja. Seepärast ta püsibki. Tark jääb taha, kuid on ees. Tark jääb välja, kuid on sees. Kes midagi ei taha, see kõike saab. 8 Headus on nagu vesi. Ta ei vaidle. Ta on kõigile vajalik. Ta voolab ka halbadesse kohtadesse. Ta on nagu tee. Maa teeb kodule head. Sügavus teeb meelele head. Südamlikkus teeb seltskonnale head. Usaldus teeb sõnadele head. Selgus teeb valitsemisele head. Oskus teeb tegemisele head. Aeg teeb ettevõtmisele head. Kes ei vaidle, sel pole pahandust. 9 Kõike korraga ei saa. Pole vajagi. Kes kogu aeg teritab, jääb terast ilma. Kes varandust kogub, peab seda ka kaitsema. Kes ennast kergitab, see langeb. Kui valmis said, siis mine edasi. See on õige tee. 10 Kes ühte hoiab, peab teistest loobuma. Kes õrnust loodab, peab äsja sündima. Kes sügavusse vaatab, peab puhas olema. Kes valitseda tahab, peab asju jagama. Kes võimalusi avab, peab naine olema. Kes kõigest aru saab, ei pea midagi tegema. Kui midagi sünnib, siis lase tal kasvada. Kui midagi sünnib, siis lase tal minna. Ei pea tuge otsima. Juhtida saab ka ilma valitsemiseta. See on sügavuse vägi. 11 Kodarad hoiavad ratast koos. Kuid auk tema keskel teeb ta kasulikuks. Savist vormitakse anumat. Kuid õõnsus tema sees teeb ta kasulikuks. Seintesse jäetakse avavused uste ja akende jaoks. Need teevad toa kasulikuks. Vajalik tuleb teha. Puuduvast on kasu. 12 Liiga palju värve - midagi ei näe. Liiga palju hääli - midagi ei kuule. Liiga palju maitseid - midagi ei tunne. Kiirustamine ja tagaajamine teevad segaseks. Kallihinnalised kaubad ajavad hulluks. Tark täidab kõhu, mitte meeled. Kes ühe võttis, See teise jättis. 13 Austus ehmatab. Häbi ehmatab. Valu on kallis nagu ihu. Miks austus ja häbi ehmatavad? Häbi on parem kui austus. Kui tuleb, siis ehmatab. Kui läheb, siis ehmatab. Sellepärast austus ja häbi ehmatavad. Miks valu on kallis nagu ihu? Ainult ihu saab valu tunda. Poleks ihu, poleks ka valu. Kes hindab ihu nagu maailma, see võtku maailm oma hoolde. Kes austab ihu nagu maailma, see võtku maailm oma kaitse alla. 14 Vaadates ei näe - nähtamatu. Kuulates ei kuule - kuuldamatu. Katsudes ei tunne - tundmatu. Kolmest puudumisest saab üks. Ei hele pealt, ei tume alt. Ääretu ja piiritu. Nimetuna tuleb. Pole kuju, pole asja. Segane ja hämar. Tuleb vastu - nägu pole. Läheb ära - selga pole. Sügavusest juhid maailma. Põhjatusest mõistad kõike. See on tee seos. 15 Vana tark on varjus Märkamatu ja sügav. Tema sügavust ei näe. Väliselt aga ettevaatlik nagu läheks üle jõe, arglik nagu kardaks naabreid, viisakas nagu oleks külas, ebamäärane nagu sulav jää, lihtsameelne nagu puupakk, tühi nagu laiuv org, segane nagu porine vesi. Paigal olles, kuni pori hajub. Liikudes, kui selgus käes. Sellel teel ei olda täis. Vana täitub uuega. 16 Rahu säilib tühjuses. Kõik siin tulevad ja lähevad. Kõik siin tulevad tagasi. Tagasitulek on rahu. Tagasitulek on vabadus. Vabadus annab püsivuse. Püsivus annab mõistmise. Mõistmine annab selguse. Ilma püsiva mõistmiseta minnakse hukka. Püsiv mõistmine teeb lahti. Lahtine on rahulik Rahulik on kuninglik. Kuninglik on õige. Õigele on tee. Teel ei ole lõppu. Ihu lahkub valutult. 17 Kõige paremaid me teame. Vähem paremaid me armastame. Veelgi vähemaid me kardame. Veelgi vähemaid me põlgame. Usaldus loob usalduse. Kui valmis said, mine eemale. Palju sõnu pole vaja. Las arvavad, et ise läks nii. 18 Tee kõrvale tekib headus ja südamlikkus. Vaidluse kõrvale tekib valelikkus ja petmine. Peretülide kõrvale tekib armastus ja austus. Mässude kõrvale tekivad ustavad teenrid. 19 Jättes tarkuse ja väitluse, tekib suur kasu. Jättes õigluse ja südamlikkuse, tekib austus ja armastus. Jättes edu ja oskused, kaovad vargad ja röövlid. Need on ainult kaunistused. Pigem olla lihtne ja loomulik. Soovideta ja tahtmisteta. 20 Kui pole tarkust, pole ka muresid. Kui kaugel on jah ja ei? Mis vahe on heal ja halval? Mida peab kartma ja mida kahetsema? Mõttetult, lõputult. Rõõm ja pidu kevadel. Rahvas kõik on välja tulnud. Minul ainult vaikne meel nagu laps, kes naeruta. Ükskõikselt ja pöördumatult. Kõikidel on nii palju. Minul mitte midagi. Segaduses, rumalalt. Kõik on nõnda valguses. Mina ainult hämaras. Kõik on nõnda arukad. Mina ainult muretu nagu laine, mis ei püsi. Kõik nad teavad, mida teevad. Mina ainult algeline. Mina ainult erinev. Toitvat ema armastan. 21 Suurim vägi kulgeb teel. Tee on hämar, varjune. Seal on kujundid nii hämaras, nii varjuses. Seal on ollus nii hämaras, nii varjuses. Seal on sisu, kohe päriselt. Seal on usaldus. Kaugetest aegadest siiani pole ta nimi kadunud. Kuidas ma seda tean? Just nõnda. 22 Kes on haige, terveks saab. Kes on kõver, sirgeks saab. Kes on must, puhtaks saab. Kes on närtsind, värskeks saab. Vähe tahad - palju saad. Palju tahad - segi lähed. Targal on vaid üks ja õige. Ta ei näita, aga paistab. Ta ei õigusta, aga on õige. Ta ei kiitle, kuid on au sees. Ta ei võistle - ja temaga ei saa võistelda. Ammu teada: Kes on haige, terveks saab. Tõsijutt. Vaja vaid tagasi tulla. 23 Sõnad on vaikuses. Marutuul vaibub lõunaks. Paduvihm vaibub õhtuks. Neid teeb maailm. Kui maailm kauem ei jõua, Kuidas siis sinagi jõuad? Seepärast ole teel. Kes on teel, see on tee. Kes on väes, see on vägi. Kes on eksituses, see on eksitus. Tee hoiab teelist. Vägi hoiab vägilist. Eksitus hoiab eksijat. Usaldus loob usalduse. 24 Kaua sa seisad varvastel? Kaua sa kõnnid pikkade sammudega? Kergitades sa ei paista. Õigustades ei saa õigeks. Kiitlemine ei too austust. Uhkeldus ei anna uhkust. Teel neid vaja ei ole. Mõttetu praht. Teele nad kaasa ei tule. 25 Midagi on segadusest tekkinud. Enne maailma, tühi ja vaikne, üks ja seesama. Igal pool, vahetpidamata. Sealt ka maailm, kes teab. Nime ei tea. Ütleme, tee. Nimi on suva. Ütleme, suur. Suur läheb ära. Mis läheb, see tuleb. Suur tee. Suur maa. Suur taevas. Suur kuningas. Kuningas on neljas. Inimesel on maa. Maal on taevas. Taeval on tee. Teel on tee. 26 Kergus on raskuse pinnal. Rahu on rahutuse juht. Tark veab raskust päeval. Õhtul jätab rahule. Kuidas muidu saaks raskust kergelt võtta? Kergelt võttes kaotad pinna. Rahutusega kaob juht. 27 Heal kõndijal pole jälgi. Heal jutustajal pole tõrkeid. Heal arvutajal pole sõrmi vaja. Hea sulgeja ei vaja riivi, aga lahti ei tule. Heal sõlmetegijal ei ole nööri vaja, aga lahti ei tule. Tark hoolib kõigist. Ta ei jäta kedagi kõrvale. Tema selgus kandub edasi. Tark õpetab rumalaid. Rumalad õpivad targalt. Kes targalt ei õpi, see eksib. Kummaline? 28 Kes on mees, sel on naine. Kes on maailma jõgi, see on maailma jõgi. Vägi jääb alles. Laps tuleb tagasi. Kes on hele, sel on tume. Kes on maailma mõõt, see on maailma mõõt. Vägi ei kao. Lõpmatu tuleb tagasi. Kes on aus, sel on häbi. Kes on maailma org, see on maailma org. Väge jätkub. Lihtsus tuleb tagasi. Lihtsusest saab vajalik. Targast tuleb valitseja. Suur teeb kõike tegemata. 29 Maailma muuta ei õnnestu. Maailm on imesid täis. Nii kui puutud, läheb katki. Nii kui võtad, läheb kaotsi. Mõni on ees, mõni on taga. Mõni hingab sisse, mõni välja. Mõni on tugev, mõni on nõrk. Mõni tekib, mõni kaob. Tark jätab liigse, jätab kasutu, jätab tühise. 30 Teel ei ole võitlemist. Võitlusväljal kasvab takjas. Pärast võitlust - ikaldus. Kes saavutab, see taandub. Kes saavutab, ei hinda. Kes saavutab, ei kiitle. Kes saavutab, ei hoople. Kes saavutab, ei võta. Mis tee see on, kui oled vanadusest nõder? Kui poleks tee, siis oleks ammu lõpp. 31 Sõjariistad õnne ei too. Teel neid vaja ei ole. Parimad mõtlevad, et rahu ajal olen vasakul, sõja ajal olen paremal. Sõjariistad õnne ei too. Parimatel neid vaja ei ole. Tarvitavad, kui muidu ei saa. Rahu on aga parim. Võita võib, kuid valusalt. Tapmisest ei tunne rõõmu. Rõõmu tundes tapmisest soovid ei täitu. Heal ajal vasemal, halval ajal paremal. Kannupoiss on vasemal, ohvitser on paremal nagu ikka halval ajal, nagu ikka leina-ajal, kus on väga palju surnuid... Kui võit on käes, siis lasku leina. 32 Teel pole kunagi nime. Ta on loomulik ja märkamatu. Maailm teda ei muuda. Kui kuningas on teel, siis kõik on temaga ja taevas tuleb maa peale ja vihm läheb magusaks ja korraldusi pole ja kõik on õiglane. Korraldustel on nimed. Nimedes on lõpp. Kes lõppu näeb, jääb seisma. Kes seisma jääb, on kaitstud. Tee on nagu oja, mis jõkke ja merre viib. 33 Kes teisi tunneb, on tark. Kes ennast tunneb, on suur. Kes teisi võidab, on tugev. Kes ennast võidab, on vägev. Kes vähe tahab, on rikas. Kes palju tahab, sel jõud. Kes paigale jääb, jääb alles. Kes surres ei kao, elab kaua. 34 Suur tee laiub igale poole ja kõik on temaga. Ta mõjub. Ja nime ei vaja. Ja midagi ära ei võta. Ta hoolitseb kõikide eest mitte kedagi valitsemata, mitte midagi soovimata. Tegelikult on ta väike. Kõik tulevad temaga. Tema ei valitse kedagi. Tegelikult on ta suur. Ta ei pea suur olema. Nii ta suur ongi. 35 Jää suureks. Kõik tuleb su sisse. Kõigil on hea ja kindel Kõigil on rahu ja vaikus. Muusika ja maiustused meelitavad rändureid. Teel ei ole maitset. Vaatad teda - näha pole. Kuulad teda - kuulda pole. Pruugid teda - otsa ei saa. 36 Enne laienda, siis vähenda. Enne tugevda, siis nõrgenda. Enne ehita, siis lammuta. Enne anna, siis võta. See on märkamatu selgus. Õrn ja nõrk on tugevast ja kõvast üle. Kala ei püüta voolu seest. Inimestele tapariistu ei näidata. 37 Tee ei tee midagi. Ja midagi ei jää tegemata. Kui kuningas on teel, siis kõik ta ümber kujuneb. Kui keegi tahab toimetada, siis ise olles nimetu ja loomulik, ta peagi rahuneb. Nimetu ja loomulik ei soovi midagi. Ei ole soove, on vaikus. On rahu maailmas. 38 Kõrge vägi ei kõlba. - Tal on vägi. Madalal väel on väge. - Tal väge ei ole. Kõrge vägi ei tee midagi - ja midagi ei jää tegemata. Madalam vägi teeb - ja palju jääb teha. Südamlikkus teeb - ja midagi ei jää tegemata. Õiglus teeb - ja palju jääb teha. Kombed teevad oma tööd. Nende vastu ei saa. Kohe tulevad kallale. Kaob tee, jääb vägi. Kaob vägi, jääb südamlikkus. Kaob südamlikkus, jääb õiglus. Kaob õiglus, jäävad kombed. Kombed on kest usaldusele, - aga ka segaduse algus. Ettenägemine on õis teel, - aga ka rumaluse algus. Tark on tuumas, mitte koorel. Viljas, mitte õiel. Ühe jätab, teise võtab. 39 Kunagi leiti see üks ja ainus. Taeval on ainus selgus. Maal on ainus kindlus. Vaimul on ainus võimsus. Orul on ainus küllus. Kõigil on ainus elujõud. Kuningal on ainus austus. Nendel on see üks ja ainus. Taeva selgus võib rebeneda. Maa kindlus võib mõraneda. Vaimu võimsus võib lahtuda. Oru küllus võib ammenduda. Kõikide elujõud võib hääbuda. Kuninga austus võib langeda. Austusest kasvab põlgus. Ülevus seisab alandusel. Kuningas võib ju ennast alandada. Aga miks? Austusest kasvab põlgus. Aga mitte sellisel moel. Sest lammutamine ei kasvata. Pärl on kees, kivi on maas. 40 Tee viib tagasi. Kergelt. Kõik tuleb sellest, mis on. Mis on, tuleb sellest, mida pole. 41 Tark õpilane järgib teed. Keskmine vahel järgib, vahel mitte. Rumal ainult naerab. Kui naeru poleks, siis poleks ka teed. Seepärast öeldakse: Valge tee tundub hämarana. Mineku tee tundub tulemisena. Sile tee tundub konarlikuna. Kõrgeim vägi tundub madalana. Suurim puhtus tundub räpasena. Kõikehõlmav vägi tundub puudulikuna. Võimas vägi tundub jõuetuna. Ausameelsus tundub kahtlasena. Suurel ruudul nurki ei ole. Suur töö ei saa valmis. Suurt heli ei kuule. Suurel asjal pole kuju. Teel nime ei ole. Ta on varjus. Ta loovutab ja täiustab. 42 Tee annab ühe. Üks annab kaks. Kaks annavad kolm. Kolm annavad kõik. Kõigil on tumedus süles Ja heledus peal, Elujõud koos. Inimene hoidub alandusest. Kuningas alandab end ise. Mis kaob, see tuleb. Mis tuleb, see kaob. On teised öelnud, ütlen minagi: Kangus ise ei sure. See on õpetuse isa. 43 Õrn on kangest üle. Mida pole, läheb ka sinna, kus on. Just nõnda on kasu siis kui midagi ei tee. Sõnu pole vaja. Teha pole vaja. Vähesed mõistavad. 44 Kas nimi on kallim kui ihu? Kas ihu on parem kui vara? Kas võit on kaotusest valusam? Kes palju tahab, sel palju kulub. Kes palju kogub, sel palju kaob. Kui juba piisab, oled häbist väljas. Kui juba peatud, oled ohust väljas. Nii kestad kaua. 45 Parim tundub poolik. Ometi ei ammendu. Täius tundub tühi. Ometi ei lõpe. Õige tundub kõver. Oskus tundub kohmakas. Hea kõne tundub kogelus. Liikudes saad sooja. Rahunedes jahtud maha. Selgus ja rahu korrastavad kõik. 46 Kui maailm on teel, siis hobused väetavad põlde. Kui maailm ei ole teel, siis hobused valvavad piiridel. Soovid toovad kurja. Rahutus toob pahandust. Tahtmine toob õnnetust. Kui tead, et piisab, siis ka piisab. 47 Ei pea välja minema, et aru saada. Ei pea vaatama, et näha teed. Kaugenedes mõistad vähem. Tark ei liigu, aga teab. Ei vaata, aga näeb. Ei tee, aga mõjub. 48 Kes õpib, see kasvab. Kes teel on, see kaob. Kes kaob, see jätab. Kes jätab, ei tee midagi. Aga mõjub. Kui ei tee, siis saad. Kui teed, saad vähe. 49 Tark ei mõtle. Rahvas mõtleb temaga. Headele hea. Halbadele hea. Väele hea. Usaldusele usaldus. Usaldamatule usaldus. Väele usaldus. Tark on tasa. Rahu levib. Rahvas kuulab. Lapsed kõik. 50 Kes sünnib, see sureb. Mõned on elus. Mõned on surmas. Mõned on elus ja surmas. Sest liiga palju tahavad. Olevat õieti liikujaid, kel pole vaja karta ei tiigrit, ninasarvikut ega sõjariistu. Tiigril pole temas küünte jaoks kohta. Ninasarvikul pole temas sarve jaoks kohta. Sõjariistal pole temas kohta. Sest temas pole surma. 51 Tee annab. Vägi lisab. Aine kujundab. Olu valmistab. Kõigil on tee aus ja vägi hinnas. Keegi ei sunni. Loomus on selline. Tee annab ja vägi lisab ja juhib ja suunab ja toidab ja katab. Annab ega võta endale. Teeb ega toetu millelegi. Juhib ega valitse kuidagi. Sügav vägi. 52 Maailma algus on maailma ema. Kes tunneb ema, tunneb ka last. Kes tunneb last, hoiab ema. Ihu lahkub valutult. Paned suu kinni, Paned väravad kinni - ei mingit muret. Teed suu lahti, Õiendad igal pool - muredest puudu ei tule. Kes väikest näeb, saab selgeks. Kes õrna hoiab, saab tugevaks. Selles valguses kulged selgusse tagasi. Muresid pole. Püsivus viib sihile. 53 Vähesest tarkusest piisab, et suurel teel püsida. Kõrvale kaldumist kardavad need, kellele liiga kerge see näib. Seepärast minnakse kitsastele radadele. Loss hiilgav, põld söötis, ait tühi. Uhked riided, mõõgad vööl, söögid-joogid. Vara kuhjatud. Hooplemine. Röövimine. See ei ole tee. 54 Mis on hästi pandud, seda välja kiskuda ei saa. Mis on hästi hoitud, seda ära võtta ei saa. Ja austus püsib põlvest põlve. Endas kasvab mõjus vägi. Peres kasvab rikas vägi. Külas kasvab püsiv vägi. Riigis kasvab helde vägi. Maailmas kasvab kõikjale ulatuv vägi. Nii näed endas ennast, peres peret, külas küla, riigis riiki, maailmas maailma. Kuidas ma näen maailma niimoodi? Niimoodi näengi. 55 Kellel väge väga palju on kui äsja sündind laps. Mesilane ei nõela. Madu ei salva. Kull ei noki. Kiskja ei ründa. Kont on pehme, liha õrn, kinni hoiab kõvasti. Sugu ei tee, aga riist on püsti. Elujõudu täis. Kisendab häält kaotamata. Kooskõlas. Kooskõla viib püsivusele. Püsivus viib selgusele. Kes elu aitab, on õnnelik. Kes hinge juhib, on võimas. Mis tee see on, kui oled vanadusest nõder? Kui poleks tee, siis oleks ammu lõpp. 56 Kes teab, ei räägi. Kes räägib, ei tea. Paned suu kinni, Paned väravad kinni. Tera läheb nüriks. Sõlm tuleb lahti. Sära tuhmub. Tolm jääb alles. Põhjatu samasus. Ei mingit lähedust. Ei mingit võõrastust. Ei mingit kasu. Ei mingit kahju. Ei mingit väärtust. Ei mingit väärtusetust. See ongi väärtuslik siin maailmas. 57 Riiki juhib õiglus. Sõda juhib kavalus. Maailma juhib muretus. Kuidas nii? Keelamisest tekib vaesus. Sõjariistadest tekib segadus. Oskustest tekivad imelikud asjad. Seadustest tekivad vargad ja röövlid. Tark ei tee midagi ja rahvas kulgeb ise. Tark on rahus ja rahvas saab õigeks. Tark ei tõmble ja rahvas saab rikkaks. Tark ei taha midagi ja rahvas saab loomulikuks. 58 Kui kuningas on muretu, siis rahvas on rõõmus. Kui kuningas on murelik, siis rahvas kannatab. Õnn on õnnetuse peal, õnnetus on õnne sees. Kus on piir? Õigust pole - kõver rada. Headus hakkab veiderdama. Segadus läheb suuremaks. Tark on õige, kuid ei lõika. Tark on terav, kuid ei torka. Tark on otsekohene, kuid vaikne. Tark küll särab, aga ei pimesta. 59 Parim valitseja on vähenõudlik. Vähenõudlik on paindlik. Paindlikul on väge. Väelisel on mõju. Mõjukal ei ole piire. Piirituna valitsed. Emalikult püsid kaua. Sest juur on sügav, tüvi tugev. Pikk elu nägemise tee. 60 Riigi juhtimine on nagu väikeste kalade küpsetamine. Kui teel valitsed maailma, siis kurjus kaob ja kurjadel ei ole võimu. Ei tee nad kahju kellelegi. Ei tee ka tark kahju kellelegi. Ei tee nad kahju teineteiselegi. Väed saavad kokku tagasi. 61 Suur riik laskub alla nagu ühtimisvalmis emane siin maailmas Rahulolev emane võtab alla jäädes isase. Kui suur riik laskub alla väikese ees, saab ta väikese endale. Kui väike riik laskub alla suure ees, saab ta suure endale. Üks võidab alla laskudes. Teine võidab all olles. Suurel riigil vaja rohkem rahvast hooldada. Väiksel riigil vaja rohkem rahvast teenida. Suur olgu madalal. 62 Tee on kõigile põhjaks. Headele väärtus, halbadele kaitse. Ilusate sõnadega saab meelitada. Austusega saab heameelt teha. Aga kui keegi on halb - miks teda hüljata? Kroonimisel, ülendamisel tehakse kalleid kingitusi. Paigal püsides on tee parim. Kunagi peeti teed kalliks ja öeldi: otsija leiab, süüalune saab vabaks. Seepärast peetigi teed kalliks. 63 Teha nii, et ei tee. Toimida nii, et ei toimeta. Maitsta nii, et ei maitse. Väikeses on suur, väheses on palju. Kurjuse vastu on vägi. Raske laheneb kergelt. Suur laheneb väikselt. Raske oli ju algul kerge. Suur oli ju kunagi väike. Tark ei tee midagi suurt, seepärast ta suurt teebki. Kerget lubadust ei usu keegi. Kerge praegu - raske hiljem. Tark peab kõike raskeks, Seepärast polegi tal raske. 64 Rahunenut on kerge hoida. Ennustamatut on kerge ette võtta. Nõrka on kerge murendada. Pudenenut on kerge hajutada. Tegele sellega, mida veel pole, juhi seda, mis pole veel sassis. Jäme puu algas peenest võrsest. Kõrge torn algas maapinnalt. Pikk teekond algas ühest sammust. Tark ei tee ja nii ei lõhu. Tark ei võta - ja ei kaota. Teistel luhtub kõik sageli enne lõppu. Märka lõppu enne algust, ja miski ei luhtu. Tark soovib soovimata, varandusi tahtmata, õpib õppimata. Pöördub kõikide poole kõigile loomulikkust näidates. Midagi tegemata. 65 Kunagised teel olijad ei valgustanud rahvast ning jätsid ta hämarusse. Liiga palju tarkust teeb valitsemise raskeks. Tarkusega riiki röövid. Tarkuseta - õnnistad. Üheskoos mõistad sügavust. Sügavusest avaneb põhjatus. Põhjatusest tuled kõigiga tagasi. Puhas rõõm. 66 Suured jõed ja mered valitsevad ojakesi - sinna nad ju voolavad: allapoole. Valitsedes alandu. Juhtides hoia tahapoole. Kui tark on ülal, on rahval kerge. Kui tark on ees, on rahval hea. Kõik rõõmustavad ega põlga. Ta ei võistle. Temaga ei võistelda. 67 Kõik peavad oma teed suureks, ometi ei kõlba. Suur ei kõlba, kõlblik oleks väike. Kolme kallist asja hoian. Üks on armastus. Teine on hoolikus. Kolmas on tagasihoidlikkus. Armastus teeb vapraks. Hoolikus teeb heldeks. Tagasihoidlikkus tõstab. Kes vapper on, kuid vihkab või helde on, kuid raiskab või tõuseb häbitult, see hukkub. Kui võitlejas on armastus, siis võit on käes. Sest kaitseb taevas ja armastus. 68 Hea väejuht ei sõdi. Hea sõdur ei vihastu. Hea võitja ei võitle. Hea juht on madalal. See on vägi, mis ei võistle. See on jõud, mis suunab. See on õige. Alati. 69 Üks väejuht olla ütelnud: Meelsamini olen külaline. Parema meelega taganeksin. See ongi edasiminek paigal olles, valmistumine paljastamata, võitmine kohtumata, relvastumine relvadeta. Kui tahad õnnetust, siis põlga vaenlast. Kui vaenlast põlgad, kaotad kõik. Võidab see, kel teisest kahju. 70 Minust on väga lihtne aru saada ja väga kerge teostada. Keegi ei mõista ja keegi ei teosta. Sõnad tulevad allikast. Tegudel on põhjus. Kes ei mõista allikat, see ei mõista ka sõnu. Mõni mõistab. Mõni hindab. Targal seljas lihtne riie. Südames kuld. 71 Kes teab, et ei tea, on terve. Kes teab, et teab, on haige. Kes teab oma haigust, on terve. Tark on terve. Ta teab oma haigust. On terve. 72 Kui võim ei hirmuta, siis on ta suur. Ära lõhu kodusid. Ära halvusta eluviise. Kes ei halvusta, seda ei halvustata. Tark tunneb ennast, kuid ei näita. Armastab ennast, kuid ei tõsta. Ühe võtab, teise jätab. 73 Julged vihaselt - ja sured. Julged rahulikult - jääd ellu. Võib nii, võib naa. Mõni asi pole õige. Miks? Tark ka ei tea. Õigel teel ei ole võistlust, Ometi võidetakse. Õigel teel ei ole juttu, Ometi vastatakse. Õigel teel ei ole kutset, Ometi tullakse. Õigel teel ei ole muret. Ometi korraldub. Võrk on suur ja lai ja hõre. Ometi hoiab. 74 Kui keegi surma ei karda, milleks siis hukkamised? Kui surma kardetakse ja eksitakse, siis tuleb hukata. Kes söandaks? Hukkajaks on ülim timukas. Kes teda asendada tahab, see on kui see, kes suure puutöömeistri eest puid hakkas raiuma. Lõi kirvega kätte. 75 Rahvas nälgib. Maksud suured. Sellepärast rahvas nälgib. Raske valitseda. Palju toimetamist. Sellepärast raske valitseda. Surmast ei hoolita. Palju elu. Sellepärast surmast ei hoolita. Elu ei ole ainus väärtus. 76 Mis sünnib, on õrn ja nõrk. Mis sureb, on kuiv ja kange. Puud ja rohud on algul õrnad ja paindlikud. Surres kõvad ja kuivad. Kõvad ja kanged lähevad surma Õrnad ja nõrgad lähevad ellu. Kange relvaga ei võida. Kõva puu läheb katki. Õrn ja nõrk on kõvast ja kangest üle. 77 Õige tee on nagu vibu pingutamine. Ülemine laskub alla. Alumine tõuseb üles. Liigne väheneb. Puuduv lisaneb. Õige tee võtab liigse, annab puuduva. Inimese tee lisab liigsele, võtab napist. Kes jagab ohtrusest, on teel. Tark teeb ega toetu millelegi, saab valmis ega peatu. Ei näita võimeid. 78 Kõige õrnem ja nõrgem on vesi. Kõvast ja kangest üle. Muutumatult. Nõrk on tugevast üle. Õrn on kangest üle. Kõik teavad. Keegi ei tee. Tark võtab riigi sopa ja tõuseb troonile, Võtab riigi hädad ja valitseb maailma. Õige sõna tundub vale. 79 Vaen vaibub. Viha jääb. Mis selles head? Tark täidab lubadused midagi nõudmata. Kelles vägi, täidab lubadusi. Kelles väge pole, nõuab teistelt täitmist. Õigel teel lähedasi pole. Ainult head. 80 Väike riik ja vähe rahvast. Palju asju, vähe kasutuses. Surm on tähtis, kaugele ei rännata. Vankrid, paadid seisavad. Sõjariistad varjus. Nööre punutakse. Hästi süüakse. Kaunid rõivad. Kindel kodu. Puhas rõõm. Naaberriik on näha. Kuked-koerad kuulda. Tegemist pole vaja teha. Rahus vananeda ja surra. 81 Aus pole ilus. Ilus pole aus. Headus ei vaidle. Vaidlus pole hea. Kes mõistab, ei tea. Kes teab, ei mõista. Tark ei kogu midagi. Mida rohkem annab, seda enam saab. Mida enam teeb, seda rohkem jääb. Õigel teel ei ole kasu ega kahju. Targal teel ei ole võistlemist.
©Copyright 2004 Tõnn Sarv