KONSTANTIN PÄTS

 

Eesti Vabariigi esimene president

Konstantin Päts

Konstantin.Päts

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Šveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja.

1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli aastatel 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. Valiti 1918 Eesti Päästmise Komitee esimeheks. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja oli 1918. aasta juulist kuni novembrini vangilaagris Poolas. Laagrist vabanedes asus Ajutise Valitsuse eesotsas organiseerima kaitset maale tunginud Punaarmee vastu. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu- ja 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige.

1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks.

1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida N. Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida.

1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsioonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18. jaanuaril 1956 aastal, pärast pikki ja ränki vintsutusi Kalinini oblast Buraševo vanglas suri. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule.